Islamiusk (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Islam ja araabia

·Araablaste usk oli polütestlik. Nad austasid paljuseid jumalaid kuid ka loodusega seotud esemeid. Iga aasta korraldati Kaaba templi juurde palverännakuid. ·Araabia riik tekkis 630.a. kui Muhames pöördus oma armeega tagasi Mekasse. ·Islam tekkis 630.a. ja tema rajajaks oli Muhamed, kes hakkas VII sajandil kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujamalana. Islami püharaamatuks sai Koraan. ·Koraan on islami püharaamat. Kõik, mis on Koraanis on ülimtõde. Koraani olulisem sõnum on Allahikõikvüimsus ja armulikus. Islami maade lähtutakse oma elus igapäevaselt Koraanist. Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Islamimaade talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit. · Is

Ajalugu

1

docx

Ajalugu 10. klass - Usk

JAOKS ON ERALDI TAGAUKS. KORAAN EI SÄTESTA NAISTELE NÕUET KANDA LOORI, KUID ENAMIKUS ISLAMIMAADES ON SEDA TRADITSIOONILISELT NÕUTUD. MIS ON PEAMISEKS SUNNIITE JA SIIITE ERISTAVAKS VAIDLUSKÜSIMUSEKS? ­ NEIL ON ERINEV ARUSAAM MUHAMEDI JÄRELTULIJATE SAATUSEST NING NAD TÕLGENDAVAD SUNNAT (PROHVETI KORAANIVÄLISTE ÜTLUSTE KOGUMIK) ERINEVALT. KIRJELDAGE, KUIDAS ISLAM MÕJUTAS JÄRGMISI ELUVALDKONDI: - 1) RIIGIVALITSEMINE JA SEADUSANDLUS ­ TOIMIS KORAANI VÕI SARIAADI JÄRGI; USK OLI SEE, MIS MÄÄRAB ÄRA KARISTUSED JA SEADUSED (KA TÄNAPÄEVAL!); 2) PEREKOND ­ ELATI KORAANI JÄRGI; MEES OLI PEREKONNAPEA; NAISED OLID KAETUD JA EI TOHTINUD ÜKSI VÄLJAS KÄIA; 3) HARIDUS JA TEADUS ­ HARIDUS PÕHINES KORAANIL; KOOLIDES ÕPETATI PEALE KORAANI JA PÄRIMUSE MUHAMEDI KOHTA KA KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISE ALGTÕDESID;

Ajalugu

2

doc

Ajaloo kordamine teemal islam ja araabia

naisperele, kuhu meeskülalised sisse ei pääse, naiskülaliste jaoks on eraldi tagauks. Koraan ei sätesta naistele nõuet kanda loori, kuid enamikus islamimaades on seda traditsiooniliselt nõutud. Mis on peamiseks sunniite ja siiite eristavaks vaidlusküsimuseks? ­ neil on erinev arusaam Muhamedi järeltulijate saatusest ning nad tõlgendavad sunnat (prohveti koraaniväliste ütluste kogumik) erinevalt. Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi: - 1) riigivalitsemine ja seadusandlus ­ toimis Koraani või sariaadi järgi; usk oli see, mis määrab ära karistused ja seadused (ka tänapäeval!); 2) perekond ­ elati koraani järgi; mees oli perekonnapea; naised olid kaetud ja ei tohtinud üksi väljas käia; 3) haridus ja teadus ­ haridus põhines Koraanil; koolides õpetati peale Koraani ja pärimuse Muhamedi kohta ka kirjutamise ja arvutamise

Ajalugu

1

doc

Ajaloo konspekt

Korradlati iga aastaseid suuri palverännakuid. 2.Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus. Usutunnistus-pole teisi jumalaid. Palvus-tuleb sooritada 5 korda päevas. Almus-rahaline annetus. Paast-keeld süüa ja juua. Palverännak mekasse. Koraan kujunes välja pärast prohveti surma. Koraan sisaldab usku allahisse ja tema kõikvõimusesse. Head määratakse taevasse, halvad põrgusse. Allah lõi maailma ja inimese kui kõrgeima olendi. 3.Mille poolest erineb islam ja islamiõpetus kristlusest. Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- muhamedlaste pühakiri. Beduiin-araabia rändhõimud Araabias ja Põhja-Aafrikas. Kalifaat- araabia riik perioodidel. Islam- Muhameedi rajatud laia levikuga usund, muhamedi usk

