ülesanded, sealhulgas kohtunike valik ja kohtunike koolituse korraldamine. Kohtunike koolitusnõukogu teenindab Riigikohus, mille tarbeks on Riigikohtus koolitusosakond. Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul). Kohtumenetluse olemus ja selle liigid Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Selleks tuleb esmalt välja selgitada, kas tegu on tsiviilvaidlusega, väärteo- või kriminaalasjaga või haldusvaidlusega. Kohtumenetluse liigid: lihtmenetlus (lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, käskmenetlus), kohtueelne menetlus. Lühimenetlus on kohtumenetluse variant, mis võimaldab menetluse läbiviimist üksnes kriminaaltoimiku põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata.
- kui puudub avalik menetlushuvi ja - kui süü ei ole suur (teise astme kuriteod ehk kuni 5 aastat). 4. Tõendamisese kriminaalmenetluses (tõendamisele kuuluvad asjaolud) Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud (purjus, kaine, varem istunud). 5. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (KriM p. 14) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktisoone ning kriminaalasja lahendamise funktisoone eri menetlussubjektid. Prokuröri süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigusmõistva kohtuotsuse tegemise alus. § 14. Kohtumenetluse võistlevus (1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid.
avaliku korra rikkumine. Haldusasjad on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine nt. ametniku tegevus ja kriminaalasjad on nt. röövimised, tapmised, vargused ning uue seadusandluse järgi on ka alkoholijoobes auto juhtimine, kui see ületab teatud promillid. Kohtunikuna saab töötada väga tasakaalukas ning otsekohene inimene. Oma otsustes ning toimingutes peab olema kohtunik täiesti erapooletu ning omakasupüüdmatu, alluma ainult seadustele ning lähtuma faktidest. Kohtumenetluse käigus peab kohtunik kindlustama kõigi osapoolte õiglase ärakuulamise. Kohtumenetluse käigus kuulatakse ära süüdistava ja kaitsja poolsed tunnistused ning kuulatakse ära ka süüdistava enda ütlus.Õigusemõistja peab igapäevaelus järgima rangelt seadust ning arvestama alati nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem: I astme kohtud - maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud - ringkonnakohtud ehk apellatsioonikohtud ja III
muuhulgas juhul, kui kõik need isikud nõustuvad ja soovi avaldavad, et advokaat osutaks samas asjas õigusteenust ka teistele klientidele. Kui samas asjas hiljem tekib vaidlus, ei või advokaat osutada õigusteenust ühelegi nimetatud klientidest. (05.05.2005) 6. Konstitutsioonikohus ehk Põhiseaduslikkusejärelevalvekohtumenetlus nn. Konstitutsioonikohus (subjektid, kellel on õigus taotleda põhiseaduslikku järelevalvet Riigikohtult ) – VT VEEL!!! Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §4 sätestab menetluse alustamise korra: (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. § 1. Seaduse reguleerimisala
....................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7 Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.......................................8 Kohtumenetluse isiklikkuse põhimõte, võistlevuse põhimõte............................................9 Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10 Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese.......................
Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku;
tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142) • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149 lg 3) • Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega (PS § 152) • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) • Riigikohtus lahendavad põhiseaduslikkuse järelevalve asju põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ja üldkogu (PSJKS § 3 ning KS §-d 29 ja 30) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevus (PSJKS § 2) - lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada
Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
4.3. Õiguskantsler kui põhiseadus- ja seaduspärasuse järele valvaja Õiguskantsleri põhiseadus- ja seaduspärasuse järele valvaja funktsioon tuleneb põhiseaduse § 139 lõi- kest 1.*90 Õiguskantsler kavandati algselt üldjärelevalvajana nii formaalses kui ka materiaalses mõttes seaduste üle.*91 Peamine menetluslik garantii on sätestatud põhiseaduse §-s 142*92, mida täiendavad ÕKS §-d 1518 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS)*93 II peatükk, iseäranis selle § 6. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemis on õiguskantsler ainus institut- sioon, kes võib omal initsiatiivil ja äranägemisel algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Õigusteadlaste ja praktikute seas valitseb üksmeel, et õigustloov akt põhiseaduse § 139 lõike 1 tähenduses hõlmab selle minimaalkontseptsiooni kohaselt parlamendiseaduse ning valitsuse, ministri ja kohaliku omavalitsuse määruse
Probleem seisneb eelkõige selles, et protsessuaalselt puudub kohtul sõnaselge kohustus teavitada menetulusosalisi võimalusest arutada kohtuvaidluse kompromissiga lõpetamise väljavaateid kinnises menetluses. Samas on istungi kinniseks kuulutamine piiratud, st kinnine menetlus peab aitama poolte kompromissile suunamisele oluliselt kaasa. Privaatsemad tingimused looksid kindlasti paremad võimalused kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromissiga. *Kompetentsus - Tsiv.kohtumenetluse seadustik annab kohtule laiad võimalused, kuidas pooli aktiivselt kompromissile suunata, kuni selleni välja, kohus võib esitada pooltele kompromisslepingu projekti ja kutsuda pooled isiklikult kohtusse (see on meie kohtus uus nähtus). Teatud puudjääke võib välja tuua kohtuasjades, mille arutamine toimub kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses ei ole pooltele tagatud suulise menetlusega analoogseid võimalusi
anda ("Menetlusdokumendi kättetoimetamiseks edastab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule või asutusele kättetoimetatava dokumendi, tema käsutuses oleva teabe varasemate kättetoimetamiskatsete kohta ja isiku teadaolevad kontaktandmed"). 6 Piiriülestes kohtuvaidlustes on samuti väga oluline, et menetusdokumendid jõuaksid kostjale toimetatud ennem kohtumenetluse algust. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6-st12 on kohus kohustatud toimetama õigeaegselt menetlusdokumendid kostjale. Õigeaegne dokumentide kättesaamine tagab selle, et kostja saab ennast kaitsta ja kohtuprotsess oleks kooskõlas õiglase kohtupidamisega13. Kuigi kohtute pingutused võivad olla maksimaalsed dokumentide kättetoimetamisel, siis võtmeküsimus piiriülestes kohtuvaidlustes on keeleline arusaamine
2. Tunda peamisi inimõigusi ja vabadusi ning oma riigi põhiseadusi. 3. Osata leida vajalikku normatiivaktiteksti. 4. Teada kust saab õigusabi. Millised on ausa õigusmõistmise põhimõtted? 1. Kohus peab olema seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu. 2. Kohus peab arvestama kohtuotsuse langetamisel kogu asjasse puutuvat informatsiooni. 3. Kohus peab arvestama riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi 4. Kohtumenetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusega. 5. Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. 6. Ilma seadusteta ei saa kohus kedagi süüdi tunnistada ega kriminaalkorras karistada. Kas Eesti Vabariik on õigusriik? Põhjenda! · Jah, sest Eestis valitseb demokraatia ja valitsemist toimetatakse üldtunnustatud seaduste järgi, meil on olemas põhiseadus, parlament, vajalikud asutused jne.
Õiguse idee · Õiguse idee koosneb: Õiglusest Õiguskindlusest Eesmärgipärasusest · Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. · Õiglus on kantud soovist hea õiguse järgi õigus viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. · Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. · Idee kohaselt peab õiguskord olema kuj...
