Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. 3 1. VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD Võlaõigusseadus koosneb 11nest osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks, jagudeks ja jaotisteks. Kokku on seaduses 1068 paragrahvi. 1.1 Üldosa Antud osa keskendub üldsätetele, milles kirjutatakse seaduse kohaldamisest, võlasuhte mõistest ja võlasuhte tekkimise alustest. Võlasuhe võib tekkida näiteks lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Teine peatükk räägib lepingutest. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik
Võlaõiguse eksam Töö kirjutamiseks on üliõpilastel aega 90 minutit. Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni
Kõik kollisiooninormid aga ei pruugi langeda sama välisriigi õiguse määratluse alla. Renvoi’d ei tunnusta kõik riigid. *Neli Renvoi käsitlust: a)Eiramine-Forum(hagi menetlev kohus) ei tunnusta Renvoid ja kohaldab viitel välisriigi õigusele alati välisriigi siseriikliku õigust(Itaalia, Kreeka,Egiptus) b)Desistement teooria- tagasisaate korral kohaldab foorum oma õigust, kuid mitte seetõttu et ta tagasisaadet aksepteeriks, vaid sellepärast, et välisriik on keeldunud oma õiguse kohaldamisest. c)Ühekordne renvoi-osalise renvoi teooria. Jaguneb edasiviidet tunnustavaks (nt Belgia) ja edasiviidet mittetunnustavaks (nt Sks.ja eesti). Tagasisaadet aga tunnustatakse mõlemas neist. d)Üldine renvoi-e Inglise e totaalse e kahekordse renvoi teooria. Tunnustatakse kõiki edasiviiteid. *Eiramist ei saa aga käsitleda Renvoi liigina. Desistement on identne ühekordse renvoi teooriaga (erinevus vaid põhjenduses). Seega eksisteerib vaid kaks Renvoi liiki ehk doktriini.
Kvalifitseerimine Kuigi Eesti REÕ-s lähtutakse õigussuhete ja pidemete (HL- pidemõistete) kvalifitseerimisel lex fori`st, st Eesti õigusest, ei pruugi kvalifitseerimine teistes riikides alati toimuda lex fori kohaselt. Anglo-Ameerika õigusteoreetikud on välja pakkunud kvalifitseerimise nt lex causae alusel. Erinevates riikides võib samaseid asjaolusid kvalifitseerida erinevalt. Isiku kodakondsuse tuvastamisel on mis tahes teooriate kohaldamisest tehtud universaalne erand (REÕS § 11 lg 1). REÕS-i § 11: § 11. Füüsilise isiku kodakondsus (1) Füüsilise isiku kodakondsus määratakse selle riigi õiguse järgi, mille kodakondsuse üle otsustatakse. (2) Kui füüsilisel isikul on mitme riigi kodakondsus, kohaldatakse selle riigi kodakondsust, millega isik on kõige tugevamalt seotud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
rahulolu ümberõppe võimalustega ja uute töökohtade teket. Töötukassa kasutab ka praegu paljude erafirmade võimalusi laiema valikuga teenuste pakkumiseks. Kokku algatati peaaegu poolsada tööturuteenuse hanget. Samuti kontrollitakse kvaliteedi tagamiseks teenuseosutajaid teenuse toimumise ajal. 2012. aastal viidi läbi mitme3d kontrollid, millest 88% juhul vastas teenuse osutamine nõuetele. Enamikel juhtudel piisas puuduste kõrvaldamiseks tähelepanu juhtimisest või leppetrahvi kohaldamisest ja lepingu lõpetamisest. 2012. aastal esitati leppetrahvi nõue kaheksa lepingu täitmise osas ja ühtegi lepingut üles ei tulnud öelda.(Ibid:14) Kolmas sektor on Eestis näidanud ennast heast küljest kui on läbi hangete saanud võimaluse pakkuda teenuseid, mida on traditisooniliselt peetud riigi ja kohaliku võimu pärusmaaks. Head näited on erinevat sorti varjupaigad, mis on erakätes suutnud kaasata rohkem rahastajaid ja ka majandamisel olnud leidlikumad
4. Tehnoloogia, toote, teenuse jt. innovatsiooniliikide edu alus on inimese mõttelaadi muutumine (paradigma innovatsioon); 5. Isegi kui riik on keskendunud tehnoloogiainnovatsioonile, ei tohi jätta tähelepanu ja toetuseta teisi uuendusliike (tehnoloogiainnovatsioonile keskendudes on väga suur tõenäosus, et Eesti jääb nö tagaajajate hulka, kes naudivad põhiedu tehnoloogia ülekandest ja kohaldamisest); 6. Innovatsiooni edu tagavat raamistikku tuleb käsitleda tervikliku süsteemina; 13 7. Innovatsiooni juhtimist tuleb käsitleda interdistsiplinaarse ja multifunktsionaalse teadmus, loovusja pädevuspõhise sotsiaalse protsessina; 8. Ühiskonnas toimuvaid protsesse saavad inimesed mõjutada, kuid mitte täielikult ja lõplikult juhtida. 1Sissejuhatus......................................................
