Teaduslikust artiklist (0)

Jayanti Owens
„ Early Childhood Behavior Problems and the Gender Gap in Educational Attainment in the United States “
Sotsiology of Education, 2016 , 89, 236-258
Artiklis tegeletakse varajase lapsepõlve probleemse käitumisega ja soolise ebavõrdsusega Ameerika Ühendriikide hariduses. Uuritakse kas ja kuidas on need omavahel seotud; millest tuleneb naissoost isikute suurem osakaal hariduses. Autor on uurinud probleemse käitumise pikaajalist mõju. Uurimuses on välja toodud 1980ndatel sündinud lapsed. Lapsi on võrreldud sünnist kuni kahekümnendate eluaastate keskpaigani.
Artikli autor Jayanti Owens on kasutanud kirjutises teaduslikke artikleid, mitmeid raamatuid ja uurimusi ning analüüsinud neid. Samuti on ta ise kogunud uusi andmeid artiklis esitatud küsimuste tarbeks. Artiklis on kasutatud empiirilist uurimusmeetodit.
Uurimuseks on esitatud kolm küsimust:
1. mil määral on omavahel seotud naiste ja meeste lapsepõlve käitumisprobleemid tänapäeva soolise ebavõrdsusega üleüldiselt klasside lõpetamisel, keskkooli lõpetamisel, kolledžisse avalduse andmisel ja kolledži lõpetamisel;
2. kuidas on meeste varajased käitumisprobleemid, võrreldes naistega , seotud nende madalama haridustasemega;
3. kas ja kui suuresti mõjutavad varajased käitumisprobleemid keskkooli lõpetamist, kolledžisse avalduse andmist ja kolledži lõpetamist.
Artiklis on välja toodud mitmeid võimalusi, mis võivad mõjutada noorte haridusteed ja kust võib tulla sooline erinevus kooliastete lõpetamisel. Näiteks testi tulemused, kodune kasvatus, kool ja eakaaslased, püsivad käitumisprobleemid, õppimisele panustamine, klassi(kursuse) kordamine.
Lasteaiast kuni keskkooli lõpuni on tüdrukute lugemistesti tulemused keskmiselt .15 standardhälbe võrra kõrgemad kui poistel. Pärast kolmandat klassi matemaatika kontrolltöödes poiste skoor on keskmiselt aga .20 standardhälbe võrra kõrgemad kui tüdrukutel. Kõrgeid tulemusi seostatakse koduse kasvatuse tavadega, mis toetavad kognitiivset ja kõlbelist arengut. Testi tulemused ennustavad laste tulevast haridustaset.
Poisid ja tüdrukud on tavaliselt kasvatatud sarnastest tingimustes ja sarnaste reeglitega, kuid siiski mõned uurijad arvavad , et karm distsipliin , isa puudumine või üleüldine ebastabiilsus peres mõjub poiste kognitiivsele arengule negatiivsemalt kui tüdrukutele . Seetõttu on poiste puhul märgata probleemset käitumist juba varakult. See mõjutab nende motivatsiooni koolis käia, häid tulemusi saada ja ka edasist kooliteed (gümnaasium, ülikool).
Laste (eriti poiste) puhul on oluline vanemate kohalolek , omavaheline suhtlus. Vanemad peaksid motiveerima, selgitama ja ka tunnustama. See aitab neil paremini mõista hariduse olulisust ja tunnustamisel on lapsed ise ka õnnelikud oma saavutuste üle ning pühenduvad edaspidi üha rohkem õppimisele.
Autor on koostanud mitu küsimustikku uurimuse tarbeks. Esimene küsimustik oli nelja küsimusega ja pidi välja tooma kui suure tõenäosusega kogetakse seda (näiteks, et ained on igavad ) koolis. 10-11. aastastele noortele esitati küsimus negatiivse kooli kogemuse ja kaaslaste kohta: 1. Ei tunne end koolis turvaliselt; 2. Õpetajad ei tunne enda ainet väga hästi ega oska õpetada seda; 3. Laps pääseb peaaegu kõigist pahandustest ilma tagajärgedeta; 4. Enamus ained on igavad.
Teine küsimustik oli eakaaslaste poolt surve saamise kohta, mis sisaldas kuute jah-ei vastustega küsimust. Kas eakaaslased avaldavat survet : 1. Suitsu proovimisel; 2. Marihuaana ja/või narkootikumide proovimisel; 3. Alkoholi joomisel ; 4. Koolist poppi tegemisel; 5. Kuriteo toimepanekul; 6. Koolile mittepühendumisel.
Kahele eelnevale küsimustikule artiklis põhjalikke tulemusi välja ei toodud, kuid on olemas standardiseeritud indeks (Cronbach alfa 75). Tänapäeval näeme üha enam, kuidas eakaaslaste arvamus ja ka sotsiaalmeediast loetu läheb lastele korda. Mõnikord lapsed võivad tahtlikult survestada teist ja seetõttu tehakse poppi, rikutakse teisi reegleid. Poisslastel on oluline juba noorena uusi asju katsetada ja seetõttu satutakse pahandustesse ning teinekord jääb kool tahaplaanile, lõpuks ei paku haridus sootuks enam huvi.
Autor on välja toonud, et põhiline sooline erinevus on siiski seotud õppimisharjumuste ja üldise kooli kogemusega. Poistel on põhikoolis lugemistestide tulemused madalamad kui tüdrukutel, kuid 6-7. aastastel poistel on tüdrukutega võrreldes samal tasemel (või isegi paremad) matemaatika tulemused. Põhikooli on puutuvad poisid rohkem kokku eakaaslaste surve ja negatiivse koolikeskkonnaga. Keskkoolis on märgatavalt suurenenud klassikursuse kordamine poiste seas ja isegi välja kukkumine / paberite välja võtmine.
Artikkel seostub loengus räägitud sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga , täpsemalt hariduslik ebavõrdsus. Nagu James Coleman kirjutas enda teoses “Equality of Educational Opportunity”, et õpilaste edu määrab perekondlik päritolu ehk sotsiaalne päritolu. Sotsiaalse päritolu puhul mängivad rolli vanemate haridus , töökoht, sissetulek (sotsiaalmajanduslik staatus). Artiklis on välja toodud, et perekond ja kodu mängib suurt rolli noorte haridusteel. Mina seostan seda artiklit inimese arenguga üleüldiselt ning samuti laste kasvatamisega.
Mulle, kui tulevasele õpetajale. pakkus artikkel väga palju huvitavat informatsiooni. On niivõrd palju tegureid, mis mõjutavad noorte haridusteed. Kõige olulisemale kohale jääb siiski kodu, perekond ja suuresti ka sõbrad, sind ümbritsevad inimesed. Minu arust on suur mõju sellel, kuidas vanemad last kasvatavad, suhtlevad ja kas ning kuidas suunavad kooliteel. Lapsevanemad peaksid toetama noorte kognitiivset arengut, mis on õppimisel oluline, kuid samuti on koolis väga tähtis lapse kõlbeline areng, näiteks prosotsiaalne käitumine grupitööde puhul. Huvitav oli minu jaoks osa artiklist , kus toodi välja kui suuresti mõjutab isa puudumine lapsi, eriti poisslapsi. Kurb on aga tõdeda, et haridusteel on määrav ka sotsiaalne päritolu.
Mulle meeldib, et artiklis on andmed ka tabelitena välja toodud, tekib parem arusaam asjast. Ehkki autor on uurinud probleemset käitumist ja soolist ebavõrdsust Ameerika Ühendriikide hariduses, siis arvan, et põhjused on üsna sarnased ka Eestis.