halduskohtud(Tartu, Tallinn). 2. Eesti kohtussüsteemi teise astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud(Tallinn, Tartu). 3. Kohtumenetlus algab esimesest kohtuastmest. 4. Esimese astme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Teise astme kohtu otsuse peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. 6. Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures. 7. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 8. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
1. Eesti Vabariigi Kohtusüsteem. Maakohtud: Harju,Pärnu,Tartu ja Viru Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja
Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 15 kohtunikku
seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid ( PS § 24 lg 3) - Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4) Kohtusüsteemi ülesehitus • Kohtusüsteem koosneb: • 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; • 2) ringkonnakohtutest; • 3) Riigikohtust (PS § 148) • Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud (PS § 149 lg 1) - Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse (KS § 9 lg 1) - Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse (KS § 18 lg 1) - Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid (PS § 149 lg 2)
Õigusõpetus 1.Eesti maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. 2. Harju maakohtu kohtupiirkond on Harju maakond. 3. Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb
Kodutöö 1 Kohtute seadus 1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse)? Vastus: I astmesse Eesti kohtusüsteemi kuuluvad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Vastus: Eesti kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad ringkonnakohtud. 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Vastus: Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Vastus: Esitada kaebuse I astme kohtu peale saab teha ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Vastus: Esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale saab teha riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Vastus: Kinnistusosakond asub maa- ja linnakohtudes. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud?...
kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse
väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8. Nimeta kohtuasjade liigid, mida kohtus arutatakse? Vastavalt kohtuasjade liikidele on Riigikohtus loodud tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. 9. Millise kohtu juures asub registriosakond? Maakohtus on registriosakond. 10. Millisest kohtuastmest algab kohtuvaidlus? (1) Kohus võib kohtuotsust tehes
koostöö kohta. 4) institutsionaalsed meetmed, mis on seotud inimõigustega lähtudes * Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist. 5) Euroopa Liidu lepingu lõppsätted, mis käsitlevad lepingute muutmist ja uute liikmesriikide vastuvõtmist. 6) EL institutsioonivahelised vaidlused. EL institutsioonide ja liikmesriikide vahelised vaidlused ja liikmesriikide vahelised vaidlused EÜ kõrgeima kohtuna lahendab Euroopa kohus asju, milles käsitletakse ühenduse olulisi õigusküsimusi. 5. Euroopa Liidu lepingu üldsätted : Euroopa ülemkogu toimine Liikmesriikide kodanike põhiõigused ja vabadused Ühine välis ja julgeolekupoliitika Lepingutele lisatud deklaratsioonid.
· mille pooled on pärit erinevatest osariikidest või pooleks on välisriigi kodanik, · milles on pooleks: Ameerika Ühendriigid, mõni osariik, välisriigi suursaadik või muu ametlik esindaja, · milles taotletakse pankrotis oleku tunnistamist. Üldjuristiktsiooniga kohtud: · piirkonnakohtud (District Courts) Igas osariigi vähemalt 1. Piirkonnakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõik föderaalkohtuasjad, mille läbivaatamine ei ole eraldi seadusega antud mõne teise kohtu kompetentsi. Piirkonnakohtus vaatab asja läbi ainuisikuline kohtunik või ainuisikuline kohtunik koos vandekohtunikega · ringkonnakohtud (Circuit Court). 12 territoriaalset ringkonnakohust ja üks föderaalne ringkonnakohus. Vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud teatud
· mis tulenevad föderaalõigusest · mille pooled on pärit erinevatest osariikidest või pooleks on välisriigi kodanik, · milles on pooleks: Ameerika Ühendriigid, mõni osariik, välisriigi suursaadik või muu ametlik esindaja, · milles taotletakse pankrotis oleku tunnistamist. Üldjuristiktsiooniga kohtud: · piirkonnakohtud (District Courts) Igas osariigi vähemalt 1. Piirkonnakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõik föderaalkohtuasjad, mille läbivaatamine ei ole eraldi seadusega antud mõne teise kohtu kompetentsi. Piirkonnakohtus vaatab asja läbi ainuisikuline kohtunik või ainuisikuline kohtunik koos vandekohtunikega · ringkonnakohtud (Circuit Court). 12 territoriaalset ringkonnakohust ja üks föderaalne ringkonnakohus. Vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud teatud kindlat liiki asjades või teatud erikohtute otsuste peale.
nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. · Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 16.03.2010 halduskorraldus 6 2 16.03.2010 Maakohus · Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju (152) · Maakohtud on: 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Pärnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. · Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas 16.03.2010 halduskorraldus 7 Halduskohus · Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju · Halduskohtud on: 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. · Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles
· 13. sajandil oli väheste suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja endine aristokraatlik demokraatia oli oma tähtsust suurelt kaotamas. · Rahvavõimu perioodi loetakse lõppenuks aastaga 1262, kui Norra võttis Islandi oma võimu alla. Seega muutusid islandlased Norra kuninga maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud. · Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. · Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Majandus · Islandil tegeleti peamiselt karjakasvatusega. Põllumajandus oli vähetähtis. Tegeleti ka kalapüügi ja kaubandusega. · Välja müüdi villaseid kangaid, jahipistrikke, pärast Gröönimaa avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. · Islandi skaldid olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud
võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 32. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Kohus ja töövaidluskomisjon
võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Peab ette teatama ja hüvitist maksma. 28. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse (kõige madalamasse) astmesse? Maakohus ja Halduskohus. 29. Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? Ringkonnakohus ja Riigikohus. 30. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 31. Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 32. Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Kohus ja töövaidluskomisjon
17.Kohtusüsteem-(Kolmeastmeline; mis valdkonna vaidlused kohtutes; kohtute seadus jne) Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. *Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. *Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus
Tartus asuv Rigikohus kassatsioonikohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning
EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik,
Tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek Majanduse vallas: 1. Koguda makse 2. Korraldada riigiettevõtete majandamist 3. Koostada riigieelarvet, järgida selle täitmist 4. Arendada side- ja transpordivõrke Sotsiaalse heaolu vallas: 1. Korraldada haridust ja meditsiini 2. Maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid Kohtuvõim Eestis – kohtud: Maakohtud (1. aste) – arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud (1. aste) – arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi- ning omavalitsusorganite ja ametiisikute vastu. Ringkonnakohtud (2. aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid. Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja
40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I kohtuastmest 41. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 42. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 43. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures 44. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Maakohtud arutavad I astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 45. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? Halduskohtud arutavad I astme kohtuna haldusasju.
4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtu astmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: 1). Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat
tagandada üksnes kohtuotsusega *kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitsevas ega nimetavas ametis. Kohtusüsteem 1)maa- ja linnakohus ning halduskohus ( I astme kohtud) 2)ringkonnakohtud (II astme kohtud ning vaatavad apellatsiooni korras läbi esimeseastme kohtu lahendeid 3)Riigikohus (riigi kõrgeim kohus,kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.Riigikogus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Maakohus *arutab esimese astme kohtuna tsiviil-,kriminaal- ja väärteoasju *Harju Maakohus,Viru Maakohus,Pärnu Maakohus,Tartu Maakohus *Kohtumajad asuvad maakohtu tööpiirkonnas Halduskohus *arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju *Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus *Haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas,mille teenindus piirkonda jääb koht,mis määrab haldusasja kohtualluvuse Ringkonnakohus *teise astme kohus,kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu
Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades
Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on riigikohtu audiitori avalduse alusel; kohtunikuks nimetamise. juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või võetud, välja arvatud kutse halduskohtu kohtunikku. äravõtmine patendivoliniku avalduse Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni alusel; või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute 8) kellelt on vandetõlgi kutse ära lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või võetud määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade Maa- või halduskohtu kohtunikuks läbivaatamine kollegiaalselt see tähendab, et võib nimetada isiku: apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, 1) kellel on vähemalt viieaastane
Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus. Kindlustuse hüvitamise printsiibid: kahjusumma määramine, kindlustushüvitise arvutamine, kahju hüvitamine. Tsiviilkindlustuse objektiks on kindlustatu varalised kohustused, mis tekivad kindlustusjuhtumis saabumisel kindlustusriski tõttu. KOHTUD: Maakohus- esimese astme kohus, kes artab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus- arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohus- teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus- kõrgeim kohus. Vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Kohtu koosseisus on vähemalt kolm kohtunikku. Haldusõigusrikkumine- füüsiliste isikute süüline, tahtlik või ettevaatamat tegu, mis väljendub tegevuses, mille eest seadusega on ettenähtud halduskaristus(rahatrahv, eriõiguste äravõtmine, haldusarest).
Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon. Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid. Maa- ja halduskohtud Maakohus Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtud on: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. Maakohtul on üks või mitu kohtumaja, mis asuvad kohtu tööpiirkonnas. Tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister. Maakohtu kohtunike arv Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub.
Kriminaalhooldusosakondade ametnikud tegelevad selliste isikutega, kes on tähtajalise vabaduskaotuse tingimisi saanud või kes on tingimisi enne vabaduskaotuslikust karistusest vabastatud. Kriminaalhooldusametnik on spetsiaalse väljaõppe saanud sotsiaaltöötaja, kes kontrollib, kas kriminaalhooldusalune täidab talle kohtu poolt määratud kohustusi ning on samal ajal kriminaalhooldusalusele usaldus- ja tugiisik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Nt. Piletita sõit, maa saastamine heitveega, põõsaste ebaseaduslik raiumine, omavoliline ehitamine, rongiliiklust segavate esemete asetamine raudteele. Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud vaatavad appellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus vaatab peamiselt läbi kassatsiooni korras teise astme kohtu lahendeid. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Lubasi riigikohtus asjade
mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 8. Nimeta 5 võlasuhte lõpetamise alust - kohane täitmine - tasaarvestus - kokkulangemine - lepingu taganemine - lepingu ülesütlemine 9. Eesti kohtusüsteem -maakohtud Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas. - halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata? Töölähetus on töötaja tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötaja...
huvi saareriigi vastu, mida võimsamad Islandi ülikud üritasid oma kohapealsete konkurentide vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu tervel saarel enda kätte haarata, olid islandlased 12621264 sunnitud tunnistama Norra kuninga formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud. Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. Taani aeg Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid.
eesti keeles ning kohtumenetluse seadustes sätestatud juhtudel ka muus keeles (Kiris 2009). Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnkohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Eesti Vabariigis on 4 maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes kõik arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ning 2 halduskohut: Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on 2 ringkonnakohut milleks on Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. Riigikohus on kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus (Ibid). 1.1 Kohtunik Kohtunik nimetatakse ametisse kogu eluajaks, kohtunikku võib ametist tagandada vaid kohtuotsuse alusel
lepingupoole huvides tegema. (3) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. 18. Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 19. Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 20. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 21. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 22. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 23. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras
põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on: põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; kohtuvigade parandamine; teistmisavalduste läbivaatamine; muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Maa-ja linnakohud arutavad esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna tema pädevusse antud haldusasju. Maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise astme kohtus ehk ringkonnakohus. Riigikohtusse saab edasi kaevata ringkonnakohtu lahendeid kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi ka teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Kodanikuühiskond
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, neil on õigus kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavaust põhiseadusega ja tunnistada kehtetuks, kui need on vastuolus põhiseaduse sätetega ja mõtetega. Riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe ning Riigikohtu esimene ettepanekul Riigikohtu liikmed. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: o Harju Maakohus o Pärnu Maakohus o Viru Maakohus o Tartu Maakohus Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.
3. Vähemvabad (või poolvabad) koosnesid vabakslastutest ja lit' idest (laeti, lassi). Germaanlastel puudus kirjutatud õigus, oli vaid mõistuspärasel korraldusel rajanev ja suuliselt edasiantav tavaõigus. Kõrgeimaks organiks oli maakonnakoosolek, mis kogunes korrapäraste vaheaegade järel (sõjaväekoosolek). Vürstid tegid ettepanekuid, mida rahvas võis tagasi lükata või heaks kiita. Hääletati (nõutav oli ühehäälsus) sõja ja rahu ning vabakslask- mise üle; kohtuna otsustas koosolek usuteotuse, reetmise, sõjakuritegude ja autu käitumise üle. Süüdimõistetu heideti kogukonnast välja (lindprii), koosolek langetas ka surmaotsuseid ja määras selle täidesaatmise viisi. Idagermaanlaste hõime juhtisid kuningad (usulised, sõjalised ning õigusemõistmise kohustused). Ilma kuningata hõimud (läänegermaanlased, kes hiljem kuninga-institutsiooni üle võtsid) valisid sõja korral aristokraatide hulgast hertsogi.