seadus- õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. kohus- riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Teostab kohtuvõimu. õigussüsteem- õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. inimõigused- iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu ta rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948. kodanikuõigused- Määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Mandri-Euroopa õigussüsteem-
5). Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks (TsÜS § 154). Seadus võimaldab asjaosalistel aegumistähtaega kokkuleppeliselt ka muuta. Tehinguga võib aegumistähtaega lühendada, kuid vastavat kokkulepet ei arvestata, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Pikendada võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, kuid mitte rohkem kui kümne aastani. Õigus loobuda aegumise kohaldamisest on välistatud (vt TsÜS § 145). 49. Millal ja millistes piirides tohib seaduses sätestatud aegumistähtaega kokkuleppeliselt muuta? Seadus võimaldab asjaosalistel aegumistähtaega kokkuleppeliselt ka muuta. Tehinguga võib aegumistähtaega lühendada, kuid vastavat kokkulepet ei arvestata, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Pikendada võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, kuid mitte rohkem kui kümne aastani
Kui asja lahendamiseks tõiendeid ei jätkanud, siis kohaldati veega ja rauaga katsetamist. Vene Õiguses on sellele pühandatud 3 säteid. Nii näiteks ulatusliku redaktsiooni 17 säte ütles: ,, , , . , ; , ; , ; , ."27 ,, " tähendab tapmises süüdistama ja ,,"- kahtluses süüdistamine.28 Sellest sätest nähtuvad ordaalid- nii nimetatalkse selliseid katseid. Kuigi Vene Õiguse redaktsioonides sisaldub säted ordaalide kohaldamisest, siiski puudub neis kirjeldus ordaalide läbiviimise protseduurist.29 27 Russkaja Pravda, ulatuslik redaktsiooni artikkel 17. Arvutivõrgus kättesaadav: http://bibliotekar.ru/rus/3- 2.htm 28.. . : . 1996. . 311 29 Ibid 3.2 Karistuse süsteem Vene Õiguses Nagu oli eelnevalt mainitud, pärast Jaroslavi järlaste õiguse loomist, piiritleti veritasu ja asendati seda rahatrahviteda. Seega Vene Õiguses previligeeriv karistus kuritegu
koopia käsitamisel piraatkoopiana: 1) autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või 2) autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest. (2) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata karistuse kohaldamisest. (3) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata asjaolust, kellele see piraatkoopia kuulus. (4) Arhitektuuriteose ebaseadusliku koopia suhtes konfiskeerimist ei kohaldata. (5) Konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse. (6) Heauskselt piraatkoopia soetanud isikul on õigus esitada kohtusse hagi temale piraatkoopia müünud või muul viisil üle andnud isiku vastu. 7. Konfiskeeritud arvutisüsteemi edasine käitlemine
(või) esindused: pangad, kindlustusfirmad, investeerimisfondid, professionaalsed väärtpaberiturul kauplejad, pandimajad jne. (Maksud Venemaal 2015) 5 LÜHIDALT TÖÖPOLIITIKAST ROOTSI KUNINGRIIGIS Rootsi Kuningriigis on tööõiguse reeglid kehtestatud seaduste, kollektiivlepingute ja individuaalsete töölepingutega. Mõnede seaduste kohaldamine on tingimusteta kohustuslik, teiste puhul võib vastastikusel kokkuleppe alusel vastava sätte kohaldamisest loobuda. Seega võib kollektiivlepingus ja mõnedes teistes lepingutes otsustada teisiti, kui sätestatud seaduses. Rootsi Kuningriigis on kollektiivlepingud väga levinud ning need katavad suure osa tööjõuturust. Individuaalse töölepingu poolteks on töövõtja ja tööandja. Tööleping võib sisaldada seadustest ja kollektiivlepingust võetud sätteid ning lisaks veel muid tingimusi. Kollektiivleping siis on peamine alus töösuhetes Rootsi Kuningriigis
- kohustuse lõppemise/aegumise tingimused • Määrus ei kitsenda kohtu asukohariigi imperatiivsete sätete kohaldumist ABISTAVAD REEGLID • Hariliku viibimiskoha all mõistetakse JI puhul peakontori asukohta, FIE puhul peamist tegevuskohta, filiaali jms puhul nende asukohta • Õiguse kohaldamisel ei kohaldata REÕ norme, vaid lähtutakse otse vastava riigi sisulist lahendust pakkuvast materiaalõiguse normist • Määruses osutatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda vaid ilmselge vastuolu korral kohtu asukohariigi avaliku korraga • Määrus ei välista muus ühenduse konkreetset valdkonda reguleerivas õigusaktis sisalduva kollisiooninormi kohaldumist PÄRIMISÕIGUSE ÜLDREEGLID • Pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust • Erandina võib testamendiga või pärimislepinguga määrata, et pärandile kohaldatakse kodakondsuse riigi õigust • Pärimisele kohaldatav õigus määrab:
