The Giant Eland The Giant Eland (Taurotragus derbianus also known as the Lord Derby Eland) is an open forest savannah antelope. It is found in Central African Republic, Sudan, Cameroon and Senegal. There are two subspecies: the endangered T. d. derbianus, found in Senegal's Niokolo-Koba National Park, and the low risk T. d. gigas, found in Central Africa. Characteristics Giant Eland are typically between 220-290 cm (7.3-9.6 ft) in length, stand approximately 150 to 175 cm (4.9 to 5.7 ft) at the shoulder, and weigh 440-900 kg (968- 1,980 lb). Despite its common name, it is of very similar size to the Common Eland. The smooth coat is reddish- brown to chestnut, usually darker in males than females, with several well-defined vertical white stripes on the torso. A crest of short black hair extends down the neck to the
· Kui inimene sureb, kaotab ta kõigepealt elu. Järgmisena lähevad illusioonid. · Kõikidest põgenemisviisidest on surm kõige tõhusam · Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? · Enamik inimesi sureb, olemata surmaks valmis -- just nagu nad on ka eland, olemata selleks valmis! · Eks me teame küll, et surm on olemas, ja mõtleme pea iga päev surmamõtteid, aga kui ootamatult sureb keegi meie jaoks eriline ja armas inimene, siis on tema surm raske, väga raske taluda. Mis siis, et iga päev sureb häid inimesi ja halbu inimesi ja igasuguseid meile tundmatuid inimesi. · Ma ei karda surra. Ma lihtsalt ei taha kohal olla, kui see minuga juhtub. · "Mõned räägivad, et elu peale surma pole olemas," ütles õpilane
1. vabavärss 2. absurd 3. kontrast 4. assotsiatsiatiivsus 5. geomeetrilised elemendid Sisus domineerivad: 1. ajapoliitiline vastasseis 2. pagulase saatus 3. loominguprobleemide kujutis Pagulasteema kajastub luuletustes: 1. ,,Kerjused treppidel" 2. ,,Mängumees" 3. ,,Marmorpagulane" 4. ,,Kadunud külad" ,,Mu kodumaa" ´Me lahku, kui vetelagu ´Ei kadakaks võõrasse pinda, ma eland paolase pagu, ei kiviks saa süda rinda, mu kodumaa.´ mu kodumaa.´ ,,Anna mulle alandlikkust ka viha päeval" ´Mu armastuse vahetasid nad vale vasest seeklite vastu. Mu armastuse vihkamise rohelise seeklite vastu, mu kodumaa.´ ´Ma panen kinni südame uksed ja ei laula enam vendadele.´ ,,Needmine" ´Kui teie hävitate meie keele. Kui teie hävitate meie rahva.´ ,,Roslageni pinnal" ´Seisan kivisel kaljusel rannal
Venemaal ja Sveitsis. Jaan K. ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit
PÕDRA MAJA Prantsuse lastelaul, eesti keelde tõlkinud N. Laanepõld Põdral maja metsa sees, Väiksest aknast välja vaatab: Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. "Kopp, kopp, lahti tee, metsas kuri jahimees!" "Jänes, tuppa tule sa, anna käppa ka!" KEVADEL Viis Eesti rahvaviis, sõnad K.A.Hermann & P.Tekkel 1. Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland pole ammu murul käind. 2. Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad nüüd rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, kena kevade on käes. NUKU HÄLLILAUL P.Üllaste 1. "Uinu, mu kallis lapsuke, hällis, uni on sulgend linnukse suu. Väsind su väiksed jalad ja käeksed...", nii laulis mulle emake ju. Refr.: Laulan nüüd sulle ka: uinu, hellake, sa! Laulan kui ema ma, une toon magusa! 2. "Uinu, mu kallis lapsuke, hällis,
ptk, stroofid XXI XXII, võrrelge ka 2. ptk, stroof X) Lenski oli noor poeet. Nagu poeedile ikka oli a õrnatundeline ja hingeline mees. Samuti ka armastas ta oma kihlatut tõeliste tunnetega. Ta nägi maailma heast küljest. Kuid tol hetkel kui Onegin terve peoõhtu Lenski kihlatuga tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini duellile. Onegin vastupidiselt oli terve oma elu eland pidustuste ja tralli sees. See väsitas teda ja ta tahtis sellest eemale saada, mis tal ka läbi juhuse õnnestus. Ta oli näinud ja elanud teistsugust elu kui Lenski. Ta teadis mida tähendab truudusetus ja naistega olemine ilma armastuseta. Lenski istub terve ööläbi üleval ja nukrutseb oma ilma jäänd armastuse pärast. Onegin see vastu on aga külm ja kalk. Ka duellil võideldes ei palu Onegin viimast korda vabadust vaid alustab koheselt sellega
folkloorist pärinevad inim- või loomtüpaaid, elutud asjad. Siin võivad toimuda täiesti igapäevased kui ka täiesti äraspidised ja võimatud asjad, mis ei tõlgendu üleloomulikena ega ka mitte tavalise allegooriana. 9 Lisan siia ka mingi valimiku tekstinäiteid pikemaist-vanemaist naljajuttudest, mis võiksid minna sinna lugemikku, kui mahuvad. Kavalusnaljandi näide AT 1525A + 1525D + 1740 + 1737 Ükskord eland üks pahur poiss. Ta teind inimestele alati kurja ja pahandust. Kiskund külanaiste kaalid ülesse, aga ise põle neid jälle ää sööndki, loopind aga laiali. Ta oli mitu korda isa kääst peksta soand, aga see põle aidand ühtigi; ta teind jälle pahandust. Poisi isa süda soand täis ja ta hakand poissi kiruma: "Kura sind võtaks kõige oma hullu tükkidega!" Varsti tuldki kohe üks must tõld hooste ja kutsariga nende juure ja viidudki poiss ära seitsme oasta peale
Kaplinski koolis mitmel pool: Poolas, Venemaal ja Sveitsis. Jaan K. ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit
Esimene läinud välismaalt endale naist tooma ja palunud, et Edise vend Alulinna ka edasi ehitaks. Kui nüüd esimene vend tagasi jõudis ja nägi, et Alulinna müürid polnud sugugi kerkinud, lõi ta vihahoos venna maha. Samas kahetses ta härdalt oma süüd ning ehitas venna mälestuseks hoopis Jõhvi kiriku. Hoopis omamoodi variant on kirja pandud Haljalast: Jõvisse akand üks vend lossi ehitama, kus ühe silmaga inimesed eland. Neil old üksainukene silm otsa ees, nagu luua võru ja nii tugevad, et keski ei ole nende vasta saand. Kuningas pidänd ühe korra Jõvi kõrvest läbi sõitma, küütobused ootand terve 2 nädalat: mõnel varastatud ootamisega hobused, mõnel lõppend leib otsa. Kuningas lähend oopis merd mööda läbi, sellepärast, et teine vend Edisesse ka lossi akand ehitama, aga kui nähend, et vend suurema ja ilusama lossi saand, lähend Jõvisse, kelle müts, kindad ja mõõk Jõvi kirikus alles
otsa. Kristus oli juudi rahvamees. Rahvamehed saavad ikka enneaegu otsa. Meil samuti. Võtke või Jannsen, Veske, Kunder, Jakobson. Isegi rahvanaine Koidula ei surnd päris õieti ja õigel kohal, sest temal polnd ju õiget meest. On siis lätlane eesti rahvanaise õige mees? Eesti rahvanaise õige mees on eesti rahvamees, siis sureb ta õieti ja õigel ajal. Koidula õige mees elab alles ja Koidula oleks ka veel eland, kui ta oleks eland õige mehega. Teie muidugi ei tea, kes on see Koidula õige mees -- seda ei tea õieti keegi. Vana Maurus ehk aimab, sest meie olime suured sõbrad. Mina küll ei öelnd talle midagi, aga ma sain aru, et ta nagu aimas. Tema aimab nii mõndagi. See Koidula õige mees aga, keda ükski ei tunne, olen mina, mina Tõnis Mäeberg. Ja ma ütlen teile, armas noormees, et kui jumal oleks lasknud asjad nõnda minna,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
