Kõige teravamalt protestisid liberaalid kaasasündinud eesõiguste ja alusetult jagatud privileegide vastu. Nad nõudsid, et riigi seadused kehtiksid võrdselt kõigile. Inimene peaks olema võimalikult vaba, et iseseisvalt kellestki teisest sõltumata tegutseda. Riigi ülesandeks jääb olla vaid õiglane vahekohtunik, kes jälgib, et ühe inimese tegutsemisvabadus ei hakkaks piirama teise õigusi. Toetati võimude lahususe põhimõtet, mille järgi valitsus, parlament ja kohtuorganid oleksid üksteist eraldatud. Koos kodanluse võimuletõusuga kujunes liberalismist 19. sajandi mõjukaim maailmavaade. Rahvas oli äratatud huvi poliitika ja riigireformide vastu. Valitsused olid sunnitud järjest enam leppima konstitutsiooniliste piirangutega ning kodanike õigusi ja vabadusi laiendama. Liberaalseid muutusi nõuti nii visalt, et neile oli lihtsam järele anda kui proovida neid lõputute repressioonidega lämmatada.
kasutada. Igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. Tooge kolm näidet selle kohta, kuivõrd NSV Liit järgis neid “Inimõiguste ülddeklaratsiooni” artikleid. Näide: Puudus võimude lahusus, kohtuorganid polnud sõltumatud, vaid allusid NLKP-le. Küüditamised. Vangistamised ideoloogilistel põhjustel, inimeste vägivaldne kinnipidamine vaimuhaiglates, teisitimõtlejate tagakiusamine, Näide: Tohutu salastatus ühiskonnas, kinnised linnad, keelatud oli viibida ilma loata merepiiri lähedal. Vaba liikumist takistas korteriprobleem, sissekirjutus. Maaelanikel polnud paljudes NL piirkondades passe, ei saanud elukohast lahkuda (passid said kõik alles 1970. aastate alguses)
või mõistus reputatsioon Religioon õige ja väär (patt),üldiselt südametunnistus nii, nagu neid määratleb igavene tasu ja usuline autoriteet karistus üleloomuliku toimija või jõu poolt Seadus seaduslik ja ebaseaduslik,nii seadusandliku kogu nagu neid määratlevad poolt määratud kohtuorganid karistused Etikett sobiv ja ebasobiv,nii nagu see ühiskondlik halvakspanu on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine.
või mõistus reputatsioon Religioon õige ja väär (patt),üldiselt südametunnistus nii, nagu neid määratleb igavene tasu ja usuline autoriteet karistus üleloomuliku toimija või jõu poolt Seadus seaduslik ja ebaseaduslik,nii seadusandliku kogu nagu neid määratlevad poolt määratud kohtuorganid karistused Etikett sobiv ja ebasobiv,nii nagu see ühiskondlik halvakspanu on kultuuris määratletud ja heakskiit Eetikaprintsiibid: Humanism Solidaarsus Altruism Patriotism Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel. HUMANISM humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine.
korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) 9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest, vaid tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda ka tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditsest(nt moralist, kehtivatest
Need on üldised teooriad Seadus Seaduslik ja ebaseaduslik, Seadusandliku kogu selle kohta, kuidas tuleb elada. nagu neid määratlevad poolt määratletud Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste seadused ja kohtuorganid karistused küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna Etikett Sobiv ja ebasobiv, nagu Ühiskondlik eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või
Totalitaarne diktatuur – karmim, vägivaldsem 11) Riigi tunnused. Riigivõimu kolm komponenti. Riigi tunnused: Riigivõimu kolm komponenti: Rahvas 1. Seadusandlik võim – teostab parlament, töötab välja Territoorium seadusi Riigiorganid 2. Täidesaatev võim – teostab valitsus, viib seadusi ellu 3. Kohtuvõim – esindajaks kohtuorganid, valvavad seaduse täitmist 12) Riigi valitsemise vormid. Riigi valitsemise vormid: 1. Vabariik – iseloomustab kõrgemate riigiorganite valitavus. Jaguneb omakorda kaheks: o Parlamentaarne vabariik – (Eesti) valitsus vastutab parlamendi ees, parlamendi võim suur o Presidentaalne vabariik – (Soome, Venemaa, USA) valitsuse moodustab president 2
inimestesse ja gruppidesse. Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei tohi... – põhjenduseta Eetika (moraalifilosoofia) - kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika)
Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget ja mis valiti kolmeks aastaks. Valimisõigus anti kõigile vähemalt 20-aastaseks saanud kodanikele. Täidesaatvaks võimuks sai Vabariigi Valitsus ning kohtuvõimuks kohtuorganid. Riigipea ametit sisse ei seatud ja riigipea ülesanded jagati Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel (selletõttu on loodud riigikorda nimetatud ka "piiramatuks parlamentarismiks"). Sisepoliitiline olukord 1920. -tel aastatel rohkesti erakondi. Suurema toetajaskonnaga olid: · Rahvaerakond (endine Rahvameelne Eduerakond), liidriks Jaan Tõnisson, tsentristlik, toetajaid kõigist rahvakihtidest, ühendavaks jooneks rahvuslus, · Põllumeestekogud (end
4)Charles I kogus makse, mida parlament polnud kinnitanud, ja kuulutas keskkihtidele välja sundlaenu 5)Parlament, pidades vajalikuks kaitsta ISIKUVABADUSI ja INIMÕIGUSI, võttis 1628. vastu Õiguste Petitsiooni, milles keelas kuningal sundida elanikkonda maksma makse ja tegema laene, mida parlament. pole kinnitanud. Charles I saadab 1629. parlamendi laiali ja püüdis valitseda ilma selleta. Vangistati parlamendi liidrid, loodi erakorralised kohtuorganid teisitimõtlejate jaoks. Raha hankimiseks elustati vanu makse. Sotimaal puhkes absolutistlikult valitseva Charles I vastu mäss sõda Inglismaa ja Sotimaa vahel. Et kuningal ei jätkunud palgasõjaväe tarbeks raha ja elanike maksustamiseks puudus tal parlamendi nõusolek, tuli 1940. jälle kokku Inglise parlament. Valimistel saatis edu opositsiooni. Charles I taotles Soti sõjaks raha, kuid solvunud parlament keeldus ja nõudis kuninga nõunike karistamist.
Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: Valitavad – kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse
· Üleskaaluvus: moraalinormid kaaluvad üles teisi väärtusi (näiteks ilu või ratsionaalsus) · Avalikkus: moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus: moraalinorm peab olema teostatav ega eelda üle jõu käivad pingutusi Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist. Erinevus on õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele. · Seaduste puhul on õige ja väär see, mida lubavad või ei luba kohtuorganid. Kohus määra karistuse väära teo eest. · Religioon põhjendab õiget ja väära jumaliku autoriteediga, karistuse patu või ebaõige teo eest määrab jumal vm üleloomulik jõud. · Etiketis on õige või väär käitumine see, mis on antud kultuuri tavade kohaselt sobiv või mitte sobiv. Näteks kergemat sorti kultuurilised küsimused riietumis- ja käitumistavas. Ebasobiva käitumise korral ootab ühiskondlik hukkamõist ja reputatsiooni kaotus
sotsiaalmajanduslik funktisoon, kultuuriline funktsioon. Välisfunktsioon: Kaitse, vastastikune koostöö ja abistamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi element ehk struktuurne osa, millel on kindel ülesanne ja pädevus realiseerimiseks. Riigiorganiteks on: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist hierarhiat, st kõrgemate organite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid (piiratud ja piiramata) ja vabariike (parlamentaarsed, poolpresidentaalsed, presidentaalsed). 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused
olulisemaid otsuseid. Bulees olid asjatundjad ning sinna ei võinud kuuluda viimase kihi esindajad. Rahvakoosolekul võisid kõik osaleda. · Täidesaatev võim kõrgeim organ oli valitsus Arhontide kolleegium. 10 arhonti. 1. arhont peaminister, 2. arhont sõjavägede ülemjuhataja, 3. arhont kõrgem usujuht. Ülejäänud arhontide ülesandeks oli tunda peast seadusi. · Kohtuorganid, kes olid sõltumatud. Vandemehed, keda koos kohtunikega oli kokku 6000. Oli 10 erinevat koosseisu, igas koosseisus olid 100 alati varus, juhuks, kui keegi peaks haigeks jääma või muul põhjusel puuduma. 3. Võlaorjuse kaotamine Ateenas. 6. saj algul oli väga laialt levinud võlaorjus. Kui inimene ei suutnud võlga tagasi maksta, kaotas ta oma maa ja raha ning muutus võlaorjaks. Tihti jäädi võlaorjaks terveks eluks
riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.-valitsus Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)-kohtusüsteem Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed Euroopa liidu õigusaktid 8. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud
Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN – 2/13 – 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
00. Järgnevate mõõtmiste tulemused suurte muutuste korral kirjutatakse lahtrisse 15. 9 vahi alguse ja lõpu kellaaeg (04.00 07.30) 10 vahi kestel läbitud vahemaa miilides, läbitud vahemaa ööpäevas, läbitud vahemaa reisi algusest 11 vahitüürimehe nimi 12 vahimadruse või vaatleja nimi 13 laeva käigutulede sisse- ja väljalülitamise kellaaeg 14 laeva varud tonnides seisuga 08.00 15 sündmused 12. Logiraamatut võivad kontrollida laevaomanik ja kohtuorganid, notar ja sadamakapteni teenistuse töötaja väljavõtete kinnitamisel. 13. Iga ööpäeva alustatakse uuelt leheküljelt. 14. Parempoolset lehekülge alustatakse sissekannetega: kuupäev, kuu, nädalapäev, aasta, sõidupiirkond või sadamate nimed, kust kuhu ollakse teel. 15. Sissekanded laevaelu, sündmuste ja tegevuse kohta, mis seoses laeva, laadungi või laevaperega, tehakse kronoloogilises järjekorras. 16. Kellaaeg kirjutatakse neljakohalise arvuna. 17
Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN 2/13 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist, annab määrusi ja korraldusi. Valitsuse kõrval on teise astme riigiorganiks president. President esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, esitab peaministri kandidaadi, nimetab ametisse ministreid ning teeb ettepanekuid ametite kandidaatidele. On ka eesti riigikaitse kõrgeim juht. Samuti on õigus algatada põhiseaduse muutmise eelnõu. Riigi kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, mis on moodustatud kolmeastelise süsteemi järgi: esimese astme kohtud- maa, linna ja haldus, teise astme- ringkonna, kõrgeim kohtuvõim riigikohtul. Riigi- ja kohaliku omavalitsuste organite tegevuse õiguspärasuse kindlustamiseks on loodud õiguskantsleri institutsioon, kes on sõltumatu ametiisik. Majandusliku tegevuse ja nende vara kasutamise kontrolliks on loodud riigikontroll, mis on sõltumatu.
I 1593 asutub kat. usku II 1598 Nantes edikt (kuni 1629,1685): Prot. tagati südametunnistuse vabadus, Piiratud kultusevab. oma provintsides, Pol. võrdõiguslikus Kindlus.tugipunktid (riik riigis:100) III 1593 Rahu Hispaaniaga (Jesuiidid) - Prantsusmaal hakkas arenema uusajale iseloomulik ,,Ühtne rahvusriik" ja tugev keskvõim. - Absolutismi algus: H IV soovis teha Prantsusmaa kuningavõimu sõltumatuks: kat.kirikust, riigiseisustest (Generaalstaatidest = riigipäev) Parlamentidest (kohtuorganid) - HIV ei kutsu kokku riigipäeva (21.a) - Merkantilism, koloniaalmajandus. (1608 Quebec) Manufaktuurid - Maksusüsteemi ei reformita: aadli maksuvabadus, riigimaksud talup., efektiivne maksukogumine. - riigikassas kullareserv - välispol. liitlased saksa protestan. ja türklased - Rahvalik kuju. 3. Kardinal Richelieu (val. 1624-42) - Loius XIII (1601-43, valitsejaks 1610) - Viimane riigipäev 1614 (järg 1789) - ,,Verine Kardinal" on 18 aastat Prantsusmaa tähtsaim minister
põllumajandusminister. Tegeleb ka välissuhetega ja üritab riike koostööd toimima panna. Riigipeade nõukogu - peaministrid peamiselt. Kaks korda aastas saavad kokku. Sinna lähevad tavaliselt need kelle asjast jutt käib. Arutavad üleüldisi EL arengusuundi. 3) Kõik saab alguse EL komisjonist. - tagada EL kui organisatsiooni areng. Igal ühel on oma esindaja. Andrus Ansip on Eesti esindaja praegu. Komisjoni liikmed valitakse parlamendi liikmete seast. Lisaks on veel kohtuorganid: 1) Esimese astme kohus 70-80% EL õiguste ja asjadest lahendab. Ettevõtete ja isikute kaebused. 2) EL kohus. Komisjon vs riik või riik vs riik ntx. Kõik vaidlused, mis on seotud lepingute, põhiõiguste harta ja EL toimimisega seotud. EL kohtus toimub: 1) EL kohus annab näiteks nõuandeid ja arvamusi. Kui teemaks on ELi õigusi vist puudutav arutelu. 2) Teiseks EL õiguse täitmise nõue. Eesti on suhkrutrahvi tõttu kaks korda kohtusse antud, mis ongi maks korrad
· Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea · Täidesaatva riigivõimu organid · Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: · Valitavad kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse
õiguse. 3. riigikogule allutatud täidesaatvaks organiks on Eesti Vabariigi valitsus, mis viib ellu sise- ja välispoliitikat. 4. valitsuse kõrval on teise astme riigiorganiks president , kes on Eesti riigi pea. Ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. Kuulutab seaduse välja ja peab tasakaalustama parlamendi ja valitsuse suhteid. 5. Kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, kes on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatud. 6. õiguskantsler kontrollib riigi ja omavalitsuste tegevuse õiguspärasust. 7. Riigikontrolör kontrollib riigiorganite majanduslikku tegevust ja riigivara otstarbekohast kasutamist. Valitsemisintstutsioonide aluseks on valgustusajast pärinev Montesquieu idee võimude lahususest. 1) et eraldi peavad olema täidesaatev, seadusandlik ja kohtu võim
sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: o Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) o Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. o Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja. Presidentaalses riigis (nt
4) moodustamine ettenähtud korras; 5) kindel ülesanne ja pädevus selle teostamiseks; 6) eelarveeraldised ja muu raha oma ülesannete täitmiseks; 7) koosseis koosneb füüsilistest isikutest, kes on riigiteenistuses ning moodustavad bürokraatia ehk profesionaalse riigiteenistujate korpuse. Riigiorganite põhiliigitusi 1) Levinumaid kolmikliigitusi: a) seadusandlikud riigiorganid; b) täitev-korraldavad riigiorganid; c) kohtuorganid. Vastab võimude lahususe põhimõttele, kuid ei arvesta riigipead (kui tal on dekreediõigus +absoluutse või supsensiivse veto õigus) 2) Nelikliigitus: a) riigivõimu esindusorganid; b) riigipea; c) täidesaatva riigivõimu organid; d) justiitsorganid. Riigiorganite eriliigitusi Moodustamisviisi alusel jaotatakse: 1) Valitavad, 2) määratavad, nimetatavad, kinnitatavad. 1.1. Valitavad kas kollegiaalsed või ainuisikulised: 1) otsevalitavad või 2) kaudselt valitavad. 2.1
Sigma hinnangul tähendab kirjeldatud olukord soodsat pinnast avaliku teenistuse politiseerumiseks ja patronaaziks, samuti korruptsiooniks. Soovides läbi viia avaliku teenistuse reformi tuleb alustada avalikule teenistusele sobiva õigusliku raamistiku loomisest. Selles raamistikus tuleb määratleda, kuidas avalikku teenistust juhitakse, kuidas toimub avalikku huvi puudutavate otsuste langetamine ja kuidas sõltumatud administratiiv- ja kohtuorganid avalikku huvi puudutavat tegevust kontrollivad. Järeldused: 1) Eesti põhiseadus näeb ette riigi ja avaliku halduse mudeli, mis põhineb teatud põhiseaduslikel väärtustel nagu erapooletus, objektiivsus, demokraatia ja õigusriiklus. Põhiseadus osutab, et need väärtused peavad kujundama ka avalikku teenistust. Samas ei ole põhiseaduses selgelt sätestatud, et avalik teenistus peab olema üles ehitatud 20
Kujunesid välja kaks riikide blokki: a) Prantsusmaa, Austria ja Venemaa ning b) Inglismaa ja Preisimaa. Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu · Süvenes eelarvedefitsiit. · Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut). · Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad. · 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid. · 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja. · Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror
§ võtma vastu õigusakte, mille alusel saab kirminaalkorras karistada isikuid, kes panevad toime või käsivad toime panna humanitaarõiguse raskeid rikkumisi -‐ kui riik ei suuda või taha ise võtta isikuid vastutusele, võivad mängu tulla rahvusvahelised kohtuorganid. Teema 15 Rahvusvaheline kriminaalõigus -‐ Rahvusvaheline kriminaalõigus määratleb: § Rahvusvahelised kuriteod § Riikide kohustused rahvusvaheliste kohustuste ärahoidmisel ja menetlemisel § Rahvusvahelise menetluse reeglid
· LM jagati 4 lääniks: Riia, Cesise, Tartu ja Pärnu Kindralkuberner Skytte reformikava 1629 · Kasutusele tuli võtta sisetollid(nagu Rootsis) · Postiteenindus tuli organiseerida(praktiline vajadus) · Kooli- ja kirikuelu tuli uuendada Rootsi eeskuju järgi(ühtlustamissoov): kirikukümniste kogumine · Õigus- ja kohtuorganid tuli üle viia aadlilt kroonu järelvalve alla · Skyttel visioon likvideerida LM aadli omavalitsusorganid ja anda neile esindatus Rootsi riiginõukogus(valitsuses) ja riigipäeval · Kohalik aadel polnud täismahus kavaga nõus: · Ohustas nende privileege *G II A surma järel pidi Skytte ametist lahkuma aadli
TAGAMINE: ❏ Riigi kohustused: - õpetama võimalikult laialdaselt humanitaarõigust - tagama vajaduse korral sõjaväelistele ülematele valdkonda tundvad õigusnõuandjad - võtma vastu õigusakte, mille alusel saab kriminaalkorras karistada isikuid, kes panevad toime või käsivad toime panna humanitaarõiguse raskeid rikkumisi ❏ Kui riik ei suuda või taha ise võtta isikuid vastutusele, võivad mängu tulla rahvusvahelised kohtuorganid (tavaliselt eeldatakse, et riigid saavad ise sellega hakkama, aga mõnikord nad ei soovi või ei suuda) 14. Rahvusvaheline kriminaalõigus SISSEJUHATAVALT: ❏ Rahvusvaheline kriminaalõigus määratleb - rahvusvahelised kuriteod - riikide kohustused rahvusvaheliste kohustuste ärahoidmisel ja menetlemisel - rahvusvahelise menetluse reeglid ❏ Nürnbergi tribunal tõdes:
supernatsionaalsel, riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil? Supernatsionaalsel tasandil on riigivõimu teostavad asutused näiteks Euroopa Liidu ja ÜRO institutsioonid (Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, ÜRO Peaassamblee, Julgeolekunõukogu jms). Need on riigiülesed ning osa riigisisesest võimust on loovutatud neile. Riiklikul tasandil teostavad riigivõimu nt valitsus, parlament, president, kohtuorganid, õiguskantsler. Need on sellised avaliku sektori organisatsioonilised üksused, mis pakuvad inimestele üldisi demokraatlikke ja humaanseid avalikke hüvesid. Regionaalne tasand jääb kohaliku ja keskvõimu vahele. Eestis regionaalse tasandi sõltumatud asutused puuduvad, küll aga on näiteks omad süsteemid USAs osariikide lõikes, Saksamaa liidumaades, Šveitsi kantonites, Venemaa kubermangudes.Kohalikul
Supernatsionaalsel ehk riigiülesel tasandil seisavad näiteks EL-i toimimiseks loodud asutused nagu Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus. EI, need on riigiülesed: lk 42 “EL toimimiseks loodud administratiivsed asutused on Eesti suhtes riigiülesed.” Supranatsionaalne on: ÜRO koos enda allasutustega. Riiklikul tasandil peetakse silmas kogu riigis võimu omavaid institutsioone nagu valitsus koos ministeeriumitega, Riigikogu (Eestis) või kohtuorganid. Regionaalsel tasandil Eestis eraldi riigiasutusi ei ole. Suuremates riikides võivad nendeks siiski olla nt osariikide (USA), liidumaade (Saksamaa), kantonite (Šveits) või kubermangude (Venemaa) administratiivsed asutused. Kohalikul tasandil korraldavad Eestis võimu linna- ja vallavalitsused ja nende volikogud. 40. Milles seisneb avalik-õiguslike ettevõtete olemus ja ülesanded avalike hüviste pakkumisel?
Enamasti säilitasid linnad ja selle elanikud vabaduse. Kuid pidid nt viljandis käima mõisas teotööl. Uus töö Vene võim 19saj. Valitsus korraldus. Balti erikord- 1710a kui eesti linna kapituleerusid. Aadlitel olid omad privileegid jne. Ei muudetud seaduseid. Katariina 2 kaotas erikorra ja tuli asemele asehalduskord. Katariina 2 poolt kehtestatud 2 asehaldus kord ja tühistatud aadli privileegid. Taastatati paul 1. poolt peale keisrinna surma. Alustasid tööd vanad kohtuorganid, maanõunike koleegiumid, aadli martiklid jne. Uue nõudena lisandus 1796a negruti kohustus (25a). Algul nekruti püüdmisega hiljem liisu heitmisega. Koostati balti provitsiaal seadustik (1845-1864) mis kinnistas veelgi balti erikorda. Nii venemaal kui eestlaste hulgas hakkas baltisakslaste privileegide vastane kampaania. Sooviti õigluste ühtlustamist ja baltikumi tihedamat liitumist venega. Kiser ignoreeris seda. Eesti valitsemine kindralkuberneri all säilis
5) Riigiorganil on kindel ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks; 6) Riigiorgani käsutuses on eelarvest saadav kindel summa raha ning muu vara oma ülesannete realiseerimiseks ja töö korraldamiseks; 7) Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes riigi on riigiteenistuses ning moodustavad nn professionaalse riigiteenistujate korpuse ehk bürokraatia; Liigitus: 1. Seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuorganid. 2. Riigivõimu esindusorganid, riigipea, täidesaatva riigivõimu organid, justiitsorganid (kohtud; täitemenetluse organid; kinnipidamis- või karistusasutused või kriminaalteraapia korrektsiooniastused) Tunnuste alusel saab vahet teha, millega on tegemist. Need organisatsioonid kuuluvad ainult riigile, mitte nt kohalikule omavalitsusele või erakonnale. 1. Teine tabel on esimese tabeli parem pool, ei mahtunud. 77. Rahvas kui kõrgeim riigiorgan.
Määravaks on ka asjaolu, kas EÜ õiguse norm annab kohtule piisavalt juhiseid otsuse langet ilma et kohtul tuleks ületada oma volituste piire. Niisiis on EÜ õiguse normil otsemõju juhul, kui LR kohus saab seda rakend ilma ühenduse või LR instituts pädevuse piiridesse tungimata. Kuid isegi LRle teatud diskretsiooni jätmine ei välista automaatselt mõnede sätete otsemõju. Kohus on asunud seisukohale, et LR kohtuorganid peavad arvest EÜ õiguse ülimuslikkusega, seega: rakend EÜ õigust selle terviklikkuses; kaitsma isikute EÜ õiguse poolt tunnist õigusi ning kõrvale jätma kõik LR sätted, mis on EÜ õigusega vastuolus. Samas on Kohus juhtinud tähelepanu dir otsemõju rakendumisele ka LR pädevate organite suhtes > kõik LR haldusorganid on oma fnide teostamisel kohustatud rakend otsemõju omavaid EÜ õiguse sätteid.
Kohtukorraldus ja õigusmõistmine Õiguskorraldus. 4 provintsi, õiguse mõistmine neljal alal erinev. Eesti ja Liivimaa õiguskorralduse erinevus tuleneb sellest, kuidas need provintsid Rootsi riigi koosseisu tulid. Liivimaad ja Eestimaad ei saa vaadata koos kuna õigusemõistmine on täiesti erinev. Eestimaal mõistavad õigust neli võimukandijat,kes tegutsevad üksteisest eerinevalt. 1) Riik- kubermanguvalitseja tasand ja kuberner sõltuvalt kohtukord 2)eestimaa rüütelkond ja tema kohtuorganid 3)Tallinn kui omavalitsusorgan ning tallinna linnakohtuorgan 4)kirik e konsistoorium, kust lähtub kohtuvõim Kohut mõistetakse rootsi riigi nimel. Nii nagu on olnud provintsipol on kohtukorralduselka teatud eripärasusi. Algusest peale Rootsi võimud püüdnud viia õigusemõistmist Rootsis vastava korra alusele, tahtsid kontrolli saada selle üle, riigi käed jäävad aga eestis lühikeseks, põhjuseks privileegid, mis on erinevatele seisustele lubatud.
