1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus
· Kui pärandaja vanemad on surnud, siis astuvad nende asemele nende alanejad sugulased. 3. III järjekorra seadusjärgsed pärijad · Vanavanemad · Kui nad on elus, pärivad mõlemad võrdses osas pärandi. 4. Abikaasa seadusjärgse pärijana · Pärib abikaasa ¼ abikaasa varast. Ülejäänud sellest surnu lapsed. · Abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui surnu on enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku. 5. Privaatautonoomia pärimisõigus 1. pärandaja poolel: isiku õigus teha oma elu ajal ise oma surma puhuks enda vara kohta korraldusi testeerimisvabadus. 2. reeglina vaid pärast pärandi avanemist 3. range kohustus järgida vorminõuet notariaalsed piirangud. 4. Kodune testament- tunnistajate juuresolekul ja/või omakäeline testament. 5
jälitustoimingusse eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui kuritegu on suunatud tema või tema lähedase vastu. 12. Süüdistusakt, kes selle koostab ja mida see dokument peab endas sisaldama? Prokurör koostab süüdistusakti, kui ta on taotluste lahendamise järgselt veendunud, et kõik vajalik kohtusse minekuks on koos. Ta saadab süüdistusakti selle koos p-s 226 loetletud lisadega ning süüdistusakti elektroonilise koopiaga kohtule. KrMS p. 376, 377 - süüdistusakti koostamise erikord. Süüdistusakt peab sisaldama kohtueelse menetluse olulist tulemust. Süüdistusaktis peab muu hulgas olema märgitud kuriteo asjaolud (KrMS p. 154 lg. 2 punkt 1), süüdistuse sisu (KrMS p. 154 lg. 3 punkt 2) ja kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi (KrMS p. 154 lg. 3 punkt 3). (2) Süüdistusakti põhiosas märgitakse: 1) kuriteo asjaolud (3) Süüdistusakti lõpposas esitatakse:
lastega v. pere kohtub lapsega eraldi ruumis, kus mängib ja vestleb temaga. Esimesed 2-3 kohtumist toimuvad asenduskodus. Kui pere ja asenduskodu peavad vajalikuks enne lõpliku otsuse tegemist laps paariks päevaks koju viia, võib seda teha lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse loaga. 9 Lapsendamise protsess 2. Avalduse esitamine kohtule: Maavalitsus kogub koostöös lapsendajate ja kohaliku omavalitsusega vajalikud dokumendid ja esitab need koos lapsendajate avaldusega kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt esitatakse avaldus kohtule Lapsendatava elukoha järgi. Maavanem esitab kohtule andmed avaldaja tervise, varalise seisundi ja eluaseme kohta ning arvamuse sellest, kas avaldaja on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama (TsMS§ 567 lg 2).
Kohtusüsteem konstitutsioonikohus. on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. II. Kostage skeem, mis iseloomustaks Eesti kohtusüsteemi struktuuri. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise astme ringkonnakohtud (2) ning kolmandaks astmeks on Riigikohus. Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud. III. Selgitage mõisted: Hagi.... kohtule esitatud avaldus. Hageja... osapool, kes esitas kohtule avalduse. Kostja... peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Prokurör... Prokurör - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Advokaat... juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine. Süütuse presumptsioon... on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus
Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel Ajutine haldur või haldur teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ja tal on täituri õigused ja kohustused. Kohtute pädevus ■ Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. Kohtualluvus pankrotiavalduse läbivaatamisel ■ Pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. ■ Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu erinevat pankrotiavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja pankrotiavaldused vaatab läbi kohus, kellele pankrotiavaldus kõigepealt esitati. ■ Kui seoses pankrotimenetlusega juriidilisest isikust võlgniku suhtes taotletakse pankroti
Poolte võistlevus – isikute võrdsus kohtu ees. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus. Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17
tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. 9. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus ökonoomsuse seisukohalt ja ühiskondl.usalduse tagamiseks. 10. Menetluse avalikkus kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Salvestamised lubatud kohtu loal. 11. Õigus õiguslikule ärakuulamisele õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. 12. Dispositsiooni põhimõte kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 2. Menetlusosalised nende õigused ja kohustused.
2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. -Pankrotiavalduse võib 1. punktis nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Punktides 25 nimetatud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte.
* (1) Haldurina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. (2) Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. (3) Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. (4) Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne. * (1) Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. (2) Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve
tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Kõige rohkem ongi seaduses reguleeritud kohtu käitumine. Teised õigussuhtes osavõtvad subjektid on menetlusosalised, kel omavahel menetlusõiguslik suhe puudub. Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik
Taandusi ega taotlusi ei olnud. Seejärel teatas kohtunik, et kuna menetlusosalistest enamus kõneleb vene keelt emakeelena ja vene keelt oskavad kõik saalisviibijad, siis toimub menetlus vene keeles ja vajaduse korral tõlk tõlgib eesti keelde. Kohtunik tegi ettekande ja alustas asja sisulist läbivaatamist. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Jah, § 32 kohtumenetluse toimub eesti keeles. Samas tulenevalt § 34 on lubatud, et kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad, siis ei pea tõlki kaasama ja menetlusosaline või neid teha muus keeles. Kui üks pool nii hästi vene keelt ei räägi, siis on menetlusliku ärakuulamise rikkumine. Aga kui tõlgi tasu nõutaks sisse eesti keelt rääkivalt isikult? Kui aga kõik saavad aru, siis ringkond tühistama ei hakka. Sest alust nagu väga pole. 11. Eelistungi protokollist nähtub, et hageja soovis asja arutamisel rahvakohtunike osavõttu. 07.mai 2004
Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud (TsMS § 205). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste õigused sätestab TsMS § 199 ning nendeks on muuhulgas tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta jm. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2).
.............................................................................................21 Euroopa kohtu töökorraldus........................................................................................22 Euroopa kohtusse jõudnud eesti juhtumid.......................................................................25 Positiivne lahend:........................................................................................................25 Negatiivne lahend Eesti kohtule..................................................................................25 KOKKUVÕTE................................................................................................................26 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................27 SISSEJUHATUS Referaadis räägin lähemalt Euroopa Kohtust. Euroopa Liidus on kaks kohust Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Ühenduste Kohus ehk Euroopa Kohus.
täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise võimaldamise või võlgade vähendamise teel. Siiski ei saa taotleda elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete vähendamist. Võlgade ümberkujundamiseks tuleb esitada avaldus enda elukoha järgsele maakohtule ning maksta riigilõiv 30 eurot. Oluline on aga tähele panna, et enne ümberkujundamisavalduse kohtule esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Seega peab võlgnik enne kohtule avalduse esitamist üritama jõuda võlausaldajatega võlgade ümberkujundamise osas kokkuleppele. Avaldusele peab lisama järgmised dokumendid: • ümberkujundamiskava (v.a kui inimene taotleb avalduses nõustaja kaasamist ümberkujundamiskava koostamiseks);
tuleks teha pankrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (nt töötasu alammäär 355 eurot kuus, millele ülalpeetava korral lisandub veel 1/3 töötasu alammäärast). Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb Teil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Samuti peate viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tuleb Teil esitada kohtule taotlus, et kohus otsustaks Teie pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus teeb selle kohta määruse.
Pankrotimenetlus on suunatud sellele, et võlausaldajate nõuded rahuldada proportsionaalselt. PankrS kehtib võrdsel määral nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes. On vaid kaks erandit: 1 maksejõuetuks ei saa tunnistada riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsuse organit ja; 2 krediidiasutuste ja kindlustusseltsi maksejõuetuse puhul rakendatakse PankrSi üksnes koos teiste seaduste erisätetega. Pankrotimenetlus algab pankrotiavalduse kohtule esitamisest ning toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Kohtuväline menetlus - pankrotihalduri tegevus, võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude küsimuste lahendamine, millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel
Kohtuistungi toimumise aeg avaldatakse ka kohtu veebilehel, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse. Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakse üksnes toimumise aeg, tsiviilasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest. Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. Protokollid, kohtuistungi protokolli parandamise kord Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul,
see on vastuolus eelotsuse taotluse menetluse põhimõttega, mille kohaselt annab Euroopa Kohus ainult Euroopa Liidu õiguse kehtivuse või tõlgenduse osas vastuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamise peab otsustama siseriiklik kohus, Euroopa Kohtul vastav jurisdiktsioon ja ka õiguslikud alused puuduvad. 3.3. Menetlus pärast eelotsust Eelotsuse õigusjõud Eelotsus on menetluse peatanud Eesti kohtule siduv, alates selle teatavaks tegemisest, otsus saadetakse küsimuse esitanud Eesti kohtule Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimustes on eelotsus siseriiklikule kohtule siduv rangelt võttes ainult konkreetses asjas ja konkreetse asja menetlusosalisi silmas pidades. eelotsuses antud Euroopa Liidu õiguse tõlgendus on Eesti kohtule siduv, Eesti kohtu enda vastutada on, kuidas ta seda tema menetlusesolevas konkreetses asjas kohaldab.
pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse raugemine tähendab pankrotimenetluse lõppemist põhjusel, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks või ei maksa võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik raha pankrotimenetluse kulude katteks juhul, kui võlgnikul endal vara puudub, kuid esinevad vara tagasivõitmise või kolmandate isikute vastu nõuete esitamise võimalused. Ajutine haldur on PankrS § 22 lg 5 kohaselt kohustatud esitama kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses peab ajutine haldur märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 tuleneb, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma
· Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale ja kohtuvõim kohtule Voltaire valgustatud absolutism, haritud, piiramatu võimuga( monarh) Rousseau rahvavõim( poliitiline ideaal), teostatakse läbi rahvakoosoleku
* tsiviilkohtu menetluse seadustik · Kohtumenetluse ülesanne on vaidluse õige, õiglane, avalik ja võimalikult kiire läbivaatamine ja lahendamine sõltumatu, erapooletu ja seaduse alusel moodustatud kohtu poolt. · Kohtumenetlus on seadusega kindlaksmääratud kord, millest tuleb kohtus kinni pidada õiguslike vaidluste lahendamisel. · Tsiviil- ja haldusasjades algab menetlus sellega, et isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse ja meid menetlusi nimetatakse tsiviilkohtumenetluseks ja halduskohtumenetluseks. · Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, mis kuulub lahutamatult kriminaalkohtumenteluse juurde. Tsiviilkohtumenetlus · Tsiviilkohtumenetluse normid määravad kindlaks, kuidas toimub kohtu tsiviilasjade läbivaatamine ja vaidluste lahendamine - alates hagi avalduse
1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta.
3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse seadustiku §319 sätestab apellatsioonitähtajad: (1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. (2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.
sellele kuni eelistungini esitada vastuväite. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus peab samuti olema põhistatud. Selleks tuleb lisada pankrotiavaldusele seletus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja võlanimekiri. Nii ongi Äriseadustikus § 180 lg 51 ja § 306 lg 31 kehtestatud maksejõuetu OÜ või AS juhatuse kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitada kohtule OÜ/AS pankrotiavaldus. Pankrotimenetlusega algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. Kui kohus peab algatamise otsustamiseks eelistungi, otsustab ta 10 päeva jookul istungi aja ja saadab kutsed pankrotiavalduse esitajale ja võlgnikule. Kui võlausaldaja eelistungile ei ilmu, jätab kohus pankrotimenetluse algatamata. Võlgniku mitteilmumise korral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada tema osavõtuta.
Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita. Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks. Hageja hagi esitaja kohtule. Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi peale Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida riikidevahelisi konflikte. ERAKONNAD & AMETIÜHINGUD Huvide realiseerimise kanalid :
vangistusega. Raskendavate asjaoludena on välja toodud kuriteo toimepanemine grupi või isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamisekohas. Lisaks on nimetatud paragrahvis määratud raskendavaks asjaoluks veel juhu, kui edasiandmise esemeks oli narkootiline või psühhotroopne aine suur kogus. Sellisel juhul annab seadus kohtule võimaluse määrata kolme- kuni viieteistaastane vangistus. Ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamisega seotud süüteod Paragrahvis 186 sätestatud süüteoga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis, kuigi narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine ei ole kuritegu, kujutab tarvitajate ringi suurendamine ohtu rahvatervisele.21 Paragrahv 186 sätestab narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikule tarvitamise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vanglast ja läksid ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Nende otsingud olid täis seiklusi, kuid ka läbipõrumist. Kuna nad andsid vanglast põgenedes vande, et kui nad ei leia mida otsivad, siis pöörduvad tagasi vanglasse ning seda nad tegidki. Toimus järgmine kohtuistung ja ookeaniinimese leidjale pandi autasuks välja 10 miljardit krooni. Ookeaniinimene leiti ja temast filmitud video näidati kohtule. Kohtuotsus kuulutas Stajanovici ja tema meeskonna vabaks. Batrian jäi vanglasse. Kokku oli Nikolas Batrian ja tema meeskond Alligaatoriarkaadias veetnud 22 aastat. Ühel päeval tuli Timukas Nikolase juurde kes oli juba ta sõbraks saanud ja viis ta Viimsevaatetorni hukkamisele.