Ajalugu

8

doc

Kauged tsivilisatsioonid

aastaseid suuri palverännakuid. Meka muutus usukeskuseks, palverännakud tõid kaupmeestele suurt tulu. Samal ajal puututi kokku judaismi ja kristlusega. Mõjul tõusis araabia jumalate seas esile üks ­ allah. Muhamed ja tema kuulutus: 7 saj algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar, allumine) ja selle pooldajaid nimetati moslemiteks (ar, muslim ­ see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, orvuks jäi, kasvas onu eestkoste all, abiellus noore mehena endast vanema rikka kaupmehelesega. Kirjaoskamatu, kuulutas suuliselt. Kirja pandi need tõekspidamised alles pärast muhamedi surma, koostati püha raamat ­ koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, nägi oma misiooni juutidele ja kristlastele omase ainujumalakultuse juurutamises

Ajalugu

5

doc

Keskaeg

normaalseks). Araablaste usk oli polüteistlik ­ austasid peale jumalate ka loodusobjekte (ka kivisid). Neist tähtsaim on Mekas asuv suur must meteoriit. 16)Islami teke ja põhimõtted. Araablased uskusid paljusid jumalaid, tänu kristluse ja judaismi mõjutustele, kerkis esile üks jumal ­ Allah. 7. sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt vaid Allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar ´allumine´) ja uskujad moslemid (ar ´see, kes allub´). Pärimuse järgi oli Muhamedil tavaks käia Hira mäe koopas mõtisklemas, seal olevat Allah end talle ilmutanud ja käskinud enda sõnumit levitada. Kirja pandi see alles peale Muhamedi surma (ise oli kirjaoskamatu), kui koostati islami püha raamat ­ Koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, vaid tahtis juurutada ainujumala uskumist ka araablaste seas (nagu juutide ja kristlaste seas oli levinud). Tema silmis oli

Ajalugu

27

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsemisega, siis jäi see peale riigi langemist unarusse. Araabia riik ja islam. Araablaste usk oli polüteistlik. Peale jumalate usuti ka loodusobjekte, nt kive. Tähtsaim ­ must kivi asus Mekas, müürituna Kaaba templi seina, sinna tehti palju palverännakuid. Kaubalinn Meka sai ka usukeskuseks. Samal ajal puutusid araablased kokku ka judaismi ja kristlusega. Esile tõusis üks jumal ­ Allah, aga ta oli siiski üks paljudest. 7 sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi. Allah peajumalaks, sellest sai islam ning pooldajaid moslemiteks

Ajalugu

17

doc

Keskaeg

Sugukonnajuhtidel e. šeikidel oli palju eelisõigusi. Paremad karjamaad, karavanimaksud, joogivesi. Algselt valitses Araabias polüteism. Mekas oli Kaaba kivi, mida austati. 7. saj hakkas kuulutama usku ainujumalasse Meka kaupmees Muhamed. Ainujumalaks oli Allah. Muhamed sattus konflikti Mekalastega ja lahkus Mediinasse a. 622. Sellest sai Islamiusulise ajaarvamise algus. Mediinalaste toetusel pöördus ta 620 a. tagasi Mekasse. Sai alguse Islamiusk, mis sai mõjutusi judaismilt: palvetamine, seaduse usk, kristlusest: idee viimsest kohtupäevast ja lunastusest. Koraan kirjutati üles Muhamedi surma järel. Islamiusuliste põhikohustused: - usutunnistus: Muhamed on nende prohvet ja Allah on ainus jumal - palvus: mošees palvetada 5x päevas Meka suunas - almus: pidi toetama vaeseid ja abivajaid - paast: 9’dal kuul pidi pidama Ramadani - palverännak Mekasse, kui rahakott seda lubab.  11. ARAABIA KALIFAAT

Ajalugu

Kommentaarid (0)