Trahv katkeb, on karistus läbi. 1)töölt kõrvaldamine palga kinni pidamisega Tohib rakendada maksimaalselt 3 korda kalendriaasta jooksul ning mitte üle 20 päeva. Seda karistust ei tohi määrata: 1)rasedatele 2)alla 3 aastase lapse vanematele 3)lapsinvaliidi vanematele, eeskostjatele 4)tööseisaku ajal Rakendamine äärmiselt ebaotstarbeline. 1) töölepingu lõpetamine 20.distsiplinaarkaristuste kustumine ja kustutamine Kustuvad ära 1 aasta jooksul alates karistuse kohaldamisest (allkiri käskkirjal). Karistuste kustutamine (enne kui aasta möödub) töötaja on end igast küljest hästi näidanud. Ku eeldatakse aasta jooksul korrektset käitumist. Kustuvad kõik korraga viimase karistuse aasta möö 21.abielu sõlmimise kord, vanus, takistused Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi üh
Lihtne struktuur üks eeldus ja tagajärg. Kui juhtub nii, siis tuleb teha nii. Eelduse aset leidmisel tuleb kohaldada nimetatud tagajärge. Kuhjuv struktuur õigusnormil on mitu eeldust või mitu tagajärge. Kui normil on mitu eeldust, siis tagajärge saab kohaldada vaid sel juhul kui kõik eeldused on täidetud, muidu ei tohi tagajärge kohaldada. Kui mitu tagajärge on õigusnormil, siis eelduse toimumisel, tuleb neid kõiki tagajärgi kohaldada, ei piisa vaid ühe tagajärje kohaldamisest. Valikuline ehk alternatiivne struktuur Õigusnormil on mitu eeldust või mitu tagajärge aga kohaldada saab samaaegselt vaid ühte või erandkorras paari. Kui õigusnormil on mitu eeldust, siis tagajärje rakendamiseks piisab sellest, kui üks eeldus on olnud täidetud. Kui õigusnormil on mitu tagajärge, siis eelduse toimumisel võib valida, millist tagajärge on mõttekas rakendada. Kohtuotsus kohtuotsus on üksikakt, millega lahendatakse pooltevaheline vaidlus või
kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks. Riigiabi võib anda ainult Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal. Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui Euroopa Komisjon on andnud riigiabi andmise loa 8.2. Riigiabi üld- ja eritingimused 8.3. Vähese tähtsusega riigiabi Vähese tähtsusega abiks loetakse Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta. Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole Euroopa Komisjonilt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 ja käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud riigiabi andmise luba vaja taotleda. Vähese tähtsusega abi antakse Euroopa Komisjoni määruses 69/2001/EÜ sätestatud korras. Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse
- lapsinvaliidi vanematele, eeskostjatele - tööseisaku ajal Rakendamine äärmiselt ebaotstarbeline. 4) töölepingu lõpetamine Karistuse vaidlustamine 1) töövaidluskomisjon 2) 1. astme kohtuna maakohus 3) avalikud teenistujad (ametnikud) halduskohtus Tähtaeg 1 kuu alates hetkest kui on tutvutud antud käskkirjaga. Distsiplinaarkaristuse kustutamine ja kustumine Kustuvad ära 1 aasta jooksul alates karistuse kohaldamisest (allkiri käskkirjal). Karistuste kustutamine (enne kui aasta möödub) töötaja on end igast küljest hästi näidanud. Kui on inimesel mitu karistust eeldatakse aasta jooksul korrektset käitumist. Kustuvad kõik korraga viimase karistuse aasta möödumisel kohaldamisest. Töötaja varaline vastutus ehk materiaalne vastutus Eeldab, et hüvitatakse varaline kahju, mis on tekitatud töökohal. Vastutada võib mitme eest. 2 liiki:
korraldusele ja menetlusele kohta vt § 14 komm 3; sotsiaalse põhiõiguse kohta vt § 28 komm 10; tõlgendamise kohta vt § 152 komm 5.2.2). Põhiõiguse isikulise kaitsealana tähistatakse isikute ringi, keda vastav põhiõigus kaitseb. Isikuid, keda põhiõigus kaitseb, nimetatakse põhiõiguse kandjateks ehk õigustatud subjektideks (vt ülal komm 4.1; § 9 komm-d 3, 5). Isikuline kaitseala võimaldab eristada põhiõiguste kohaldamist PS objektiivsete printsiipide kohaldamisest (nt sisemine või välimine rahu, demokraatia) ning organipädevuste kohaldamisest (nt vaba mandaadi põhimõte). Organipädevuste kandjad on organid või organiosad. Kui on kindlaks tehtud, et teatav tegevus, omadus või seisund kuulub ühe kindla põhiõiguse kaitsealasse, ei ole saavutatud midagi enamat kui abstraktne vastava tegevuse, omaduse või seisundi põhiõigusliku kaitse võimalus. Põhiõigust saab kohaldada alles siis, kui põhiõiguse
II astme kuritegu on süütegu mille karistus näeb ette vangistust kuni 5 aastat või rahaline karistus.Kuriteo raskusastmest sõltuvad väga paljud õiguslikud institutsioonid(kuriteo aegumine,ennetähtaegne vabastamine,menetluse lõpetamise võimalus) Karistusseaduse kehtivus Karistusseadusel on 3 kehtivusmõõdet: 1.ajaline 2.ruumiline 3.isikuline Kehtivuspiiride küsimus on materjaalõiguslik ja sellest tuleb lahus hoida menetlusõiguse probleem seaduse reaalsest kohaldamisest. Vahistamine 48 tundi Arest enne kuni 6 kuud,nüüd kuni 1 aasta Karistusõiguse ajaline kehtivus Ajalise kehtivuse üldpõhimõtted on reglementeeritud § 5,kohaldamisel tuleb arvestada ka § 10 Üldpõhimõtted sätestab § 5 lg 1 et karistust mõistetakse teo toimepaneku ajal kehtinud seaduse järgi.Kui seadus muutub teo toimepaneku ajal,siis kohaldatakse seadust mis kehtis teo toimepaneku lõpu ajal.