Kristi Koppelmann PA09 on ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. On salajane, ei ole vabalt kättesaadav Omab salajasuse tõttu ärilist väärtust Teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk knowhow. Ärisaladuse õigustamatu kasutamine on kuritegu. Kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt ei tohi Konkurentsiamet avaldada ettevõtte kohta informatsiooni, mida ettevõte peab oma ärisaladuseks. Pangasaladusteks on andmed pankade ja krediidiasutuste klientide, hoiuste, tehingute ja turvasüsteemide kohta. Andmed kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri või ametisaladuste ning omaniku või ärisuhete kohta. Pangasaladusena ei käsitata: andmeid, mis on av...
aste) – arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud (1. aste) – arutatakse inimeste kaebusi ja proteste riigi- ning omavalitsusorganite ja ametiisikute vastu. Ringkonnakohtud (2. aste) – vaatavad apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendid. Riigikohus (3. aste) – kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja. (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus) Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal.
tõendav dokument, muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument välismaalane esitab oma elukohariigi pädeva asutuse antud tunnistuse, mis kinnitab tema võimet kooseluleping sõlmida (muudatus rakendusaktides) Lapsed või lapsendamine Registreerunud elukaaslased ei saa lepingut sõlmides elukaaslase lapse või laste hooldusõigusi. Küll aga registreeritud ellukaaslane saab teha kohtule lapsendamistaotluse. Varalised õigused Kooselulepingut sõlmides peavad pooled otsustama, millise varasuhete liigi nad valivad (varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus). Lepitakse kokku ka muudes varalistes punktides, nt. Pärandamine või testament. Maarja Lepind Kooselulepingu lõetamine Kooselulepingu lõpetab poolte ühine kokkulepe , ühe surm või kohtuotsus. Lepingu
säilitada võlgnikule edasise ärilise tegevuse võimalus.3 1.3. PÕHJUSED Füüsilise isiku pankroti põhjuseks võib olla liiga suure laenukoormuse võtmine, samuti kui ta on kohustuste käendajaks sellistele juriidilistele isikutele, milles võlgnikul on osalus või mille tippjuhina ta töötab. Kui ettevõte, mille käendajaks on ettevõtte juht, läheb pankrotti ja ettevõtte varast võla tasumiseks ei piisa, võib võlausaldaja esitada kohtule avalduse kuulutada ettevõtte juhi suhtes välja füüsilise isiku pankrot.4 Füüsiline isik võib maksejõuetuseni jõuda ka näiteks siis kui ta ei tasu õigeaegselt isikliku sõiduauto liisingu- või korteriostuks võetud laenumakseid või tal on tekkinud võlgnevused maamaksu tasumata jätmisest. Võlgnevused ei kao, vaid suurenevad ning olukord ei paista tulevikus paranevat.5 Juriidilise isiku puhul saab
Ülevaade kohtusüsteemist. 1. Võimude lahusus. Võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: 1). Seadusandlikku (võim kuulub Riigikogule), 2). Täidesaatvat (võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile), 3). Kohtuvõimu (võim kuulub kohtule). Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega antud pädevust iseseisvalt. 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest. Kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda : 1) Avaliku võimu kontrolli - Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Ning kohtute üks traditsiooniline funktsioon on
reaalse ohu vastu. Üheks mõjutavaks teguriks rahvusvahelise õiguse järgimisel on ka hagide esitamise võimalus rahvusvahelistesse kohtutesse. Iseenesest on riigi kohtusse kaebamise võimalus sõltuvuses riigi nõusolekust ja seetõttu ei tundu see sunnivahendina olevat sobiv. Tänaseks päevaks on sõlmitud suur hulk rahvusvahelisi lepinguid, milles lepingu sõlmimise hetkel on lepingu osapooled pannud paika reegli, et lepingu pinnalt tekkivad vaidlused allutatakse rahvusvahelise kohtule. Sellega on riik andnud omapoolse nõusoleku kohtu pädevuse aktsepteerimiseks tulevikus tekkivate vaidluste lahendamisel. (Sissejuhatus õigusteadusesse, 2005)
Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja kinnistustoimikutega tutvumist Saladuse hoidmise kohustused Oma ametitegevusega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu kohustub notar hoidma saladuses. Saladuse hoidmise nõue laieneb ka notaribüroo töötajatele. Infot antakse ainult osalenud isikutele või nende esindajatele, samuti kohtule menetluses olevate tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele ametitoimingud kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa
2) Kõik muud nõuded 3) Tähtaja maha maganud nõuded Pankrotimenetluse algatamine Eelfaas enne pankroti väljakuulutamist kohtu poolt määratakse ajutine pankrotihaldur(pole menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS § 22 lg 2, selgitab välja võlgniku vara, kohustused ning kontrollib kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Uurimiskohustus 30 päeva jooksul. Seejärel esitama kohtule ülevaatliku aruande, mis peab sisaldama hinnangut, kas tegemist juhtimisveaga. Ajutise halduri töö on tunnitasuline, tunnitasu määratud seadusega 96.- . Kohtuistung, millel osalevad võlgnik, võlausaldaja(d) ja ajutine pankrotihaldur. Kohtunik hindab esitatud aruande põhjal võlgniku olukorda ja otsustab, kas tegemist ajutise või põsiva maksejõuetusega. Pankroti väljakuulutamise vastavalt PankrS § 31-le. Pankroti väljakuulutamise tagajärgi kajastab § 35
Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt. ÄS § 253 § 253. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud (1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. (2) Käesoleva paragrahvi 1
eluks ajaks karistab kohtunike Ei tohi olla erakonna distsiplinaarkomisjon liige Kriminaalvastutusele Lisaks võib töötada võib võtta Riigikohtu pedagoogilisel alal ettepanekul Vabariigi või teaduslikul President uurimistööl Süüdimõistmise korral ootab vallandamine Mõisteid ADVOKAAT kaitsja PRÖKURÖR süüdistaja HAGEJA isik, kes on esitanud kohtule avalduse ehk hagi mingi nõude arutamiseks KOSTJA isik, kelle vastu on hagi suunatud Kohtuistungi kord Kohtusaali on keelatud siseneda tulirelva või enesekaitsevahendiga Kohtu koosseisu ilmumisel ja lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti Kõik isikud pöörduvad kohtu poole seistes, ainult kohtu loal võib seda teha istudes Kuni 15-aastased isikud võivad viibida kohtuistungil kohtu loal
TsÜS § 36. sätestab pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Asjaolude ilmnemisel, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, mida oleme ka teinud. ÄS § 180 lg (51) sätestab: Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna ettevõtte maksejõuetus ilmnes alles pärast kauba vastuvõtmist, ei olnud OÜ-l AAAA, ÄS §180 lg (51) alusel võimalik arvet tähtaegselt tasuda. Vastavalt ÄrS § 187 lg 4 käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist
konfidentsiaalsus, kompetentsus. *Erapooletus Tartu kohtunike küsitlusel selgub, et pooled kohtunikud ei tunne hiljem kohtuotsust tehes end mõjutatuna menetlusosalise eelnevast käitumisest kompromissile suunamise protsessis. Teine pool kohtunikke aga tunnevad end mõjutatuna. *Konfidentsiaalsus Kokkuleppevõimaluste väljaselgitamine toimub avalikul istungil. Pooled võivad tunda ennast kohtuistungil viibivatest kõrvalistes isikutest rohkem häirituna, kui nad kohtule välja näitavad. Probleem seisneb eelkõige selles, et protsessuaalselt puudub kohtul sõnaselge kohustus teavitada menetulusosalisi võimalusest arutada kohtuvaidluse kompromissiga lõpetamise väljavaateid kinnises menetluses. Samas on istungi kinniseks kuulutamine piiratud, st kinnine menetlus peab aitama poolte kompromissile suunamisele oluliselt kaasa. Privaatsemad tingimused looksid kindlasti paremad võimalused kohtuvaidluse lõpetamiseks kompromissiga. *Kompetentsus - Tsiv
oksjonil vastavalt riigivaraseadusele. Kohus peab otsuse tegemisel arvesse võtma veel asjaseaduse ja eraõiguse üldseaduse sätteid. Sina oled kohtunik. Missuguseid tõlgendustehnikaid missuguses järjekorras kasutad järeldusele jõudmisel? Põhjenda ja anna oma lõpphinnang. Maaseadus § 1. Omanikuta maa omanikuks loetakse riik. § 21. Kui keegi on omanikuta soomaad kasutatud järjepidevalt üle 25 aasta, muutub ta selle omanikuks, kui esitab vastava taotluse kohtule. § 34. Omanikuta rabamaa puhul toimub rabaseaduses sätestatud menetlus ja otsustamine. Rabamaa seadus on kehtetuks tunnistatud ning seda ei saa antud küsimuse lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena
küsimuse üle. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks. Õigusemõistjaks võib olla nii endale kui teistele, sõpradele kui vaenlastele, isegi tundmatutele. Kohtunik mõistab kohtus õigust ja kohut erapooletult kahe konfliktse osapoole vahel. Ta rakendab olemasolevaid õigusnorme ja jõuab lahendini, kus ühel poolel on õigus ja teisel ei ole. Otsuse tegemisel on kohtunik iseseisev – kellelgi ei ole õigust õigusemõistmisse sekkuda. Esmalt tutvub kohtunik kohtule esitatud kõikide materjalidega. Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-, kuriteo-, väärteo-, kriminaal või haldusasju. Tsiviilasjad on lepingutega seotud vaidlused, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused
Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis Kui aktsiaselts on maksejõuetu, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist Juhatus valmistab ette üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused, koostab otsuste eelnõud ja vajalikud projektid ning tagab üldkoosoleku otsuste täitmise
e. Keskpartei ,kestäidavad olulist rolli, pehmendades ideoloogilisi vastuolusid ja stabiliseerides ühiskonda. Ametiühind mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate setsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog-läbirääkimised ametiühingute ja tööandja vahel. Protestiavaldusinimesed esitavad nõudmisi. Seaduse ülimuslikkusKohtumõistmine toimub ainult seaduste järgi. Hagiavaldus kohtule. Hagejaavalduse esitaja. Kostjaisik/asutus,kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Süütuse presumptsioonisik on niikaua süütu, kuni kohus pole teda süüdi mõistnud. EnesekriminatsioonInimene ei pea iseenda ega lähedaste vastu tunnistama. ÜROLoodi 1945. Ühinenenud rahvaste organisatsioon. Rahu tagamine maailmas. Inimõiguseduniverbaalsed õigused,miskehtivad kõigile kõikjal sünnist saadik
kohtumenetluse keele ja menetlusosaluse välistamise sätted, samuti menetlustähtaegade arvestamise üldregulatsioon. 2. Osa Kohtualluvus (selle osa moodustab regulatsioon tsiviilasja kohtualluvuse määratlemiseks, sh osa sätted rahvusvaheliste õigusvaidluste kohtualluvuse määratlemiseks. Ülejäänud sisalduvad rahvusvahelise eraõiguse seaduses). Teises osas regulatsioon võimaliku kohtualluvuse kokkuleppe korral, asja allumisel mitmele kohtule ja asjade jaotus kohtumajade vahel (TsMs § 71-§ 76), samuti valikuline, erandlik, hagita asjade kohtualluvus ( TsMS § 79- § 121). 3.Osa Tsiviilasja hind, menetluskulud ja tagatised. 4.Osa Menetlusosalised ja nende esindajad ( siin käsitletakse menetlusosaliste õiguseid, poolte määratlust tsiviilkohtumenetluses,poolte õigused, kolmandad isikud, esindamisse puutuvat). -5- TSIVIILKOHTUMENETLUS 5.Osa
järjekorra pärijate kõrval ½ pärandist. Kui ei ole sugulasi 1. ega 2. järjekorrast pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi (abieluvara). Kui abikaasa pärib koos 2. järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku või esitanud kohtule abielu kehtetuks tunnistamise nõude. Pärimisel tuleb kindlaks teha abikaasade varalised suhted, lahus- ja ühisvara. Isik saab pärandada vaid temale surma momendil kuulunud vara (ainuomandi alusel kuulunud vara e. lahusvara ning oma osa abikaasade ühisvarast). Teatud juhtudel on oluline abikaasade vara väärtus abielludes ja surma momendil. Kontrollida tuleb
deklaratsiooni", mis koostati Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul.17 punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks." See on väga kaasaaegne ja sarnane Euroopa inimõigustele. Ka esimene Prantsusmaa põhiseadus sisaldas palju võrdõiguslikke ja valgustatud põhimõtteid. Sellega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Pärast seda kui Prantsusmaa võttis kasutusele iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse hakkas üha enam Euroopa riike sarnaselt panema rohkem rõhku ühiskonnale ja kodanikele. Paljudes teistes Euroopa riikides kaotati seisused ning aadlid ja vaimulikud olid talupoegadega kodanlike õiguste ja kohustuste osas võrdsed. Tänapäevaks on kõigis Euroopa riikides kasutusele võetud Prantsusmaa eeskujust inimõiguste deklaratsioon ja põhiseadus.