võimalustega, et ta okupeeritakse ja rahvas vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse. 7 Üha enam jõudis prohvetlik mõte tõdemusele, et kui riik on vallutatud, ei saa enam templis ohverdada. Niisuguse situatsiooni reaalseks muutumine ei toonud kaasa Iisraeli religiooni hävingut, vaid uuenemise. Seda mõisteti Jumala kohtuna oma rahva üle. Prohvetlik mõte osutab Jumala lahutamisele maast ja templist. See aga ei vii Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu tühistamisele. Küll aga mõtestavad prohvetid ümber mitmed Iisraeli poolt omaks võetud põhimõtted, nt ei samastata enam Jumala õnnistust ja maist edu. LAULUDE LIIGITUS JA KASUTAMINE Tähtsaima zanrina võib välja tuua hümnid, mida kasutati jumalateenistusel ja ohverdamisel. Neid lauldi muusika saatel ja mitmed neist on varustatud muusikaliste juhenditega
Prohvetid rõhumise ja okupatsiooni ajal. Pärast Iisraeli lagunemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalusega, et ta okupeeritakse ja rahvas- vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse. Üha enam jõudis prohvetlik mõte tõdemusele, et kui riik on vallutatud, ei saa enam templis ohverdada. Niisuguse situatsiooni reaalseks muutumine ei toonud kaasa Iisraeli religiooni hävingut, vaid uuenemise. Seda mõisteti Jumala kohtuna oma rahva üle. Prohvetlik mõte osutab Jumala lahutamisele maast ja templist. See aga ei vii Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu tühistamisele. Küll aga mõtestavad prohvetid ümber mitme Iisraeli poolt omaks võetud põhimõtted, näiteks ei samastata enam Jumala õnnistust ja maist edu. Prohvetitest on neil aegadel tähtsaimad Jeremija, Hesekiel ja teine Jesaja. Laulude liigitus ja kasutamine.
2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks
19. EESTI KOHTUSÜSTEEMI ÜLESEHITUS – MAA-, HALDUS- NING RINGKONNAKOHTUTE PÄDEVUSED. Ringkonnakohus Maakohus Halduskohus Tln Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Pärnu, Tartu, Viru Maakohus Tartu Halduskohus Vaatavad apellatsiooni Arutavad esimese astme Haldusküsimustega. korras läbi maa- ning kohtuna kõik tsiviil-, kriminaal- ja Arutatakse inimeste halduskohtute lahendid. väärteoasjad. kaebusi ja proteste riigi ja Apellatsioon- alama astme Tsiviil- Lepinguid puututav omavalitsusorganite kohtu otsuse SISULINE Kriminaal -vargus, röövimine jne ja ametiisikute läbivaatamine kõrgema
maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. EESTI KOHTUSÜSTEEM on kolmeastmeline: Esimese astme kohtud on maakohus, linnakohus ja halduskohus. Teise astme kohus on ringkonnakohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Seaduses võidakse sätestada, et mõnda liiki asjades on kohtueelne menetlus. MAA- JA LINNAKOHUS arutab esimese astme kohtuna kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Maa- ja linnakohus teeb ka muid toiminguid, mille tegemine seadusega on antud selle kohtu pädevusse. HALDUSKOHUS arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mille tegemine on seadusega antud selle kohtu pädevusse. RINGKONNAKOHUS on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid.