autoriteet (pühakiri, püha ühiskondlik traditsioon) heakskiit/halvakspanu Seaduslik ja ebaseaduslik, Seadusandliku kogu poolt Seadus nagu neid määratlevad määratletud karistused seadused ja kohtuorganid Sobiv ja ebasobiv, nagu Ühiskondlik Etikett see on kultuuris halvakspanu/heakskiit määratletud Eetika kui distsipliini jagunemine · Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika, mis uurib eetikateooriate mõisteid ja
vastutust, kuid ka riiklikke garantiisid) ja moodustavad seaduse või nnprofessionaalse riigiteenistujate korpuse ehk bürokraatia seaduse alusel antud ... jne. P. 2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI: 1) levinumaid kolmikliigitusi: - seadusandlikud Vastab võimude riigiorganid lahususe põhimõttele, - täitev-korraldavad-”- kuid ei arvesta - kohtuorganid riigipead (monarhias – monarhi;vabariigis- presidenti:kui tal on dekreediõigus + absoluutse või suspensiivse veto õigus) 2) kaasaegse teooria nelikliigitus: - riigivõimu esindusorganid - riigipea - täidesaatva riigivõimu organid - justiitsorganid (kohtud; 47
Tšekaa eripäraks oli see, et ei allunud mitte kellelegi, ametlikult tegutses valitsuse kõrval, polnud ühegi ministeeriumi alluvuses. Džeržinski pidi aru andma vaid partei keskkomiteele. Puudusid piirangud ja seadused- arusaadav, et sellise org-ga liitus igasuguseid elemente. Alumisel tasandil oli hulk inimesi, kes poleks tohtinud politseivõimu juurde saadagi, nautisid repressioone, tehti pahatihti isiklikes huvides. Tšekaaga lahutamatult seotud olid ka uued kohtuorganid, vana kohtusüsteem saadeti laiali. Asutati revolutsioonilised tribunalid, olid omapärased asutused- teostasid praktiliselt kõiki õigusemõistmisega seotud funktsioone ise- viisid läbi eeluurimise, väljastasid arreteerimisordereid, esitasid süüdistuse, kontrollisid oma tegevust, mõistsid kohtualuse süüdi. Esimeesteks püüti määrata ustavaid parteilasi, kaasistujateks olid lihtsad töölised, kes ei teadnud õigusest ega juriidikast midagi
27 H. Kelsen kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi looja. Kuna tema õigusteooria ei teinud vahet avalikul ja eraõigusel, siis käsitles ta organitena ka kodanikke. A.-T. Kliimann - õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Liigitas organid : i. Legislatiivorganid ii. Haldusorganid iii. Kohtuorganid Vastavalt toimingute sisule tõi ta välja ka: 1. Normatiivsed e ametiorganid 2. Faktilised e teoorganid G. Jellineki ta võttis avalik-õigusliku organi defineerimisel aluseks eraõigusliku, e eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Need on aktuaalsed tänaseni ja ka siin on edaspidi lähtutud tema teooriatest. Avalik halduse kandjad on õigusvõimelised, neil on õigusvõime, kuid mitte teovõime
Kui kauba ostja saadab panka puhta konossemendi, on see tavaliselt piisav alus, et maksta müüjale raha kauba eest kaupa ennast nägemata. Seega on konossement väga usaldusväärne dokument. Ka vahekohus ning muud kohtuorganid võtavad mereveoga seotud hagide menetlemisel arvesse eelkõige konos- semendi infot. Seetõttu on väga oluline, et vedaja ja tema esindaja merevedudel – laeva kapten – järgiksid konossemendi täitmise korda täpselt. Prahileping ehk tšarter
annaabi.ee 