Ta rõhutas kõigepealt kaebajale ja tema kolmele kaassüüdistatavale süüdistuse esitamise keerukust, mis tulenes 30. detsembri 1986. aasta seadusest ning Poitiers' ja Bordeaux' süüdistuskodade ühisest pädevusest ... Valitsus juhtis tähelepanu ka menetlustoimingute kiirusele, mis tõendas ametiasutuste pidevat kohusetundlikku suhtumist; kaks põhilist viivitust eeluurimises tulenesid Bastia kohtuniku pädevuse üleviimisest ja 30. detsembri 1986. aasta seaduse kohaldamisest ... Valitsus heitis Tomasile ette mitme kassatsioonkaebuse esitamist, eelkõige 27. mail 1986 Bordeaux's tehtud esimese süüdistusotsuse vastu ..., mis olevat kohtuprotsessi algust tunduvalt edasi lükanud. Lõpuks rõhutas valitsus kaebaja esitatud vabastamistaotluste suurt hulka ja leidis, et kaebaja kinnipidamise tähtaja pikkus oli osaliselt ka tema enda süü. Kohus nõustub, et kinnipeetud süüdistatava õigus asja võimalikult kiirele uurimisele ei tohi
Saavutas sama eesmärgi => Jah, K-l oli kooli jaoks korterit vaja ning uue tehinguga ta saavutas sama eesmärgi, mis ta A-ga tehingu puhul oleks saanud. 140 lg 1 – ei ole ebaõiglane 139 lg1 kahju ei tekkinud A-st tuleneval asjaolul Järeldus: K võib nõuda A-lt 150€ hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Riigikohtu otsused: Kahju hüvitamise nõue lepingueelse vastutuse alusel: 1. 3-2-1-168-14 p 15 – VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest / kahju hüvitamise erikoosseisud; 2. 3-2-1-89-06-p 16-17 – kahju hüvitamise nõue lepingueelse vastutuse alusel; Kahju hüvitamise nõude eeldused: 3. 3-2-1-178-13, p 12 - kahju ettenähtavus; 4. 3-2-1-173-12 p 18 – põhjuslik seos; 5. 3-2-1-19-11, p 18 – kolmandale isikule tekitatud kahju likvideerimine; 6. 2-17-1937, p 15, 16 – kahju hüvitamise eeldused Kahju liigid: 7. 3-2-1-7-10, p 17 - puhtmajanduslik kahju; 8
5). Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks (TsÜS § 154). Seadus võimaldab asjaosalistel aegumistähtaega kokkuleppeliselt ka muuta. Tehinguga võib aegumistähtaega lühendada, kuid vastavat kokkulepet ei arvestata, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Pikendada võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, kuid mitte rohkem kui kümne aastani. Õigus loobuda aegumise kohaldamisest on välistatud (vt TsÜS § 145). 49. Millal ja millistes piirides tohib seaduses sätestatud aegumistähtaega kokkuleppeliselt muuta? Seadus võimaldab asjaosalistel aegumistähtaega kokkuleppeliselt ka muuta. Tehinguga võib aegumistähtaega lühendada, kuid vastavat kokkulepet ei arvestata, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Pikendada võib aegumistähtaega, mis on lühem kui 10 aastat, kuid mitte rohkem kui kümne aastani
Euroopa Liidu (edaspidi: EL) õiguskord on sarnane Eesti õiguskorraga, eelkõige õigusallikate hierarhia põhimõtet arvestades. EL'i õiguskorra võib peamiselt jaotada primaarseks ja sekundaarseks. Primaarse ehk esmase õiguse moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud. Sekundaarse ehk teise õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud õigusaktid.19 Järgnevalt toob autor kaks näidet EL'i sekundaar õiguse kohaldamisest KarS'is. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/ 29/ EÜ, 22. mai 2001. 20 Kõnealuse direktiivi artikkel 4 käsitleb intellektuaalse omandi levitamisõigusi, täpsemalt käsitleb artikli lõige 1 autorite ainuõigust lubada või keelata oma teoste originaalide ja koopiate levitamist üldsusele müümise teel või muul viisil. Antud direktiivi artikli lõige kajastub küllaltki ilmekalt KarS'i §
Seega kõikjal, kus KarS kasutatakse mõistet seadus või määratletakse mingi mõiste karistusseadustiku eriosa tähenduses, laieneb selle regulatsioon ka väljapool KarS paiknevatele väärteokoosseisudele. 1.4. Karistusseaduse kehtivus Karistusseadusel on kolm kehtivusmõõdet: ajaline, ruumiline ja isikuline. Tule, aga tähele panna, et kehtivuspiiride küsimus on materiaalõiguslik, millest tuleb lahus hoida menetlusõiguslik probleem seaduse reaalsest kohaldamisest. Viimane sõltub paljuski menetlusõiguslikest mehhanismidest ning riikidevahelistest kokkulepetest, samuti erinevate kehtivuspõhimõtete konkurentsist. 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted Karistusseaduse ajaline kehtivus on reguleeritud §- ga 5, mille kohaldamisel tuleb arvestada ka § 10. Üldpõhimõttena sätestab § 5 lg 1, et karistus mõistetakse teo toimepanimese ajal (§ 10) kehtinud seaduse järgi.
teostamist sätestava normiga, nagu mitmed õiguskirjanduses välja pakutud lahendused sisaldasid (vt PSTS komm p 3). Kui õigusala asjatundjate arusaamad suveräänsuse olemusest erinevad sedavõrd, et isegi terminit ,,suveräänsus" mittekasutav ja riiklikku ,,sõltumatust" rõhutav PS § 1 võimaldas diskussiooni laiaulatuslikke siseriikliku elu valdkondi reguleeriva Euroopa Liidu õiguse Eesti õiguse suhtes ülimuslikuna kohaldamisest (vt PSTS komm p-d 4 ja 8), ei oleks ,,suveräänsuse" või ,,riigivõimu delegeerimist" või ,,mitmetasandilist teostamist" sätestav norm toonud lisaväärtust rahva õigusteadvusesse riigiõigusliku paradigma muudatuse sisseviimise seisukohast. Taandub ju lõppastmes suveräänsuse ,,jagamine" ja ,,mitmetasandiline teostamine" küsimusele sellest, millise ,,suveräänsusele" pretendeeriva subjekti seisukoht asja otsustamisel on määrav. Juristi jaoks seondub õiguse
2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Kriminaalkaristuste kohaldamine, mis ei olnud ette nähtud teo toime panemise ajal kehtinud kriminaalseaduses, ei ole üldreeglina otstarbekohane, kuna ei saa kaasa aidata üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Riigil ei ole moraalset õigust kohaldada isiku suhtes ka sellist karistust, mille kohaldamisest ta ei ole seda isikut ette hoiatanud. (Kuriteo toimepaneku ajal ei kehtinud karistust, ning see isik ei saanud arvestada kehtimata karistusega.) Vastupidiselt raskemat karistust ettenägevatest seadustest on kergemat karistust ettenägeval seadusel tagasiulatuv jõud. Selline lahendus tuleneb põhiliselt ökonoomsuse printsiibist. Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis
2) teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon), 3) kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine. Kriminaalkaristuste kohaldamine, mis ei olnud ette nähtud teo toime panemise ajal kehtinud kriminaalseaduses, ei ole üldreeglina otstarbekohane, kuna ei saa kaasa aidata üldpreventsiooni eesmärkide saavutamisele. Riigil ei ole moraalset õigust kohaldada isiku suhtes ka sellist karistust, mille kohaldamisest ta ei ole seda isikut ette hoiatanud. (Kuriteo toimepaneku ajal ei kehtinud karistust, ning see isik ei saanud arvestada kehtimata karistusega.) Vastupidiselt raskemat karistust ettenägevatest seadustest on kergemat karistust ettenägeval seadusel tagasiulatuv jõud. Selline lahendus tuleneb põhiliselt ökonoomsuse printsiibist. Juhul, kui karistuse kohaldamise momendil kehtib juba uus kriminalseadus, mis vähendab või hoopis
elektroonilise järelevalvega, 1/3 temale mõistetud karistusest (kuid mitte vähem kui kuus kuud) ja karistatu on karistuse kandmisel käitunud eeskujulikult. Esimese astme kuriteo toimepannud süüdimõistetu võib kohus vangistusest vabastada 2/3 karistuse kandmise järele. Kui ta aga nõustub elektroonilise järelevalvega, siis pärast 1/2 karistuse kandmist. Kui aga elektroonilisele järelevalvele allutatud süüdimõistetu võtab tagasi oma nõusoleku elektroonilise valve temale kohaldamisest, rikub seadme või ei allu kontrollinõuetele, kannab ta temale mõistetud vangistust edasi üldistel alustel. Elektroonilist valvet kohaldatakse tingimisi karistust kandvatele ja vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatutele tähtajaga ühest kuust kuni aastani ja seda kohaldab süüdimõistetu elukohajärgne kriminaalhooldusosakond. Tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise vaatab läbi täitmiskohtunik temale
Loomulikult ei piisa karistusjärge kinnipidamise kohaldamiseks üksnes kurjategija poolt toime pandud teo nö mahtumisest seaduses nimetatud süüteo alla. Oluline on ka karistusjärgsest kinnipidamisest puudutatud isikute ringi piiritlemine. 17 Kirjeldatud mittekaristuslikku meedet hakatakse kohaldama isikutele, kes on ohtlikumad kui nende poolt toime pandud kuriteod ning kes oma korduvate rikkumistega on tõestanud, et ainult süüle vastava sanktsiooni kohaldamisest ei piisa, et mõjutada neid edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Vastavalt seadusele saabki määrata karistusjärgse kinnipidamise isikule, keda on KarS §-s 87² nimetatud süütegude eest kahel korral karistatud vähemalt ühe aastase vangistusega. Selle teo eest aga, peale mida järgneb karistusjärgne kinnipidamine, peab olema isikut karistatud vähemalt kahe aastase vangistusega ja seda ilma tingimisi vabastuseta. Selline on reegel meetme kohaldamiseks
see, kes midagi teise arvelt sai, annaks saadu tagasi. Eristatakse SK ja MSK (7) juhtumeid. Oluline, kuidas suhestuvad KAA ja AR. ÕKAA puhul AR õigust ei kohaldata (54-08). MÕKAA puhul oluline § 1024 lg 4, mis eristab pahau ja heau AA-st. Ainult heau AA puhul AR nõuded vastavalt kas SK või MSK nõuded. EAA puhul saab kohaldada AR sätteid, aga tuleb silmas pidada, et see ei kujuta endast ühelgi juhul sooritust. Saame rääkida ainult MSK-de kohaldamisest kas § 1041 või § 1042. LAA puhul pole tegu sooritusega. Kõne all ainult § 1042, praktikas kohaldamisele ei tule. 51. Millised on soorituskondiktsiooni eeldused? Mida tähendab võlgniku rikastumine kui SK eeldus, sooritus kui SK-i eeldus ning missugused on tüüpilisemad SK-i juhtumid? SK-i puhul toimub rikastumine soorituse kaudu ja MSK kaudu toimub mingil muul viisil, mitte soorituse kaudu. Eeldused tulenevad §-st 1028. 3 põhieeldust: 1) võlgniku rikastumine. 2) võlgniku
põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg VÕS § 139 lg 1 Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. RKTKo nr 3-2-1-69-12, p 14 VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest, kahju hüvitamise erikoosseisud, pahauskne läbirääkimiste katkestamine Asjaolud: OÜ Shteinline (hageja) hagi OÜ Betreston ja OÜ Ilva Eesti (kostjad) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja hüvitise saamiseks Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid maatüki ostu-müügi eelelpingu, mis osutus tühiseks. Hageja tahab viia maatükilt ära vallasvara ja nõuab kostjatelt ehitusega seotuid kulusid. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht:
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud
Võttes arvesse asjaomaste ettevõtete tegevuste liike ja/või suurust, võivad liikmesriigid täpsustada, millistesse kategooriatesse kuuluvatel ettevõtetel on lubatud asendada käesolevas direktiivis sätestatud valgustatud märgid ja/või helisignaalid täielikult, osaliselt või ajutiselt alternatiivsete abinõudega, mis tagavad kaitstuse sama taseme. 2. Liikmesriigid võivad pärast tööturu mõlema osapoolega konsulteerimist kalduda kõrvale VIII lisa punkti 2 ja/või IX lisa punkti 3 kohaldamisest, kui nad kehtestavad alternatiivsed abinõud, mis tagavad sama kaitstuse taseme. 3. Liikmesriigid konsulteerivad lõike 1 rakendamisel tööandjate ja töötajate organisatsioonidega vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavadele. Artikkel 7 Töötajate teavitamine ja juhendamine 1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende
kui esineb vigade identsus, mille alusel on tühised nii lepingud kattesuhtes kui ka valuutasuhtes kui C on olnud pahauskne (s..t sooritust vastu võttes ta teadis või pidi teadma, et A ja B vaheline leping on tühine/tühistatav. 61. Millised sooritussuhted on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmise korral ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine? Küsimus 1030 kohaldamisest. Erinevus eelmisest: lepitakse juba lepingu sõlmimisel kokku, et B täidab oma kohustused C-le. Sisuliselt: B-l võimalus valida kumma vastu ta oma nõude esitab. Tegemist ei ole solidaarvõlgnikega! Teise lepingupoole (antud juhul A) heausksuse korral erireegel 1030 lg 2: Sellisel juhul saab tagasitäitmist nõuda ainult saajalt (C-lt). 3-2-1-136-06 : Riigikohus kinnitab valikuõigust kumma vastu oma tagasitäitmise nõue esitada
