3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused?
Eesmärgid on lahendada probleeme. Neid moodustatakse ülesehituse ja tegevuspõhimõtte alusel. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud. 2. Mis on kodanikuosalus? Näited? Kodanikuosalus on inimese omaalgatuslik kaasalöömine mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Näiteks keskkonna- ja rahuliikumine, heategevusüritused. 3. Milliste tunnuste põhjal võib väita, et demokraatia on tugev? Näit. Kui kodanikud oma õigusi kasutavad ning tunnevad kohustust neid kaitsta. Näiteks kodanikualgatused. 3.3 Õiguskaitse ja kohus. 1. Milline on õigussüsteemi peamine eesmärk tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas? Piirata vägivalla ja kuritegevuse lokkamist. 2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted? Kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvas võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel
· Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus · Naturalisatsiooni korras tunnuste täitmise alusel: eesti keele algtaseme eksami sooritamisel, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine, peab olema elanud Eestis väh. 5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas.
alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga. Peamised poliitilised õigused on õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ning kehtivad enamjaolt nende inimeste kohta, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamised sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus töötada ja puhata; õigus saada kvaliteetset toitu ja joogivett; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustusele; õigus saada tervisekaitset ja arstiabi. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; õigus teabeabile
!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav
!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav
Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. ( õigusloov akt , täpsemalt üldakt.) Üksikaktiga reguleeritakse üht konkreetset juhtumit. Õigusakt vastuvõtja Seadus EV riigikogu Seadlused, määrused, korraldused, otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad: EV president, valitsus, volikogu. Valla/linnavalitsus Põhiseadus EV kodanikud Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid ,mis on ratifitseeritud riigikogus. rahvusvahelised organisatsioonid Kuidas rahvas osaleb valitsemises ? Esindusdemokraatia rahvas osaleb valitsemises oma esindajate saadikute kaudu. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Demokraatliku valimise nõuded: · Kanditaate on ühele saadikukohale mitu
f. Tolerantsus - sallivus g. Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand h. Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi i. Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt 9) Seadusi on vaja, sest... 10) Seaduste liigid: a. Loodusseadused, näiteks... b. Inimeste loodud seadused · Kirjutamata seadused, näited... · Kirjutatud seadused, näited... 11) Riigi põhitunnused: a. Territoorium b. Rahvas · Kodanikud · Välismaalased c. Avalik võim · Võimuasutused 1. Seadusandlik võim (Riigikogu) 2. Täidesaatev võim (Vabariigi Valitsus) 3. Kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. Seadused jt õigusaktid 2. Kohtupraktika · Riigiametnikud 1. Sõjavägi (Kaitsevägi) 2. Korrakaitse (Politsei) 3. Riigi- ja omavalitsusteenistujad
Kõik kommentaarid