.......13 Kiirendatud menetlus...............................................................................................13 Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus...............................................................14 Menetlusekulud...........................................................................................................14 Keeltekasutuse kord.....................................................................................................14 Kohtumenetluse skeem................................................................................................14 Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras................................................................15 Kohtupraktikaga kehtestatud aluspõhimõtted.............................................................17 Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus.............................................................18 Kaupade vaba liikumine......................................
seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega. Niisuguses olukorras hindaks Riigikohus sisuliselt EL-i õigusega kooskõlas oleva Eesti õigusakti sätte kaudu selle sätte aluseks oleva EL-i õiguse vastavust põhiseadusele. See ei oleks aga kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas väljendatud põhimõttega. Põhjendus: - PS § 152 lg 2 + põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus: Riigikohtu pädevus tunnistada mis tahes seadus või muu õigusakt kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. - PSTS §st 2 tuleneb: Eesti kuulumisel ELi (arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi), saab kohaldada üksnes seda osa PS-st, mis on ELi õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole ELi õigusega kooskõlas ja mida
Kindlasti on ajakulu väiksem, kuid võimalus, et kolmandad isikud pääsevad meie andmete juurde on ka võimalik. Üldiselt on e-toimik veebipõhine infosüsteem, kuhu on koondatud tsiviil-, haldus- , kriminaal- ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muu andmestik ja protsessid. E-toimik võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel esitada kohtule elektrooniliselt menetlusdokumente ja jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku. Näiteks võib üksikvanem taotleda oma lapsele elatist või esitada taotluse võla sissenõudmiseks võlgnikult. Samuti saab kodanik vaidlustada nõudeid ning otsuseid. Alates 2012. aastast peetakse e-toimikus ka karistusregistrit ning kasutajad saavad sinna elektrooniliselt päringuid teha. Üks meie e-riigi võimalustest on e- Kool. E- Kool on internetipõhine õppimise süsteem, mis vaatamata asukohast ühendab õppetööga seotud osapooli
Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras c) eriliste teenete eest riigi ees 2. Millised õigused on ainult Eesti kodanikel? 1)õigus-ja kohustus teenida sõjaväes 2)õigus kuuluda erakonda
koolituses. Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus. · Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunikud · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. · Rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. · Sisuliselt on rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
sidusus, mõttearendus on jälgitav (sai eristada iga seisukohta ja otsust ning asjade käik oli järjestatud vastavalt toimunule). 4. Mitte juristi arvamus Minule kui mitte juristile jäi mulje, et kaebaja muutis pidevalt oma juttu. Tema vastuväited oleksid olnud palju usutavamad minu jaoks, kui ta oleks väljendanud oma seisukohti algusest peale piisavalt selgelt ja terviklikult. Vaatamata sellele, et kolleegiumi seisukohalt rikkus Tallinna Ringkonnakohus oluliselt kohtumenetluse norme, tehes põhjendamatuid järeldusi mitte kogudes tõendeid ja jättes tegemata ettepanekut kaebajale lisatõendite esitamiseks, olen tavakodanikuna siiski nõus nii Tallinna Halduskohtuga kui Tallinna Ringkonnakohtuga, et mingilgi viisil oleks olnud võimalik edastada kaebust. Ka arvuti olemasolu puudumine on minu jaoks veider, kuid samas ei ole mul ka teada isiku vanust, materiaalset seisu ja tõekspidamisi.