§ 20 komm 5. 87 RKÜKo 21.06.2011, nr 3-4-1-6-10, p 79. 29 Küsimusele, kas inimeselt on võetud vabadus kooskõlas PS §-ga 20 või mitte, tuleb vastata üksikjuhtumite kaupa, igat kaasust eraldi hinnates ja kõiki asjaolusid arvestavalt, sh lähtudes konkreetse isiku konkreetsest seisundist ning arvestades vabaduse võtmise liiki, kestust, mõju ja viisi.88 Isiku enda tahe vabadusest loobuda pole määrav ega vabasta riiki garantiide kohaldamisest. EIK on oma lahendis leidnud, et õigus isikuvabadusele EIÕK tähenduses on demokraatlikus ühiskonnas liiga tähtis selleks, et kaotada konventsiooni kaitse üksnes sellel põhjusel, et isik ise annab end välja vahi alla võtmiseks.89 EIÕK artikkel 5 nõuab, et vahistatu või kinnipeetu tometataks viivitamatult kohtuniku ette, et kohus otsustaks kiiremas korras tema kinnipidamise õiguspärasuse üle ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine on õigusvastane
Tõkendi kohaldamisel peab 106 selgitama isikule tema õigusi. Parkimisseadus näeb ette sõiduki ratta lukustamise ning sõiduki teisaldamise vormistamise akti kujul. Tulenevalt nende tõkendite kohaldamise aluseks olevate rikkumiste tehiolude eripärast ei näe seadus ette selle akti koostamisel sõidukivaldaja kohaloleku ja talle akti tutvustamise nõuet. Õiguslikult sätestatakse ka tõkendi kohaldamise korra muud olulised tingimused: manukate osavõtt, tõkendi kohaldamisest teatamine jne. Tõkendi kohaldamise peale võib esitada kaebuse. Kaebuse vaatab läbi halduskohtunik haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui seadusega ei ole reguleeritud teisiti. Seadusega võib olla sätestatud ka tõkendi kohaldamise peale kaebamise kohtueelne kord. Nii näeb tolliseaduse § 13 ette tolli tegevuse peale kaebuse esitamise kõrgemalseisvale tolliasutusele. Viimase otsusega mittenõustumisel on õigus kaevata halduskohtusse
Tõkendi kohaldamisel peab 106 selgitama isikule tema õigusi. Parkimisseadus näeb ette sõiduki ratta lukustamise ning sõiduki teisaldamise vormistamise akti kujul. Tulenevalt nende tõkendite kohaldamise aluseks olevate rikkumiste tehiolude eripärast ei näe seadus ette selle akti koostamisel sõidukivaldaja kohaloleku ja talle akti tutvustamise nõuet. Õiguslikult sätestatakse ka tõkendi kohaldamise korra muud olulised tingimused: manukate osavõtt, tõkendi kohaldamisest teatamine jne. Tõkendi kohaldamise peale võib esitada kaebuse. Kaebuse vaatab läbi halduskohtunik haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui seadusega ei ole reguleeritud teisiti. Seadusega võib olla sätestatud ka tõkendi kohaldamise peale kaebamise kohtueelne kord. Nii näeb tolliseaduse § 13 ette tolli tegevuse peale kaebuse esitamise kõrgemalseisvale tolliasutusele. Viimase otsusega mittenõustumisel on õigus kaevata halduskohtusse
lepingu eesmärgi saavutamisel oluliseks. Seadusest võib tuleneda ka niisuguseid kõrvalkohustusi, mis ei loo täitmisnõudeid ega kahjuhüvituskohustusi, vaid mille rikkumise tagajärjeks on õigusest ilmajäämine või muu kahjuliku tagajärje saabumine (nt VÕS § 220). Üheks olulisemaks kõrvalkohustuseks, mille rikkumisel ei teki õiguskaitsevahendi kasutamise õigust, vaid kaotatakse mingi seaduses ettenähtud õigus, on kohustus teatada õiguskaitsevahendi kohaldamisest kas viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist või mõistliku aja jooksul pärast seda (vt VÕS § 118 lg 1; VÕS § 159 lg 2; 222 lg 6 jne). Lepingu eesmärgist tulenevad lepingupoolte kohustused Lepinguid liigitatakse tulenevalt nende sõlmimise eesmärgist (alusest), mida pooled lepinguga taotlevad. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping)
lepingu eesmärgi saavutamisel oluliseks. Seadusest võib tuleneda ka niisuguseid kõrvalkohustusi, mis ei loo täitmisnõudeid ega kahjuhüvituskohustusi, vaid mille rikkumise tagajärjeks on õigusest ilmajäämine või muu kahjuliku tagajärje saabumine (nt VÕS § 220). Üheks olulisemaks kõrvalkohustuseks, mille rikkumisel ei teki õiguskaitsevahendi kasutamise õigust, vaid kaotatakse mingi seaduses ettenähtud õigus, on kohustus teatada õiguskaitsevahendi kohaldamisest kas viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist või mõistliku aja jooksul pärast seda (vt VÕS § 118 lg 1; VÕS § 159 lg 2; 222 lg 6 jne). Lepingu eesmärgist tulenevad lepingupoolte kohustused Lepinguid liigitatakse tulenevalt nende sõlmimise eesmärgist (alusest), mida pooled lepinguga taotlevad. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping)
