Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mõisted. Kodanikud ja Demokraatia (0)

1 Hindamata
Punktid
Mõisted-Kodanikud ja Demokraatia #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MinnieR Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kodanikud ja demokraatia

joogiveele; inimväärsele elatustasemele) 4) Kultuurilised õigused (õigus haridusele ja kultuurile; rahvuskultuuri ja ­ keele säilitamisele; teabele) Kodanikkond ­ elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet. Kodanik ­ ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Kodanikuks sünnitakse ­ aluseks on sel juhul kas sünnikoht või vanemate kodakondsus. 2) Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise e. naturalisatsiooni korras ­ kodakondsuse omandamise tingimused kehtestab riik seadusega. Eestis tuleb naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks elada siin vähemalt viis aastat, sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 3)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

KODANIKUD JA DEMOKRAATIA

õigused Ametiühingud Kodaniku- osalus KODANIK Kodaniku- ühendused Kodakondsus seltsingud sihtasutused Mittetulundus- ühingud Õpetaja märkused: Tulemus:

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

............18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7.3Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine......................................................24 7.4Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina.................................................25 Kokkuvõte.............................................

Ühiskond
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

a, riigikokku alates 21. a ja presidendiks alates 40. a) Veel 19. saj ei olnud valimised üldised, sest valitses rida piiranguid: naised ei omanud valimisõigust ja valida võisid need, kellel oli olemas teatud kogus varandust. Ka tänapäeval on mõningad piirangud: 1) tervisepiirang ­ valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed 2) kodakondsuse piirang ­ riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on antud riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel nad võivad osaleda. Valimised on vabad ­ iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadid. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents erinevate parteide vahel, hääletajaid ei tohi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine ­elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Mõisted

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak ­ väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik ­ inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK PÕHISEADUS, KODAKONDSUS Õigusriik – riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi. Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist. Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe)

Ühiskond



Lisainfo

Erakonnad ja ametiühingud. Õiguskaitse ja kohus. Inimese õigused,vabadused ja kohustuses, Kodanikud ja kodakondsus.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun