Arenguteooriate põhjal on võimalik viia läbi uurimusi, kontrollida väiteid, lahendada probleeme ning muuta käitumist ja toetada arengut. Antud hetkel keskendume kahele, minu jaoks olulisele, teooriale- õppimise ning kognitiivsele ehk teadmiste kujunemise teooriale. Õppimise teooria korral toimub areng läbiproovimise teel, sellejuures on tähtis seoste loomine ning tagasisidestamine. Näiteks võib siinkohal tuua katse, kus lapsele näidati loomi ning esialgu ei tundnud ta mingisugust kartust nende ees, kuid kui teda hakati hirmutama valge roti ning valju häälega, tekkis temas hiljem ka teiste sarnaste loomade ja värvide suhtes paanika. Niisiis on võimalik antud teooria puhul viia läbi katseid ning kontrollida
kontrolltöödes poiste skoor on keskmiselt aga .20 standardhälbe võrra kõrgemad kui tüdrukutel. Kõrgeid tulemusi seostatakse koduse kasvatuse tavadega, mis toetavad kognitiivset ja kõlbelist arengut. Testi tulemused ennustavad laste tulevast haridustaset. Poisid ja tüdrukud on tavaliselt kasvatatud sarnastest tingimustes ja sarnaste reeglitega, kuid siiski mõned uurijad arvavad, et karm distsipliin, isa puudumine või üleüldine ebastabiilsus peres mõjub poiste kognitiivsele arengule negatiivsemalt kui tüdrukutele. Seetõttu on poiste puhul märgata probleemset käitumist juba varakult. See mõjutab nende motivatsiooni koolis käia, häid tulemusi saada ja ka edasist kooliteed (gümnaasium, ülikool). Laste (eriti poiste) puhul on oluline vanemate kohalolek, omavaheline suhtlus. Vanemad peaksid motiveerima, selgitama ja ka tunnustama. See aitab neil paremini mõista hariduse
Arengumuutuste osas on mõlemad vanemad vastuvõtlikud. Isa mõju imiku arengule Paljud uurijad on oletanud, et isad mõjutavad soorollide ja sooidentiteedi arengut lastes, eriti poistes, ja seda oletust kinnitasid uurimused, mis näitasid, et isad suhtlevad oma vastsündinud poistega rohkem kui tütardega. Uuemad uuringud ei toeta neid uurimusi ja seega vajab see ala täiendavat uurimist. Teised uurimused tegelevad isa mõjuga lapse kognitiivsele arengule. Katsed näitavad, et isata kasvanud poistel on madalamad kognitiivsed võimed ja motivatsioon. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab ka imiku suhtlemist teiste täiskasvanutega- nad on sõbralikumad ja usaldavamad. On kindlaid tõendusmaterjale, et imikutel tekib ema ja isa suhtes kiindumussuhe umbes samal ajal esimese eluaasta jooksul. Teada on ka, et enamik imikuid eelistab ema isale. See eelistus tekib arvatavasti
sõnadga ,,liikumine" või ,,ettevõtmine", sest et sellel puudub üks keskne domineeriv teooria. Selle asemel on seal välja kujunenud kimp keskseid kohustusi, mis on viinud hulga täiendavate ja kattuvate teooriate tekkimiseni. See tähendab, et on teatud omadused, mis peavad olema kognitiivsel teoorial 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas Georg Lakoff toob välja, et kognitiivset lingvistikat saab kirjeldada kahe põhilise kohustusega. Need on alustaladeks kogu kognitiivsele lingvistikale. Need hõlmavad ka metodoloogiat, millele toetub kognitiivse lingvistika kaks kõige arenenumat suunda: kognitiivne semantika ja kognitiivne lähenemine grammatikale. (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007: 3 järgi) 1.1 Üldistamise kohustus Lakoffi järgi on esimene üldistuse kohustus. See tegeleb üldiste põhimõtete kirjaldamisega, mis puudutavad inimkeelt. Vasupidistelt teistele õpetustele keelest, mis tavaliselt keskenduvad ühele
29. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul akadeemilistes õpingutes edukamad? 30. Milline psühholoogilise diferentseerimiseks kalduvusega õpilased on üldjuhul suhtlemisel empaatilisemad? 31. Millist testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? 32. Millist testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? 33. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? On/Ei 34. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? 35. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? 36. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? 37. Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks? 38
Referaat Tallinn SISSEJUHATUS Ei ole ebatavaline, et lapsi, keda väidetavalt on seksuaalselt ära kasutatud, intervjueeritakse mitmeid kordi. Ohvreid võidakse kohtuekspertiisi käigus ametlikult intervjueerida rohkem kui kümme korda, rääkimata küsitlemistest vanemate või sõprade poolt. Laboriuuringud on keskendunud korduvküsitluste kognitiivsele mõjule, et mõista kui suurt mõju avaldub selline korduv uurimine lapstunnistajale, näiteks seksuaalkuriteo ohvrile. Antud referaat põhineb Irit Herskowitzi ja Anat Terneri uurimusel, kus osales 40 väidetavalt seksuaalselt kuritarvitatud last ning kus uuriti korduvintervjuude mõju nende tunnistusele. Uuringud näitasid, et korduvküsitlused koosmõjus suunavate ja sisendavate küsimustega, võivad põhjustada suurt kahju laste mälule ning suurendada valeinformatsiooni hulka tunnistustes
Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) diferentseerimise eripära? liikumist? Raami ja varva test kui süsteemi diferentseerituse ja integreerituse suunas 34. Kas õpetamisel kohandaumine õpilase äärmuslikule 50. Kaasaegse arusaamade järgi toimub lapse areng teadvuse kognitiivsele on alati õigustatud? ja keskkonna vastastikuse toimena. Ei ole. 51. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja 35. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili käitumuslikke konstruktsioone?
Hea füüsiline keskkond laiendab ja rikastab laste mängu, tekitab heaolutunnet ning edendab positiivseid suhteid, sest mängija saab testida oma oskusi, uurida, teha avastusi ja suhelda (Casey, 2003). Hästi korraldatud keskkond suurendab laste arengut läbi õppimise ja mängimise ning toetab õppekava eesmärkide täitmist. Lisaks näitab mööbli ja asjade korraldus toas õpetaja planeerimisvõimet. Füüsiline keskkond peaks pakkuma väljakutseid lapse nii kognitiivsele, sotsiaalsele kui ka emotsionaalsele ja füüsilisele arengule (Gordon Biddle jt, 2013). Igavad ja halvasti planeeritud ruumid pakuvad vähem võimalusi mängu arenguks. Samuti võivad lapsed mõista seda nii, et täiskasvanud ei hinda neid piisavalt, et pakkuda paremaid tingimusi. See omakorda põhjustab väiksemat rõõmu mängimisest või mängude läbi kukkumist, mis võivad täiskasvanutes tekitada negatiivset suhtumist lapsesse. (Casey, 2003)
pätti-politseid, kauboisid või multifilmitegelasi. Laste ettekujutusvõime on loovuse üks tasanditest. Klassiruumides mängides peaksid õpetajad olema hoolikalt ettevalmistunud ja mängud peaksid olema hästi planeeritud. Õpetajad peaksid otseselt või kaudselt julgustama teatutüüpi mänge ja õpetajatel peaks olema oluline mõju lastele klassiruumis. Eriti peaks mängima mänge, mis keskenduvad rohkem kognitiivsele ja loovale protsessile. Samuti peaksid õpetajad tegema situatsioonimänge, milles lahendatakse mingisugune probleem. Russ & Kaugars võtsid oma uuringu kokku sellega, et mäng arendab väikeste laste loovat mõtlemist. Loovuse ja mängu vahel on teoreetiline ja empiiriline suhe. (Saracho, 2002) LOOVUS JA KOOL Hea kool peaks olema põnev paik, isegi kui hindeid ei panda. Tuleb lahti saada olukorrast, kus õpilane mõtleb peamiselt sellele, mis hinde ta saab
Holistilised ja modulaarsed käsitlused • Keeleteaduses on arutletud selle üle, kas meie keeleteadmine on modulaarselt organiseeritud. • Chomsky lähtus sellest, et inimese keelevõime on ühelt poolt autonoomne, terviklik (holistiline), teisalt aga modulaarne. • Sealjuures eristab Chomsky algusest peale kaht komponenti: kognitiivset süsteemi, mis salvestab infot, ja kõnesoorituse performatiivset süsteemi, mis on kognitiivsega ühenduses. • Lisaks kognitiivsele teadmiste süsteemile moodustavad inimese keelevõime ka keeletöötlusprotsessid (keeleloome ja keele mõistmine). • Edukas kommunikatsioon ei saa toimuda ainult keeleteadmise baasil, selleks on vaja erinevate kognitiivsete võimete koostööd. Kommunikatsioonis on võimalik eristada järgmisi osi: • entsüklopeedilised teadmised • pragmaatilised teadmised (info üksuse kasutustingimuste kohta) • tajumoodul • motoorne süsteem
Tuuakse välja ka absoluutse ja suhtelise eelise põhimõte ning miks see rahvusvahelisel tasandil kasulik on. Puudustest räägitakse nelja erineva kategooria all - riigi majanduslik ja kultuuriline olukord, poliitiline risk, erinevad seadused ning valuuta erinevus. Viimases, kolmandas peatükis räägitakse lähemalt mitmekesisest juhtimisest, mis tuleb kasuks rahvusvaheliste ettevõtete juhtimisel. Juhitakse tähelepanu demograafilisele, organisatsioonilisele ja sotsiaal-kognitiivsele mitmekesisusele. Peatükis leidub ka näiteid Delli ja Coca-Cola firmadelt ja räägitakse, kuidas need konkreetsed firmad on oma juhtimist korraldanud. 3 1. RAHVUSVAHELINE ETTEVÕTE Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted tegutsevad kahes või enamas riigis luues seal tütarettevõtteid ja investeerides välisriiki, et kindlustada ettevõtte areng ja kasv. Tihti võib
Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule. Sel juhul uuritakse lapsi nii mängus kui ka muudes tegevuates, seejärel fikseeritakse tulemused. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel janende võrdlemise alusel määratakse kindlalks eksperimendi tulemuslikkus. Treeninguurimused kujutavad endast uurimusi, mille puhul täiskasvanu õpetab lapsi osalema mitmesugustes mängudes. Kui treeningu tulemusena on paranenud nii laste mängu tase kui ka kognitiivsed oskused.
3.Süsteravi: infektsiooni vältimiseks antibiootikum Zinacef 1,5 g x3, trombivastane profülaktika Zibor 3500 TÜ x1. 4.Märgitud ravimite tarvitamise kestus: haiglas viibimise ajal. 5.OSA P. SPETSIAALNE RAVI JA PROTSEDUURID 1.Spetsiaalne ravi, raviviisid ja programmid: a)Erihooldus viimase 14 päeva jooksul saadud ravi või programmid: Ravid: Füsioteraapia. Erihooldus: Ei. b) RAVI (HOOLDUS) PROGRAMMID Tegevusteraapia: ei Füsioteraapia: 3 x päevas. 2. Meeleolu langusele ja kognitiivsele häirele suunatud sekkumisprogrammid: viimase 90 päeva jooksul teostatud läbivaatus vaimse tervise litsenseeritud spetsialisti poolt. 3. Õendusrehabilitatsioon ja taastusravi: Treeningute ja oskusharjutuse tüüp: suhtlemine iga päev 4.Seadmed ja tõkendid: ei kasutanud. 5.Haiglas viibimine: Uroloogia ja neerusirdamise osakond. 6.Erakorralise abi andmine: viimase 90 päeva jooksul ei ole isik viibinud erakorralise abi osakonnas ja talle ei ole kutsutud ka kiirabi. 7
enesearendamiseks. Andke endale aega. Lapse kasvades suureneb taas ka teie võimaluste raadius. Haarake kinni igast võimalusest, kus lapse areng võib pakkuda uusi kogemusi. ARENGUPERIO 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE ODI 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA ISELOOMUSTA TOETADA VAD MÄRKSÕNAD IMIK Kuna imiku areng on kiire, siis tuleks siiski Kiindumussuhete tähelepanu pöörata kõigele (kognitiivsele, tekkimine; taju sotsiaalsele, emotsionaalsele, füüsilisele arengule). areng; kiire areng Lapsevanem peaks lapsega suhtlema, sest imik peab õppima seoseid looma, samuti hakkab ta ema/isa järgi sõnu õppima (alguses küll ainult lälisema vms). Oluline on, et lapsel oleks kellegagi kiindumussuhe. MAIMIK Oluline on lapse keele areng ja samuti kõndima Sõnavara kiire õppimine
Temperatuuri kujund peaks just 2 nagu seletama majanduses toimuvat. vabaduse teemat väga erinevalt, ühtainust Tegelikult ei ava inimese kehatemperatuur ja ainuõiget lähenemist siin pole, tema haiguse olemust, veel vähem lihtsalt tuleb teha oma valik. Miks ei ütleb temperatuur midagi majanduse võiks siis see valik toetuda kognitiivsele kohta. Küll aga võimaldab jahenemise humanistlikule psühholoogiale ja naiivse ja kuumenemise teooria inimestele sisendada, determinismi eitamisele. et poliitikud ei saa olukorra Meie ümbrus kallutab meid, seepärast parandamiseks midagi ette võtta, sest peaksime olema väga tähelepanelikud kõik on määratud majanduse jahenemise kõigi piltlike kujunditega, mis meid seadustega
· Isa roll kui eelistet mängukaaslane füüsilised müramismängud, ema- lohutaja; kihistamine isaga ja naermine emaga · Võõristamine u 3k äratundmine, 8-9k mälu oluliste inimeste kohta, võõraste suhtes ettevatlikud ja kartlikud; 6-8k nutab, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu distress · Lapseaia mõju kognitiivsele arengule saavutavad rohkem koolis, seotusele vanematega- muutuvad iseseisvamaks ja loovad rohkem iseendale, sotsiaalsemad ja järjekindlamad (, ). SEOTUS: 1. Turvaline (2/3) ema juuresolekul uudistab ümbrust, reageerib võrra ilmumisele positiivselt, ema lahkumisel on häiritud, taaskohtumisel otsib emaga lähedust- jätab mäng pooleli. -> Lasteaias populaarselt ja kohandatud. 2. Ärev-vältiv - ei otsi emaga lähedust, last ei häiri võõraga üksi jäämine
Siia kuuluvad kõik asjad, mis ei ole fookuses. Tausta võib jagada kaheks: müra ja tegevused. Vali müra tõmbab paratamatult tähelepanu ja tegelusi planeerides peab õpetaja alati mõtlema müra kestvusele, intensiivsusele ja ennustatavusele. Ootamatu müra tõmbab lapse tema tegevusest välja. Vali ning pidev mürafoon muudab lapse keskkonnaga suhtlemisel passiivseks. Märkima peab ka seda, et poisid on müra suhtes tundlikumad kui tüdrukud. Pidev taustastimulatsioon (tegevused) mõjub kognitiivsele arengule pärssivalt. Kui õppimise ajal keegi lapse vahetus läheduses pidevalt toimetab, nõrgestab see tähelepanu ja keskendumist. Ideaalne oleks, kui laps saaks ise kaasa rääkida oma ümbruse planeerimisel ja sisustamisel. Lasteaias on seda keeruline teha, kuid mitte võimatu. Näiteks saab laps valida oma kapile või käterätikuhoidjale pildi; oleks hea, kui laps saaks valida voodi (mõni
soodustada täiskasvanupoolse juhendamise abil ja sobivate vahendite pakkumise kaudu. Karl Groos arvas, et peamine lapsepõlve põhjus ongi see, et mäng võiks aset leida. Seda sellepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. Mängu kasu käsitlenud empiiriline uurimistöö on olnud märkimisväärne, kuid enamik uurimusi on keskendunud mängu oletatavale kognitiivsele kasule ning läbi viidud selgelt hariduslikus raamistikus. Nagu oleme aga näinud, ei ole tõendid tugeva kognitiivse kasu kohta veenvad, pärinegu need siis teooriast, vaatlusest, korrelatsioon- või eksperimentaalsetest uurimustest. Samas, mõnes ühiskonnas mängivad lapsed vähe, kuid arenevad ikkagi normaalselt. Olgu lõplik otsus milline tahes, see ei kahanda mängu mõnu, nii osaleja kui vaatleja seisukohast. See iseenesest
7. Millise testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise diferentseerimise eripära? Nn raami ja varva test, kus pimendatud ruumis istuvale katseisikule näidatakse valgustatud ruudukujulise raami tasutal varba, mille ta peab pöörama vertikaalseks. Väljast sõltuvad katseisikud lasevad end raamist rohkem mõjutada kui väljast sültumatud ning eksivad viimastest rohkem varvale õige asendi andmisel. 8. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? Ei. Näiteks tõid Witkin jt (1977) välja, et toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla negatiivsed tagajärjed. Nad viitavad vähemasti neljale asjaolule, miks õpetamise kohandamine õpilaste psühholoogilisele diferentseerimisviisile võib olla vastunäidustatud. 1) Mõnikord võib õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi erinevus õppimist pigem stimuleerida kui takistada. 2) Heterogeensus toob
esineb lekseemide puhul eri kujudel: polüseemia (suu, leht, pirn), homonüümia (laim 'puuvili ja alusetu kuulujutt', aas 'silmus ja rohumaa'), homofoonia (paas ja baas, pall ja ball, hale ja ale), homograafia (pal'k ja palk, sul'g ja sulg, nutt' ja nutt) Reeglina laheneb mitmetähenduslikkus konteksti toel. 27. 28.29. Stereotüübisemantika. Selle meetodi arendas välja Ameerika filosoof Hilary Putnam oma töös ,,The meaning of meaning". Teooria eeliseks on see, et lisaks kognitiivsele aspektile võetakse arvesse ka sõnatähenduse sotsiaalne aspekt. Putnam näeb ekstensioonis tähenduse objektiivset osa, intentsiooni seevastu määratlevad stereotüüpsed tunnused, mis sisaldavad ka keelelist iseloomustust. Kõik need tunnused on esindatud vaid prototüüpesindaja puhul. Sõnatähenduse normaalne kirjeldus vee näitel näeb välja selline: Sõna süntaktilised ja morfoloogilised tunnused (nt verb) <-> substantiiv
6. Mäng ja kognitiivne areng (kreaktiivsus, keele areng). Mäng aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule. Oluline koht mängul laste sõnavara rikastamisel. Et mäng on sageli seotud paljude erinevate mänguasjade ja esemetega, siis avaneb sellega suurepärane võimalus arendada laste loovust. Mäng ja kognitiivne areng mõjutavad vastastikku teineteist kognitiivselt enam arenenud lapsed võivad oma kognitiivsed oskused üle kanda mängu ja seega aitab mäng omakorda kaasa lapse kognitiivsele arengule. Kreatiivsus- vaimse suurenedes muutub mäng üha fantaasiarikkamaks. Mängul ja loovusel on mitmeid ühiseid jooni, nimelt sisaldab mäng sümbolistlikku transformatsiooni. Sümbolistlik transformatsioon sarnaneb uute ideede loomisele, mis on loovuse avaldumise aluseks, mängurõõm on oluline omadus, mis eristab kreatiivseid lapsi vähem kreatiivsetest. Keeleline areng- et mäng sisaldab rohkesti kujutlusi ja väljamõeldisi, peab mängija
2006. aastal avaldatud ülevaatlikust uuringust laste meediatarbimise kohta selgub, et suurem osa 7-17 aastastest noortest vaatab päevas televiisorit 2-2,5 tundi. 28 protsenti lastest veedab teleri ees rohkem kui neli tundi. See tähendab, et kui laps alustab televiisori vaatamist 3 aastaselt ja kulutab sellel päevas keskmiselt 2 tundi, siis 18. sünnipäevaks on ta selle ees veetnud rohkem kui aasta oma elust. (Veidenbaum, 2003.) 3. TELEVISOONI MÕJU KOGNITIIVSELE JA FÜÜSILISELE ARENGULE Paljud uurijad leiavad, et lapse arengu seisukohalt ei tähenda teler vaid müra ja segajat, vaid midagi oluliselt hullemat, vaatamise ajaks võetakse lapselt võimalus tegeleda millegi märksa väärtuslikumaga. Enamik muudest tegevustest: lugemine, ülesannete lahendamine, mängimine, vestlemine vanematega, isegi magamine on oluliselt sisukamad ja tervislikumad. Uuringud kinnitavad, et ülemäärane
o Et psüühika on üles ehitatud erinevate meelte koostööle, siis ühe infokanali probleem häirib kokkuvõttes ümbritsevast keskkonnast saadava info seostamist ja mõtestamist. See seab löögi alla intellekti ja kognitiivse arengu. Siin saab täiskasvanu toetada ja aidata. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 30 o Kognitiivsele arengule on oma mõju ka kõne iseärasustel. Viipekeel erineb suulisest keelest kuna kasutatakse terviksõnu viidetena, mitte häälikute kaupa ja see ei ole nii nüansirohke. Samuti on erinevus lauseehituses, kus on viipekeeles vähem võimalusi. Kuna kõne on mõtlemise vahendiks, siis viipekeele vahendid on kehvemas seisus ja ei ole samal tasandil kui suulise kõne kasutajal ning tekib vajakajäämine kõnes. Sellest
Hoiakute rakendamine ja arvestamine: 1) Olemas olevate hoiakute ära kasutamine. 2) Uute hoiakute loomine. M. Fishbeini ja I. Ajzeni teooria - hoiakuline komponent esineb lahus normatiivsest komponentist ning et hoiakumõjud on vahendatud kavatsuse kaudu. Määravad markide suhtes kujunevad hoiakuid nii kognitiivsed kui ka tundeelamuslikud protsessid. 8 Reklaamijaite strateegijad: 1) Mõjuda eelkõige kognitiivsele. 2) Mõjuda eelkõige afektiivsele (hedonilisele). 3) Mõjuda eelkõige käitumusikule. - Aad (attitude towards advertisement) - hoiak reklaamteate suhtes - eelsoodumus vastata soodsalt või ebasoodsalt teatud reklaamile selle teatud kindlal esitamisjuhul. Aad komponendid: 1) Reklaami usutavus. 2) Reklaami taju. 3) Hoiak reklaami edastaja suhtes. 4) Hoiak reklaamitegevuse kui sellise suhtes. 5) Meeleolu.
Stereotüüpiad ja autoagressiivsus Sellise käitumismustri püsivus teismelise ja täiskasvanueas (võimetus järglasi soetada) · Inimestel lisandub kognitiivne mahajäämus Kas varase sotsiaalse deprivatsiooni mõju saab muuta? · Mineviku muutmine reesusahvide näitel Mängukaaslased Teine laps · Mineviku muutmine inimeste näitel Lastekodu lapsed hooldekodu naistega · Sotsiaalse arengu esimesed sammud mõjutavad järgnevaid Lasteaia mõju · Laste kognitiivsele arengule Lapsed saavutavad koolis rohkem · Seotusele vanematega Lapsed muutuvad iseseisvamaks ning loodavad rohkem iseendale Lapsed on sotsiaalsemad ja järjekindlamad (Clarke-Stewart, 1989, 1993) · Oluline on see, millises lasteaias laps käib Sotsialiseerimine Õppimine · Klassikaline ja operantne tingimine Pavlov ja koerad Thorndike´i kassid Skinner ja kinnituse erinevad kavad Kiitus ja karistus
29 Mineviku muutmine reesusahvide näitel: mängukaaslased, teine laps. Mineviku muutmine inimeste näitel: lastekodu lapsed hooldekodu naistega. Oluline pole, et inimene oleks väga tark, haritud ehk kvaliteetaeg lapsega, vaid oluline võib ka olla lihtsalt oma inimese olemasolu, et saaks lapse areng toimuda. Sotsiaalse arengu esimesed sammud mõjutavad järgnevaid. Lasteaia mõju. Oluline laste kognitiivsele arengule, juhul kui saadakse täiskasvanu poolt piisavalt tähelepanu, siis sellisel juhul on see kognitiivsele ja sotsiaalsele arengule positiivne. Sellised lapsed saavutavad koolis rohkem. Kui seda pole, siis ei tule see kasuks. Oluline on ka seotus täiskasvanuga (lasteaias): lapsed muutuvad iseseisvamaks ning loodavad rohkem iseendale; lapsed on sotsiaalsemad ja järjekindlamad. Oluline on ka see, millises lasteaias laps käib: laste/täiskasvanute suhtarv, keskkond jne.
Prosotsiaalset käitumist kooli ja perekonnas mõjutavad tegurid · Temperamendil on oluline roll sellises emotsionaalses reageerimises teiste stressi suhtes, kui tähtsad on k perekonna sotsialiseerumisprotsessid. o Lapse õige arusaam vanema sõnumist sagedase ja järjekindla väärtushinnangu väljendamise kaudu vormis, mis on kohane kognitiivsele tasemele. o Selle väärtushinnangu aksepteerimine kogedes, et see on mõistlik ja kohane ning olles valmis sõnumit kuulama, ja omades teatud arusaama enda algtetudtegevustes. · PROSOTSIAALNE KÄITUMINE KOOLIS JA EAKAASLASTE GRUPIS Boulton jt leidsid, et lapsed, kellel on samaga vastav parimsõber on hulga tõenäolisemalt kaitsetud sotsiaalse väljaarvamise agressiivsete
sihtgrupi hoiak, nt religiooni suhtes. • Hoiak reklaamitava firma suhtes. Kujuneb suhteliselt keeruline hoiakustruktuur, mida on raske mõõta kuid võimaluste piires vajalik arvestada. Hedoonilisele/emotsionaalsele komponendile baseeruvad hoiakud margi/brändi suhtes (ja/või reklaami suhtes) osutuvad mõjusaks tarbijakäitumise regulaatoriks nõrga osalusmääraga olukorras. Utilitaarsele/praktilisele (kognitiivsele ja/või käitumuslikule) hoiakukomponendile baseeruvad margi- või reklaamihoiakud töötavad paremini kõrge osalusmääraga olukorras. Osalusmäär – ulatus ja põhjalikkus, millega reklaamiteate poolt esile kutsutud tunnetusprotsessid on ametis toote/brändi omaduste kohta käivate väidete, vihjete ja demonstratsioonide analüüsimisega; osalusmäär sõltub inimese motivatsioonist, võimetest, teadmistest, võimalustest, tähelepanu suunatusest, olukorra eripärast.
argumentidele ja vastuargumentidele ning suhtumisele teate allikasse. Lisaks hoiakule reklaamitava objekti suhtes peab kindlasti arvestama ka hoiakut reklaamteate kui sellise suhtes, tema teostuslikku külge. Markide suhtes kujunevaid hoiakuid määravad nii kognitiivsed kui ka tundeelamuslikud protsessid. Mõnikord tuuakse nendele kahele hoiakukomponendile lisaks veel tahtelis motivatsiooniline komponent. Reklaamijate kolm võimalikku strateegiat: 1. mõjuda eelkõige kognitiivsele hoiakukomponendile ning selle kaudu mõjutada ka teisi komponente soodsas suunas 2. mõjuda eelkõige afektiivselt/ hedooniliselt komponendile ning selle kaudu toimida soodsalt muudelegi komponentidele 3. mõjuda eelkõige käitumuslikule komponendile ja selle kaudu teistele. Hedoonilisele komponendile baseeruvad hoiakud margi suhtes osutuvad mõjusaks tarbijakäitumise regulaatoriks just nõrga osalusmääraga olukorras.
Seksuaalne vägivald sisaldab intsesti, vägistamist, vahekorda lapsega või homoseksuaalset praktikat või käitumist laste suhtes, lapse ründamist, lastest sündsusetute fotode tegemist ning laste sundimist minema prostituutideks või paljastama end pornograafilistes teostes. Seksuaalne vägivald mõjutab oluliselt lapse arengut, kusjuures see ei avalda mõju mitte ainult lapse seksuaalsele arengule täiskasvanueas, vaid sel on mõju ka lapse füüsilisele, kognitiivsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja moraalsele arengule täiskasvanueas. Seepärast ei tohiks abi osutajad keskenduda ainult lapse vahetule abistamisele seksuaalse vägivalla toimumise hetkel, vaid mõtlema ka tema hilisemale arengule (Baker 2000, 6) R. Maureri järgi on seksuaalne vägivald lapse osalus, tema nõusolekul või ilma, koos lapsest vanema pereliikme või väljaspool peret oleva täiskasvanuga seksuaalses tegevuses, mis on kavatsuslik ja meeldiv
Samas ei mõjuta väsimus mitte ainult kehalist, vaid ka kognitiivset võimekust ehk teiste sõnadega: väsimus ei ole ainult perifeerne, vaid on ka tsentraalne. Tsentraalse väsimuse korral on täheldatud kognitiivses tegevuses vigade hulga suurenemist ja esimesel pilgul paradoksaalsena tunduvat otsustuskiiruse paranemist. Niisiis tuleks kindlaks teha, kas konkreetse sportlase puhul on vaja rohkem tähelepanu pöörata tema kognitiivsele või kehalisele ettevalmistusele. Seda on võimalik teha vastava testimisega, millega saadakse teada sportlase funktsionaalne võimekus ning hinnatakse tema liikumiskiiruste eristamise võimet vahetult enne ja pärast füüsilist koormust. Keskmisest parema bioloogilise liikumise tajuga inimeste leidmine võimaldab ka suunata neid erialade juurde, kus on vaja liigutusvilumusi õpetada või korrigeerida. 3
lapsevanema omadused ja mitte kui mehe omadused. Samas on mehelikkuse ja isaduse areng omavahel tihedalt läbi põimunud, nii et ei saa väita, et isa kui mees mingit rolli ei mängiks. Isad kulutavad lastega tegeldes emadest suhteliselt rohkem aega mängule ja füüsilisele aktiivsusele (Russ, 2003). Lapse jaoks on suhe isaga ülimalt oluline. Erinevate isatüüpidega kokkupuuted panevad aluse laste emotsionaalsele kompetentsusele, keelelisele ja kognitiivsele arengule, perekondlikule orientatsioonile ja suhtumisele töösse. Tänapäeval on isa roll muutunud, kaasaegne isa võib olla ühtviisi edukas nii kutsetööl kui ka perekonnas. Isa kui eelkõige perepea ja leivateenija roll on asendunud jagatud vanemlusega ja isad on hakanud avalikult väärtustama ka lapsevanema rolli (ibid.). 3.4 Isa mõju lapsele Lapsed, kellega isad on palju tegelenud, on sageli paremad suhtlejad. Mäng isaga ergutab lapse
Infokäituise ja infopädevuse aktuaalsus Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. Sarasevic (1990) võttis eelneval perioodil toiminud arengud kokku järgnevalt: paradigmanihe kognitiivse lähenemise suunas viis uurimiskeskme süsteemidelt teadumusstruktuuridele, inimese-arvuti interaktsioonile, info hankimise ja inimese infokäitumise problemaatikale. Seega toimub infoteaduses infoliikumise raamistikus nihe süsteemikeskselt lähenemiselt kognitiivsele lähenemisele. Seda on iseloomustatud kui tähelepanu nihkumist infosüsteemidelt inimestele. 6. Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed. Raamatuteaduse interdistsiplinaarsus / raamatuteaduse seosed: kirjadusteadusega, teadusloo, filosoofia, ühiskondliku mõtte ajalooga, orientalistikaga, psüholoogia, pedagoogika, sotsioloogiaga, infoteaduse ja raamatukogundusega, majandusteadus, õigusteadusega.
keeleselg, keelepära). 5. Kõneloome Keeleüksuse individuaalne (isikuline) tähendus kajastab inimese subjektiivset kogemust ja suhtumist sellesse situatsiooni, millest kõneldakse. Kõneldes otsib inimene selliseid keeleüksus! (sh. sõnu), mis kõige objektiivsemalt võiksid väljendada tema subjektiivset kogemust ja suhtumist. Keeleüksuste kasutamine erineb inimestel just individuaalse tähenduse poolest, sest viimane sisaldab lisaks kognitiivsele ühisele algele (tuumale) ka individuaalseid teadmisi ja emotsionaalseid tunnuseid. Sisemiseks sõnaks nimetatakse mingit keeleüksust iseenda jaoks, et tähistada individuaalseid tähendusi enne nende realiseerimist väliskõnes, s.t. normatiivsete keelevahenditega. Sisemised sõnad on seega tugipunktid kõnelejale ütluse loome protsessis, nad tähistavad kõneleja jaoks kas kogu situatsiooni või osa sellest, on vahelüliks üleminekul kavatsuselt väliskõnele.
abivajaduse hindamine lapse vajaduse ja olukorra väljaselgitamine hindamisjuhiste alusel. Lapse abivajadust hindab lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik, kelle juurde on laps abivajaduse hindamiseks suunatud (lg 1). Lastekaitsetöötaja või lapsega töötava isiku poolt läbiviidav lapse abivajaduse hindamine peab sisaldama vähemalt (lg 2): 1) hinnangut lapse füüsilisele, emotsionaalsele, kognitiivsele ja sotsiaalsele heaolule; 2) lapse vanema või last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps viibib, hinnangut Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 45
oskusi, mis sarnanevad inimese omadega, näiteks • erakordne kohamälu toiduvarujatel loomadel • lauludialekti õppimine vanematelt lindudelt noorlindude poolt • kollektiivne jaht kiskjatel. Igal liigil, sh ka inimesel, esinevad üksnes mõned spetsiifilised võimed, mida vastav liik on loodusliku valiku käigus omandanud. Sealjuures on inimesel kui liigil üks spetsiifiline võime, milles kõik ülejäänud loomad meile tõepoolest kaugele alla jäävad. Jutt on kognitiivsele võimekusele tuginevast loovast intellektist, mis võimaldab inimestel suhteliselt kergesti lahendada isegi selliseid keerukaid abstraktseid ülesandeid, millega pole meie esivanemad mitte kunagi varem kokku puutunud ja mille suhtes pole saanud kujuneda spetsiifilisi evolutsioonilisi kohastumisi. Kuna siiani pole inimesel siiski suudetud kindlalt tõestada ühtki konkreetset kognitiivset võimet, mis puuduks kõigil ülejäänud loomadel, on inimese
kaardistamine ja seostamine (7-8 kuud), süsteemide moodustamine (11-13 kuud); arenguaste Kujundid - Lihtkujundid (2 a), Kaardistamine ja seostamine (3,5-4,5a), süsteemide moodustamine (6-7a), arenguaste Abstraktsioonid – Lihtabstraktsioonid (10 -12a), kaardistamine ja seostamine (14-16a), süsteemide moodustamine (18-20a). Isegi kõrge intellektiga inimestel tuleb vaeva näha ja aega kulutada, et omandada abstraktseid mõisteid neile tundmatutes valdkondades. Keele mõju kognitiivsele arengule ning Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Uurimused kinnitavad Võgotski seisukohta, et keele roll mõtlemises on suurem kui Piaget’ arvas. Keele kasutamise võime on kaasasündinud. Seetõttu algab lastel keele omandamine ja sellest arusaamine palju varasemas eas, kui seni arvati. Praktiline keel kujuneb pigem kultuurikeskkonna mõjul, kui on ise kultuurilise eripära vormijaks. Inimeste vaimses tegevuses on keel ja mõtlemine tihedasti seotud
IV komponent on instruktsioon teha taastamise katseid erinevatest sündmuse toimumise faasidest alates. Tavaliselt esitatakse tunnistus alates sündmuse algusest, sest see on kõige loogilisem. CI intervjuu käigus muudetakse teadlikult seda positsiooni ja palutakse esitada näiteks meenutus lähtudes lõpust alguse suunas või keskpaigast. See tehnika püüab saavutada sama tulemust, mis saadakse tunnistuse kordamisel, et tuleksid esile uued detailid. Lisaks kognitiivsele komponendile kasutatakse CI puhul ka niisuguseid sotsiaalsete oskuste ja kommunikatiivsete strateegiate baasteadmisi, mis kergendavad intervjuu toimumist. I kontakti loomine. Selle esmärgiks on intrvjueerija ja intervjueeritava vahelise suhte täpne määratlemine, tunnistajale võimalikult sundimatu positsiooni loomine ning talle täpsete instruktsioonide andmine, mida temalt oodatakse. Samuti tuleb jälgida, et tunnistajale jääb piisavalt aega vastuste üle mõtlemiseks.
AGA MIS ON EMOTSIOON? (Kas hirmunud nägu on hirm?) erutusnähud; ajukoor surub maha, aga tugeva emotsiooni ajal aktiveeritakse ka ajukoor. “Neuropsychologists view emotion not as a thing but rather as an inferred behavioral state • Aju-uurimine jäi jalgu biheiviorismile ja kognitiivsele revolutsioonile. “Pseudoraevu” called affect, subjective feeling about a stimulus independent of where or what it is. Affective kontseptsioon. Mitmetel religioonidel hirm antropomorfismi ees. “A proposed mechanism of behavior is internal and emotion” subjective. As observers, we can infer emotion in others only from their behavior (what they
annaabi.ee 