filiaale stratifitseeritult ja jäigalt määratlevad rollid, erinevalt riikide koordineerimisest, kes korraldavad oma kohtunike vabalt kattuvad valdkonnad ja kontsentreeritud, mitteametlikud otsustusprotsessid. Damaska teise "riikliku aktivismi" teljega peetakse "aktivistiks" neid riike, kes püüavad rakendada materiaalseid väärtusi paljude sõidukite, sealhulgas kohtumenetluse kaudu, kuid reageerimisvõimelised riigid ei kinnita konkreetset materiaalset nägemust heast elust, kusjuures nende kohtusüsteem mängib rolli eraviisiliste vaidluste erapooletu arutleja, võistlejate soodustuste täitmine ja poolte autonoomia edasilükkamine. Iga nimetatud menetluse süsteem, Damaska väitis, võib asuda nende kahe telje kohal. Seda silmas
kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Et Euroopa Kohus saaks toimida, määratakse selle juurde ametnikud ja muud teenistujad. Need alluvad kohtusekretärile presidendi järelevalve all. Menetlus: Euroopa Kohtu menetlus koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik menetlus koosneb avalduste, arvamuste, vastuväidete ning märkuste ja neile antud vastuste, aga ka kõigi kirjalike tõendite ja muude dokumentide või nende tõestatud koopiateedastamisest kohtumenetluse pooltele ja ühenduste institutsioonidele, kelle otsused onvaidlustatud.Kohtusekretär edastab need kodukorras sätestatud korras ja ajavahemikus. Suuline menetlus koosneb kohtuniku poolt esitatud ettekande lugemisest, esindajate, nõustajate ja advokaatide ning kohtujuristi ettepanekute ärakuulamisest Euroopa Kohtus, aga ka tunnistajate ja ekspertide ärakuulamisest, kui neid on. Kui kohus on seisukohal, et kohtuasi ei tõstata uut õigusküsimust, võib ta pärast
3. Millised on ühtsed nõuded kõigile menetlustele? · Kõik isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, olenemata päritolust,rassist, haridusest, keelest, suhtumisest. Jm asjaoludest · Aasjade arutamine on kohtutes avalik.Kohus võib istungi kuulutada kinniseks, lapsendamise, elra-, perekonnaelu ,riigi huvide kaitseks, kriminaal asjas ka menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. · Kohtumenetluse keel on eesti keel.Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui menetluseosalised ja kohus seda oskavad. Tagatud on tõlgi kasutamise õigus. · Kohtuistungid toimuvad kohtusaalis. · Kohtuistungi korrast peab kinni pidama. Kohtusaali on keelatud sisened tulirelva või enesekaitsevahendiga. Kuni 15- ne isik kes ei ole menetluseosalised ega tunnistajad, võivad kohtuistungil viibida üksnes kohtu loal.Kohtu koosseisu
jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. Mida tuleb teha sel juhul kui märgukiri kuulub kohtu pädevusse? Märgukirja või selgitustaotlust ei edastata vastamiseks kohtule kohtumenetluse seaduse alusel. Sellisel juhul teavitab adressaat isikut, kuidas kohtu poole pöörduda. Kuidas toimub isikule vastamine ja mil viisil? Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Kuidas toimitakse, kui märgukirjas esitatud seisukoha või ettepanekut ei arvestata?
Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; erakonna liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 5. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
mõistiku aja jooksul. Sõltumatul kohtul on kaks külge objektiivne ja subjektiivne. Objektiivne külg tähendab, et õigusemõistmine peab ka näima õiglane. Subjektiivne külg tähendab kohtuniku käitumist protsessi ajal, kas tal on juba eelnev häälestus olemas või mitte. Rikkumine on toimunud siis, kui kohtunik on enne otsust väljendanud enda seisukohta. Reegel on see, et kohtuniku subjektiivset neutraalsust tuleb eeldada. Menetlusaja asjad on ainus erand, kus kohtumenetluse kestel saab esitada iseseisva kaebuse menetlusaja rikkumise peale. Sest see rikkumine ei ole seotud põhiasja sisuga. Mõistliku menetlusajaga on seotud suur propotsioon kaasuseid. Mõistlik menetlusaeg on oluline, sest kohtumenetlus toob alati kaasa palju stressi. Mõistliku menetlusaja kaasuste hindamiseks kasutatakse järgmiseid kriteeriumeid nagu asja raskusaste, osapoolte käitumine, kas kohtu tegevus on olnud hoolas ning mis on isikule kaalul.
7. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Apellatsioon, esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Hageja on tsiviilmenetluses isik, kes esitab kohtusse hagi ehk taotleb oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks kohtumenetluse alustamist. Kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on esitatud. Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. 8
saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmiseks; viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni; ettevõtja avalduse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu alusel peatada kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu rahaline nõue, välja arvatud töösuhte alusel esitatud nõue või elatise tasumise nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; kohus lükkab võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni. Saneerimisteade Saneerimisnõustaja teavitab viivitamata võlausaldajaid saneerimismenetluse
lusaja möödumine süüdistatava õigeksmõistmise ega KrMS § 202 kohaldamise alus, sest seadusandja on sellises olukorras ette näinud teistsugused õiguskaitsevahendid, mis sisalduvad KrMS §-s 2051, §-s 2742 ja § 306 lõike 1 punktis 61. 1. septembril 2011 jõustunud KrMS muudatused*21 väärivad veidi pikemat lahtikirjutamist. Kõige olu- lisemaks muudatuseks on ennetava üldmeetme kehtestamine, mis võimaldab taotleda menetluse kiirenda- mist.*22 Kriminaalmenetluses on kohtumenetluse poolel nüüd KrMS § 2741 alusel võimalik taotleda kohtult kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist, kui asi on olnud kohtu menet- luses vähemalt üheksa kuud. Seda eeldusel, et kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimin- gut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetlus mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda asja arutada katkematult. Esmalt vaatab taotluse
· Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; · erakonna liige; · äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; · pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; · vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 5. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale;
toimuda Riigikohtus, prokuratuuris või advokatuuris või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuses. 4. Kohtute ülesanded ja lahendamise viisid: · Rahu tagamine, · Avaliku võimu kontroll, · Põhiseaduslikuse järelvalve, · Vaidluste lahendamine eraisikute vahel, · Kriminaalasjades esitatavad süüdistused, · Õiguse kujundamine ja loomine. Kui soovitakse algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peab kindlaks määrama kohtu, kes on pädev asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon. Kui kasutatakse vale kohut või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et jurisdiktsiooni puudumise tõttu esineb märkimisväärne viivitus menetluses või hagi jäetakse rahuldamata. 5. Kohtunike üldkogu, täiskogu, nõukogu: · Kohtunike üldkogu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud, otsustusvõimeline, kui selles osaleb
Parlamendis olevad kaks rivaalitsevat rühmitust millest hiljem kujunesid välja erakonnad. Toorid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku võimu tugevnemist, viigid agaesindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seista kuninglikule omavolile. 16) Habeas Corpus Act. Isikuvabaduste Akt. 1679a. Inimest tohib vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuleb esitada süüdistud ühe ööpäeva jooksul. Sätestas kohtumenetluse nõuded 17) Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusrevolutsioon James II veretu kukutamine ja William II võimuletulek Absolutismi lõpp Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia, absolutismi lõpp Õiguste bill 1689a Siiani üks Inglismaa põhiseaduse alusdokumentidest 18) Absoluutse ja parlamentaarse monarhia võrdlus. Absoluutne monarhia , Parlamentaarne monarhia
reegleid. CCC on siinkohal kirja pandud põhimõttel: ,,Kuriteoks ei saa lugeda tegu, mis ei ole kuritegu Rooma õiguse ja kehtiva seaduse alusel". Loetletakse kuriteod, nende 4 klassifikatsioon, nende toime panemise võimalikud erinevad viisid ja sellest tulenevalt ka erisused karistuse määrades. Teine osa jaguneb omakorda alljärgnevalt: 1) Peatükkides I-XXXII on kirjeldatud üldised kohtumenetluse reeglid. 2) Peatükkides XXXIII-XLVII on juttu tõenditest erinevate kuritegude puhul selliste kuritegude veenvatest tõenditest, mida on lubatud saada ka piinamise teel. 3) Peatükkides XLVIII-CXXIX kirjeldatakse juhud, kus kahtlustatav tunnistades kuriteo piinamise ajal üles, peab andma tunnistusi ilma piinamise ja ähvardamiseta täiendavatest teo toimepanemise tehioludest. 4) Peatükkides CXXX CLVI on üles tähendatud teised kuritahtlikud tapmised ja nende kohta käivad karistused.
Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu
Lahendab kohtunik *Kriminaalmenetlus, kas antud tegu või tegelik pettus on süütegu/st väär- või kuritegu. Süü korral kuidas karistada? Kohtueelne menetlus: kuulatakse üle tunnistajad, kogutakse tõendeid kuni valmib lõplik toimik. Tegelevad uurijad ( prokuratuuritöötajad)., Esitatakse seisukoha võtmiseks prokurörile., Lõpetatakse(vähetähtis) / kokkulepe (süüaluse&kahukannataja vahel)/materjal kohtusse. Kohtumenetlus: Kolleegium lahendab kohtumenetluse (rahvakohtunik, kaasistujad (juriidilist haridust pole vaja), tunnistajad) Kohtualus annab ütlusi ( võib keelduda ). Tunnistajad, rääkimast lähisugulase vastu võivad keelduda. ,,Hõimlased" on kohustatud. Haldusmenetlus- lahendatakse vaidlusi, mis on tekkinud avaliku võimu ja üksikesindajate vahel. (nt. Politsei-mina, maa võõrandamine) See käigus lahendatakse kaebused, mis laekunud haldusaktide toimikute peale (politseprotokoll),
peaministriks kardinal Richelieu, 1640- parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris selle esinduskogu laialisaatmisega, 1642- Inglise kodusõja algus, Charles I põgenes Londonist., 30.01.1649- hukatakse Charles I, 19.05.1649- Inglismaa kuulutati vabariigiks, 1660- Charles II valitsuse algus, 1679- ,,Habeas Coprus Act"- keelas inglise kodanikku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada,sätestades ühtlasi. kohtumenetluse nõuded , 1682- Louis XIV õukond kolis Pariisist Versailesse. , 1689- ,,Õiguste bill" Inglismaa põhiseaduslikuks alusdokumendiks., 1707- personaalunioon muutus reaaluniooniks.
juristide seas, seoses konkuretsiga nende tegevusele ning kodanikud suhtusid lepitusmenetlusse umbusalduslikult. Lepitusseaduse jõustumisega ning sellise praktika elluviimisega olukord hakkas muutuma. Konflikti kiiret ja soodsa lahendamist soovivad pooled leidsid lepitusmenetluses palju eeliseid8. Esimeseks lepitusmenetluse eeliseks teiste vaidluste lahendamiste viiside ees on ilmselt kulude kokkuhoid. Samuti kahtlemata on lepitusmenetluse üheks eeliseks kohtumenetluse ees ka asjaolu, et lepitusmenetlus on eelduslikult konfidentsiaalne, kuid kohtumenetlus üldreeglina avalik. Seega on lepitusmenetlus kindlasti sobivam juhul, kui tegemist on vaidlusega, millest kõrvalised isikud teada saama ei peaks. Veelgi sellele lepitajale saab tutvustada konflikti tõelised põhjused, mida ei saa seadusele tuginedes hagiavalduses esile tuua. Lepitaja juures saab leida optimaalne lahendus mõlemale poolele kuna lepitusmenetluse puhul peaksid mõlemad pooled
liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht. Tarbijalepingute puhul- Tarbija võib algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht. *Töölepingute puhul- Tööandja vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi lr kohtusse, kus on tema alaline elukoht või teises liikmesriigis. Tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus. 1) Rahvusvahelise eraõiguse ulatus REÕ ulatust tuleb eristada REÕ normide ulatusest ja kollisiooninormi ulatusest. Eesti REÕ ulatus: tsiviilõiguslike normide kogum, mis hõlmab kollisiooninorme, tsiviilmenettluslikke kohtualluvuse (jurisdiktsiooni), kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise norme. (Kollisiooninormid määratlevad, missugust õiguskorda rakendatakse õigussuhtele, kus esineb välismaine element).
hüvitise. Artiklit 41 kohaldab inimõiguste kohus osalusriigi suhtes ning selle normi rakendamisel ei oma tähendust, kas rikkumise pani toime seadusandja, täitevvõim või kohus. Kohus võib rikkumise toime pannud riigilt mõista kahjustatud isiku kasuks välja rahalise hüvitise või lugeda rikkumise heastatuks kohtuotsuses rikkumise tuvastamisega. Hüvitamisele võib kuuluda varaline ja mittevaraline kahju, samuti isikul tekkinud menetluskulud. Kohtumenetluse tõhususe tagamiseks võib kohus mõista kahjustatud isiku kasuks hüvitise välja ka siis, kui siseriiklikus õiguses on kahju hüvitamise mehhanismid olemas. Õiguse tõhusale ÕKV-le näeb ette ka EIÕK artikkel 13. Tõhusa õiguskaitsesüsteemi tagamine on ennekõike konventsiooniga liitunud riikide ülesandeks ning artikli 13 ülesandeks on anda üksnes tõhusa õiguskaitse täiendav garantii. EIK praktika kohaselt peab liikmesriik tagama, et siseriiklikud ÕKV-d
esitanud maksukohustuslaselt täiendavate tõendite esitamist, on põhimõtteliselt võimalik esitada uusi tõendeid ka alles vaidemenetluse faasis ning seda nii maksuhalduri nõudmisel kui ka maksukohustuslase omal initsiatiivil. Uute tõendite ilmnemisega võib kaasneda läbiviidud menetluse uuendamine. MKS võimaldab maksukohustuse vähendamiseks maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada ka mõne uue maksukohustust mõjutava asjaolu või tõendi ilmnemisel kohtumenetluse ajal. Kuid silmas peab pidama, et selle hilisem teatavaks saamine ei tohtinud olla põhjustatud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Selline õigus eksisteerib seetõttu, et sarnaselt haldusmenetlusele kehtib ka halduskohtumenetluses uurimisprintsiip, mis kohustab kohut vajaduse korral omal initsiatiivil tõendeid koguma, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi. Samal ajal on menetlusosalistel kohustus tuua välja asja
Maakohus ning Tartu Halduskohus. (5) Viru Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Viru Maakohus. 16.03.2010 halduskorraldus 9 3 16.03.2010 Riigikohus: · riigi kõrgeim kohus · asub Tartus · omab 19 riigikohtunikku · otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus · Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium · põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kuulub üheksa riigikohtunikku, juhib Riigikohtu esimees 16.03.2010 halduskorraldus 10 Kohtute süsteem 16.03.2010 halduskorraldus 11 Õiguskantsler · Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes jälgib,
Asjas ei ole tuvastatud, et käenduslepingu pooled oleksid kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. 17. AS Hansapank võlausaldajana esitas VÕS § 65 lgst 1 lähtuvalt hagi käendaja vastu. Kuna põhivõlgnik tasus kohtumenetluse ajal võla, siis hageja loobus kostja vastu esitatud hagist. 18. Kolleegium leiab, et TsMS § 62 lg 2 alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub. Täitmiseks selle sätte järgi tuleb lugeda ka täitmine VÕS § 78 alusel. 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Käesoleval juhul on kostja
puutumatud. Kooskõlas EIÕK art 6 lg l teise lausega võib kõnealust sätet käsitada ka: (4) Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga · menetlusosaliste subjektiivse õigusena avalikule kohtumenetlusele, ega kliendi kohtuasjaga. · aga ka mis tahes teise kohtumenetluse subjektiks mitteoleva isiku põhiõigusena (5) Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni viibida kohtuistungil kohtusaali mahutavuse piires ja talletada pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu selle käiku viisil, millega ei häirita kohtupidamist. määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei
fakti hilinenud ilmnemine oli osaliselt või täielikult põhjustatud tema enda poolt. 6 Page 7 of 24 alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi Artikkel 6 (kohtumenetluse tagatised) otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab. 1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale [RT I 2001, 102, 676 - jõust. 10. 01. 2002] esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus
* Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldamise tagamine, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ja et ühtegi süütut ei võetaks kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 1.2
Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Vastus: Õiguskantsleril pole otsest pädevust nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Õiguskantsleril on Euroopa Liidu liikmeks oleku kontekstis võimatu teha oma igapäeva tööd ilma, et ta ei analüüsiks konkreetsetel juhtudel, kas Eesti õigus on Euroopa Liidu õigusega vastavuses. Õiguskantsleri seadus ja põhiseaduslikkuse kohtumenetluse järelvalve seadus ei anna õiguskantlerile pädevust taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 9. Miks peab J. Laffranque Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. aasta arvamust julgelt EL-i lembeliseks ja enneolematult eurosoosivaks? Vastus: J. Laffranque peab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 11.mai 2006
anglikaanid. Parlamendis moodustus kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid ja viigid, kellest hiljem kujunesid erakonnad. Toorid toetasid kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist. Viigid esindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seisa kuninglikule omavolile. 16. Habeas Corpus Act. 1679. aastal avaldatud isikuvabaduse akt keelas Inglise kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. 17. Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusaks revolutsiooniks nim. James II veretut kukutamist ja William III võimuletulekut Inglismaal. ,,Õiguste bill" on jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks dokumendiks. See vormistati lõplikult 1689. aastal. Selle kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid (k.a maksuseadus, sõjaväe kokkukutsumine) parlamendi mõlema koja kinnitust
Selgita, mida see tähendab? Euroopa Liidu ülimuslikkuseks peetakse seda, et kui Euroopa Liit kohandab midagi, olgu selleks määrus või muu, siis kehtib see kõikides liikmesriikides. 7. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust. Õiguskantsleri seadus ja põhiseaduslikkuse kohtumenetluse järelvalve seadus ei anna õiguskantslerile pädevust taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 8. Kas Riigikohtul on pädevus kontrollida, kas Eesti õigusakt on kooskõlas EL õigusega? Põhjenda vastust. Jah, on küll pädev. Peale Eesti liitumist EL-ga peavad halduskohtud kontrollima, kas Eesti õigus on EL õigusega vastavuses. Kui kohtul see õigus puuduks, ei oleks
taotlusega iseseisva, kahju hüvitamise menetluse algatamiseks. Kui isikul on selleks eriline põhjendatud huvi, võib ta kohtus taotleda ka haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist, kuid enamasti ei pruugi see kuhugi viia, sest nagu me ptk-s 1.1.3.7 selgitasime, tuleb kehtivat haldusakti täita ka sõltumata õigusvastasusest. Vaide- ja kohtumenetluse kõrval on veel terve rida õiguskaitsevahendeid: pöördumine õiguskantseri, muude kõrgete riigiametnike, poliitikute või ajakirjanduse poole. Niisugused pöördumised võivad küll olla isikule mugavamad, kuid haldusakti tühistamise pädevust neil isikutel pole. Enamasti on haldusakti läbi kannatanul vähe praktilist kasu loota
kohtuasja lahendamine, samas peab kohtuasja lahendamine toimuma efektiivselt. Efektiivseks lahendamiseks saab pidada lahendust, mis saabub mõistliku aja jooksul, võimalikult optimaalsete kuludega ja on õige. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 6 sätestab efektiivse ja õiglase kohtupidamise põhimõtted kui põhilise inimõiguse. Efektiivse kohtupidamise mõiste võib ka sisustada, tuginedes Euroopa inimõiguste kohtu (edaspidi inimõiguste kohus) praktikale. Kohtumenetluse ülesandena võib märkida veel tõe ja õiguse välja selgitamise või subjektiivse materiaalõiguse elluviimise. Absoluutse tõe ja õiguse väljaselgitamine on enamasti niivõrd ressursirohke toiming, et sellist pigem filosoofilist eesmärki kohtumenetlusele seada ei saa. Üldised põhimõtted Menetlusökonoomia põhimõte Menetlusökonoomia põhimõte kätkeb endas mitut erinevat mõistet nagu mõistlik aeg, optimaalsus jne
annaabi.ee 