seotud teenuste olemasolu ja töövõtja ise neid ei osuta, peab töövõtja töö tellijale üleandmise ajal ja tellija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest, lähtuvalt VÕS § 650 lg 2. Tellija vastutus kohustuste rikkumisel Juhul, kui tellija rikub omapoolseid kohustusi, st tellija täidab oma kohustusi mittenõuetekohaselt või jätab üldse täitmata, tekkib töövõtjal õigus esitada tellijale õiguskaitsevahendite kohaldamisest tekkivaid nõudeid. Töövõtja saab tellija suhtes kohaldada ennekõike VÕS üldosast tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija peamiseks kohustuseks lähtuvalt VÕS § 635 lg 1 on tasu maksmine. Juhul, kui tellija rikub tasu maksmise kohustust tekib töövõtjal õigus nõuda lähtuvalt VÕS § 113 viivist. Kui viivise suurust ei ole lepingupooled omavahel lepingus eraldi kokkuleppinud kuulub kohaldamisele VÕS § 113 tulenev viivise suurus, milleks on VÕS § 94
Imperatiivne on nt PS § 11 norm: õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Dispositiivne on nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 141 lg 2 norm: pooled võivad kokku leppida teatud maa seaduse kohaldamises kas kogu tehingu või selle osa suhtes. Juhendav on nt KrK § 7 lg 2 norm: kui käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel. 21 Juhendav kui ka selgitav on nt TsÜS § 3 norm: kui seaduse üks säte täpsustab teist vi kehtestab teisest erandi, loetakse täpsustatavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul kohaldatakse erisätet. Soovitav on nt Riigikogule esitatavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vastuvõetud
· Lugeda tähelepanelikult kirjeldust: selles on loetletud teised, antud mustriga seonduvad mustrid. Nimetatud loetelus tuleks tähelepanu keskendada madalama astme mustritele (mis on antud teemaga rohkem seotud), ning tähelepanuta jätta kõrgema astme mustrid (antud teemaga vähem seotud). · Lugeda tekstis esiletõstetud mustrit ja pöörata tähelepanu sellega seonduvaile madalama astme mustritele. · Kui tekib kahtlus mustri kasutatavuse suhtes, tuleks selle kohaldamisest loobuda. Vastasel juhul muutuks loetelu liiga pikaks ja seeläbi segadust tekitavaks. Üksnes kasutatavaks peetavad mustrid annavad piisava loetelu. · Jätkata samal põhimõttel, kuni on leitud kõik projekti jaoks vajalikud mustrid. · Järgmise sammuna tuleb loetelu vajadusel täiendada muude elementidega. · Lõpuks tuleb hoolikalt kaaluda mustrite kohandamist ja muutmist vastavalt käsiloleva projekti vajadustele. 2.5.4 Näide mustrite kataloogi kasutamisest
esitatud andmed olema tõesed. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisel tuleb muu hulgas arvestada rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (VÕS § 127 lg 2), põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ning hageja kui kannatanu enda võimalikku osa kahju tekkimises (VÕS § 139). 3-2-1-69-12 VÕS § 14 ja § 15 kohaldamisest, kahju hüvitamise erikoosseisud p 14 Nii nõuab hageja ehitustegevusega seotud kulude hüvitamist, tuginedes ka sellele, et kostja hoidis teda oma pahauskse käitumisega teadlikult arusaamises, et eellepingut täidetakse, ning hageja kandis kulutusi, uskudes eellepingu kehtivusse. VÕS § 15 lg-s 1 sätestatakse, et kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ette valmistama või
o Kriminaalrepressioonile alternatiivsete kontrollmehhanismide kaasamine kuritegevuse probleemi lahendamisse. Alternatiivsete kontrollmehhanismide all mõistetakse sotsiaalhoolekannet ja muid mehhanisme, mis on suunatud preventiivsete eesmärkide saavutamisele. o Võimalus muuta karistusõiguslikku sanktsioonisüsteemi paindlikumaks ning hoiduda teatud juhtudel karistuse kohaldamisest, kui see ei ole üld- ega eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik. Negatiivsed küljed: 46 o võimude lahususe printsiibi rikkumine - Kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekuse põhimõttest lähtudes teeb prokuratuur sisuliselt kaks otsustust
annaabi.ee 