Riigikohtust (3. aste). (NB! 2005..a seadusemuudatusega kaotatakse 2006. aastast maa- ja linnakohtud ja I kohtuastmena jäävad tegutsema maakohtud (4): *Harju, *Viru, *Pärnu , *Tartu Maakohus; Halduskohtuid jääb 2: *Tallinna, *Tartu Halduskohus. Maakohtul ja Halduskohtul võib olla mitu kohtumaja nt. Viljandi kohtumajast saab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja.) 65. Milliseid kohtuasju arutavad maa- ja linnakohtud, halduskohtud maa- ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maa- ja linnakohus teevad ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 66. Kes on rahvakohtunik rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt
selleks peab kohtvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: Riigikohus Tartus - kassatsioonid - põhiseaduslikkuse järelvalve Ringkonnakohtud Tartu, Tallinn, Viru (Rakveres) - apellatsioonid Maakohtud Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Pärnu, Tartu - Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud - Tallinnas ja Tartusinimeste protestid riigivõimu vastu Lisaks kohtule kuulub Eesti õigussüsteemi õiguskantsler Põhiseaduslikkuse järelvalve Eestis Riigikohus 2. astme kohus 1
Täidesaatvat võimu teistavad riigipea ja valitsus. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsus võtab osa seadusloomest. Õigusmõistmist teostavad kohtud. Kohtunikud on objektiivsed ja isikuliselt sõltumatud ja nad alluvad ainult seadusele. Õigusriigile on iga inkmene õiguse subjekt. Kohtunikul on eelkõige kohustus kaitsta üksikuid kaasinimeste ja riigiorganite omavoli eest. Maa-ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-kriminaal-ja väärteoasju. Harlduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras. Seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus iseloomustab õigusriiki samuti ormaalsest küljest.
süüteod. 38. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud (4 tükki) arutavad tsiviil- ja kriminaalasju · Halduskohtud (2 tükki) arutavad esimese astme kohtuna haldusasju · Ringkonnakohtud (2 tükki) arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna · Riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt kohtunikuks ja rahvakohtunikuks? Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodanikku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses
konkurentide vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu tervel saarel enda kätte haarata, olid islandlased 12621264 sunnitud tunnistama Norra kuninga formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud. Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. Taani aeg Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 17831784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest
Kohtusüsteem. PS §146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kohus on oma tegevuses sõltumatu. PS §4 kohaselt on kohus üks neljast lahusvõimust. Vaieldakse selle üle, kas sõltumatu on kohus või kohtunik, kas kohus on sõltumatu funktsionaalselt või institutsionaalselt. Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline: maa-, linna- ja halduskohtud esimese astme kohtutena, ringkonnakohtud apellatsioonikohtutena ning riigikohus kassatsiooni ja põhiseadusliku järelvalve kohtuna.Kohtute struktuuri määrab seadus. Kohtute tööpiirkonnad ja kohtunike arvu määrab justiitsminister. Alates kuulumisest Euroopa Liitu on Eesti kohtute poolt langetatud otsustele siduvad Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid. 40.Kohtunikele esitatavad nõuded ning nende staatus. PS §147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Nende ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus
- Õigus põhistustega kohtuotsusele - Õigus ausale tõendite esitamisele - Õigus ristküsitlusele 10.2 Kohtusüsteemi ülesehitus I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 10.3 Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet,
Niimoodi väheneb kohtu eksimuse võimalus. I astme kohtud on maa-ja halduskohtud. Maakohtuid on neli: Harju Maakohus (3 kohtumaja Tallinnas), Viru Maakohus (Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Rakvere kohtumaja) ja Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Võru ja Põlva kohtumajad). Halduskohtuid on 2:Tallinna Halduskohus (Tallinna ja Pärnu kohtumaja) ja Tartu Haldukohus (Tartu ja Jõhvi kohtumajad). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil,- kriminaal,- ja väärteo asju. Halduskohtud arutavad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisiku vastu esitatud proteste ja kaebusi. II astme kohtud on ringkonnakohtud. Eestis on 2 ringkonnakohtud:Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus. Ringkonnakohus vaatab appellatsiooni korrdas (appellatsioo edasikaebusega kõrgema intstantsi poole pöördumine ) läbi I astme kohtulahendi tegelikult toimub uus kohtu protsess. Ringkonnakohus võib alama astme
3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Halduskohus on erikohus. Erijuhtum on organiseeritud kuritegevuse kohus ja seal on 3 kohtunikku, kes asja arutavad.
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus PS § 148 kohaselt on Eesti kohtusüsteem kolmeastmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviilja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Eesti kohtusüsteem Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Riigikohus
annaabi.ee 
