Mesopotaamia kultuur, usk, ühiskond (2)
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Mesopotaamia
· Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt
jõge, Eufrat ja Tigris.
· Mesopotaamia asub LähisIdas,
tähendab tõlkes jõgedevahelist maad
· Enamik Mesopotaamiast jääb praegu
Iraagi ja Süüria, väiksem osa Türgi
alale.
Mesopotaamia
· Loodusvaradelt vaene, külluses oli vaid savi
ja pilliroogu; kujunes savitsivilisatsioon
Savist ehitati, savi peale kirjutati
· Kivi, puitu, metalle hangiti mujalt, see
soodustas juba varakult suhtlemist
välisnaabritega; erinevalt Egiptusest oli
Mesopotaamia välisnaabritele avatud
· Egiptusest vähem stabiilne, hästikohanev
Mesopotaamia ühiskond
· Linnriigi keskuse ümber oli maapiirkond
· Pidevate tülide pärast linnriikide vahel
ümbritsesid neid varasest ajast müürid
· Keset linna asetses astmiktempel tsikuraat
· Templitel ja preesterkonnal juhtiv osa
· Aja jooksul läks võim kuningate kätte
· Vabad kodanikud talupojad, käsitöölised
võisid osaleda rahvakoosolekutel
Mesopotaamia ajalugu
Ajaloo võib jaotada nelja ossa:
- Sumeri riik
- VanaBabüloonia
- Assüüria
- UusBabüloonia
Hoolimata pidevatest vallutustest arenes
Mesopotaamia kultuur pidevalt edasi.
Sumeri linnriikide ajajärk
Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur
· III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12
linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas
· Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade
vahelised tülid
· Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu
Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad.
Sellest sai alguse Akadi dünastia. (2334
2193 eKr)
VanaBabüloonia (17921595 eKr)
· 17921750 eKr ühendas Babüloni kuningas
Hammurapi kogu Mesopotaamia riigi ja
pani sellega aluse uuele riigile.
Sellest ajast pärinevad ka kuulsad Hammurapi
seadused (kõiki eluvaldkondi hõlmav)
· 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja
kukutasid võimult Hammurapi järeltulijad
Assüüria suurriigi ajajärk (97 saj eKr)
· 12. saj eKr rändasid Mesopotaamiasse sisse
aramealased
· 9. saj allutati Babüloonia Assüüria
ülemvõimu alla
· 721705 eKr vallutati Iisraeli riik
· 680669 eKr vallutati Egiptus; Assüüria
saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse
· 668627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda
kuulsa Ninive raamatukogu
UusBabüloonia riik (626539
eKr)
· 626 eKr lõi Babüloonia Asüüria alt lahti
hävitati pealinn Ninive; purustati Asüüria sõjavägi
ja seeläbi ka Asüüria riik lõplikult
· 605561 eKr UusBabüloonia hiilgeaeg
rajati Paabeli torn, rippaiad (Nebukadnetsar II)
· 597 eKr vallutati Jeruusalemm, likvideeriti
Juuda riik; 586 eKr hävitati Jeruusalemm
· Järgneb Pärsia ülemvõimu periood
Riigikorraldus kuningad
· Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülem,
kohtumõistja, seaduseandja, talle alluti
· Kuningas pidi tagama alamate heaolu, riigi
julgeoleku; arvestama kõrgkihiga
· Kuningavõim seisis jumalate kaitse all,
esines pidustustel jumalana, kuid ise nad
jumalikustatud polnud; neid peeti jumalate
esindajaiks oma rahva ees
Riigikorraldus asevalitsejad
· Kuningate asevalitsejateks olid ülikud; nad
olid suurmaavaldajad, kes pidid kuningat
oma sõjasalgaga toetama
· Asevalitsejate kohus oli hoida oma
territoorium kontrolli all, koguda makse,
osaleda oma väega sõjaretkedel
· Sisemistes asjades säilitasid asevalitsejad
võrdlemisi suure iseseisvuse (nõukogud)
Riigikorraldus sõjavägi
· Kutsuti kokku konkreetsel vajadusel;
teenistusse asuti kuninga käsul
· Ülikud sõdisid kaarikutel, talupojad ja
linnaelanikud moodustasid jalaväe
· Alates Asüüria riigist alaline sõjavägi
Assüüria sõjaväkke kuulusid ka nö insener
tehnilised väeosad, kes valmistasid
linnapiiramisseadeid jms planeerimine
Mesopotaamia usk
· Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda)
· Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes
elasid kõrgest soost ülikute elu
· Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia
jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli
inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid
kadedust ja armastasid jne)
· Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles
peitus ka nende suursugususe põhjus)
Hauatagune elu
· Surmajärgsus ei olnud
suure tähelepanu all,
ennekõike sooviti olla
õnnelik maises elus.
· Surnute hinged arvati
minevat Allilma, kus
neid ootab rõõmutu
oleskelu.
Tähtsamad jumalad
· ANU taevajumal, jumalate isa
· ENLIL tuule, tormi, vihma ja piksejumal,
paljude müütide peategelane, Anu poeg.
Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja
inimtsivilisatsiooni looja.
· EA Enlili poeg või vend, maa aluste vete ja
sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis
osavalt vastaseid. Kandis jumalate seast
kõige rohkem inimeste eest hoolt.
Tähtsamad jumalad (jätkub)
· SIN kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas
taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada.
· SAMAS päiksejumal, jumalate kohtumõistja,
kaitses ka inimeste seaduseid.
· ISTAR taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja
viljakuse kehastaja.
· TAMMUZ viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa
TAMMUZ
karjusena.
· MARDUK Babüloni kaitsejumal.
Mesopotaamia kultuur
· Mesopotaamiale on iseloomulik kiilkiri;
märgiti savitahvlitele pulga abil
· Mesopotaamia koolid asusid templite
juures; kõrgkihtides oli kirjaoskus üsna
levinud, õpiti ka matemaatikat, kirjandust
· Ninive raamatukogu oluline allikas
· Kangelaseeposed, nt "Gilgames"
· Heal järjel oldi matemaatikas, astronoomias
Sarnased õppematerjalid
12
doc
Mesopotaamia - Referaat
REFERAAT
MESOPOTAAMIA
SISUKORD
1. Sissejuhatus............................................................................................................................2
1.1 Asend ja loodusolud.........................................................................................................2
1.1.1 Loodus........................................................................................................................3
2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND ..........................
1
doc
Assüüria/Babüloonia - spikker
IV aastatuhande lõpuks eKr jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele, metallikasutuse algus,
linnade teke ja kirja kujunemine. Varadünastiline periood (sumeri linnriikide ajajärk) 3000-2334 eKr. 27. saj eKr Ukukit
valitses Gilgames. Akadi riik 2334 2193 (Saragon). Sumeri tsivilisatsiooni viimane hiilgeaeg 2112-2004 eKr. 20. 19.
saj eKr Mesopotaamia killustatuse aeg: semiidid muutusid tähtsamateks, sumeri keel kadus, tõusis esile Assüüria riik.
Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi
seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14. saj Assüüria uus esiletõus. Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746
727 eKr Tiglatpilesar III taastas Asüüria võimsuse ja rajas alalise sõjaväe. 689 eKr Sanherib surus maha ülestõusu ja
tegi linna maatasa
7
doc
Egiptus ja Mesopotaamia
* Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II
Hiline periood (u 1075 525 a eKr)
* Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest
* Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla
MESOPOTAAMIA
Sumeri linnriigid
* III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm.
* Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid
* u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad
Vana Babüloonia
* Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile,
sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused.
* 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järletulijad
Assüüria suurrigi ajajärk ( 9-7 saj eKr)
* Mesopotaamiasse rändasid aramealased
* Babüloonia allutati Assüüria ülemvõimule
* Vallutati Iisrael, Egiptus
* 668-627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda Ninive raamatukogu
Uus - Babüloonia riik ( 626 - 539 eKr)
7
doc
Mesopotaamia ajalugu
Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega)
Egiptus Mesopotaamia
Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja
alamjooksul
Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad
poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud,
mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia
5
doc
Egiptus
3000 a. eKr liitis kuningas Menes riigi ühtseks ja rajas Memphise, kujunes · Kirjutajad kontrollisid töötajaid, kirjutasid üles nende kohustused ja
hieroglüüfkiri. kohustuste täitmised.
· Vana riigi periood 2700-2200 a eKr sealt pärinevad püramiidid, · Talupojad harisid riigi või ülikute maid, olid sunnismaised, täitsid
ühiskond oli juba rangelt hierarhiliselt korraldatud. Egiptuse usk. töökohustusi, maksid makse, rajasid niistussüsteeme, töötasid
Aastatel 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks sõltumatuks ehitustöödel.
piirkonnaks · Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad
· Keskmise riigi periood 2000-1600 a eKr ühendas Teeba valitseja maa sõtlased
32
pdf
Mesopotaamia usk ja jumalad
suursugususe põhjus).
● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli
Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks.
● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all,
ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus.
Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid
ootab rõõmutu oleskelu.
Mesopotaamia surm
● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid
antropomorfsed.
● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes
elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt
Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad
lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke
iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja
armastasid ning ms.).
Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid,
kes vastutasid kõikide maailma asjade eest-
jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani
välja...
Järgnevalt Mesopotaamia 8 tähtsamat jumalat:
ANU (sumeri An)-
taevajumal, jumalate
isa. Oli lugupeetud,
kuid ei omanud
lugudes erilist
tähtsust.
ENLIL (semiidi Bel)- tuule-,
tormi-, vihma- ja piksejumal,
4
doc
Tsivilisatsioonide tekkimine
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16)
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine).
Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused:
1. põlluharimine ja karjakasvatus
2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine
3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord)
4. kirja teke
5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised)
Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres:
1
8
doc
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16)
Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis –
kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine).
Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused:
1. põlluharimine ja karjakasvatus
2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine
3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord)
4. kirja teke
5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised)
Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres:
1
Meedia
Kommentaarid (2)
Kõik kommentaarid