ühe ja naispolitseiniku ahistamise eest kolm kuud vanglakaristust. Korol valis siis kolmekuulise vanglakaristuse asemel 80 kepihoopi. Teise astme kohus tühistas Korolile määratud 80 kepihoopi ja määras talle naispolitseiniku ahistamise eest 2000 dirhemit ehk 7020 krooni trahvi ja alkoholitarvitamise eest 40 kepihoopi, kuid Sharjah' emiir andis Korolile ihunuhtluse osas armu. Kaug-Ida maades jällegi satub ühiskondliku hukkamõistu alla nii see isik, kes teise vastu kohtule hagi esitab (seda käsitletakse soovina teist inimest kahjustada) kui ka see, kelle vastu on kohtusse pöördutud. Avalik hukkamõist võib aga saada saatuslikuks eriti viimastele, sest nad heidetakse välja sotsiaalsest rühmast, kuhu nad kuuluvad, ning tutvus- ja sõpruskonnast, mis toob kaasa isiksuse marginaliseerumise. Selle vältimiseks praktiseeritakse näiteks Hiinas ja Jaapanis laialdaselt võimalust lahendada vaidlused lepituskomisjonides
Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. § 721. Vahekohtu moodustamine (1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise korral lahendavad vaidluse kolm vahekohtunikku. (2) Kui vahekohtu kokkulepe annab vahekohtu moodustamisel ühele poolele majandusliku või muu eelise, mis oluliselt kahjustab teist poolt, võib viimane esitada kohtule avalduse määrata vahekohtunik või vahekohtunikud erinevalt toimunud nimetamisest või kokkulepitud nimetamisreeglitest. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 15 päeva jooksul, alates ajast, mil pool sai teada vahekohtu moodustamisest. (3) Kui pool on esitanud kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse, võib vahekohus oma menetluse peatada. 2. Tegevuse või toote tunnustamise mõiste merenduses (Meresõiduohutuse seadus).
Mobiil-ID'ga. Ei tea, kas see variant on ka just kõige õigem nii tähtsaid asju asjada. Kindlasti on ajakulu väiksem, kuid võimalus, et kolmandad isikud pääsevad meie andmete juurde on ka võimalik. Üldiselt on e-toimik veebipõhine infosüsteem, kuhu on koondatud tsiviil-, haldus- , kriminaal- ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muu andmestik ja protsessid. E-toimik võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel esitada kohtule elektrooniliselt menetlusdokumente ja jälgida nendega seonduvat kohtumenetluse käiku. Näiteks võib üksikvanem taotleda oma lapsele elatist või esitada taotluse võla sissenõudmiseks võlgnikult. Samuti saab kodanik vaidlustada nõudeid ning otsuseid. Alates 2012. aastast peetakse e-toimikus ka karistusregistrit ning kasutajad saavad sinna elektrooniliselt päringuid teha. Üks meie e-riigi võimalustest on e- Kool. E- Kool on internetipõhine õppimise süsteem, mis
annaabi.ee 
