50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MinnieR
Õppematerjali autor
joogiveele; inimväärsele elatustasemele) 4) Kultuurilised õigused (õigus haridusele ja kultuurile; rahvuskultuuri ja  keele säilitamisele; teabele) Kodanikkond  elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet. Kodanik  ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Kodanikuks sünnitakse  aluseks on sel juhul kas sünnikoht või vanemate kodakondsus. 2) Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise e. naturalisatsiooni korras  kodakondsuse omandamise tingimused kehtestab riik seadusega. Eestis tuleb naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks elada siin vähemalt viis aastat, sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 3)
õigused Ametiühingud Kodaniku- osalus KODANIK Kodaniku- ühendused Kodakondsus seltsingud sihtasutused Mittetulundus- ühingud Õpetaja märkused: Tulemus:
............18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7.3Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine......................................................24 7.4Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina.................................................25 Kokkuvõte.............................................
a, riigikokku alates 21. a ja presidendiks alates 40. a) Veel 19. saj ei olnud valimised üldised, sest valitses rida piiranguid: naised ei omanud valimisõigust ja valida võisid need, kellel oli olemas teatud kogus varandust. Ka tänapäeval on mõningad piirangud: 1) tervisepiirang  valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed 2) kodakondsuse piirang  riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on antud riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel nad võivad osaleda. Valimised on vabad  iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadid. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents erinevate parteide vahel, hääletajaid ei tohi
sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine Âelu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia  valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja  jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak  väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik  inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk  riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing  mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon  kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem  maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia  valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on Ã
1 I NÜÜDISÃœHISKOND Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste  ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ãœhiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles  inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK PÕHISEADUS, KODAKONDSUS Õigusriik – riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi. Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist. Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid