1. Töötada läbi slaidiesitlus ,,Mäng ja õppimine I", kirjutada lahti slaid 11 (lapse õppimine) (rmt ,,Esi- ja algõpetuse didaktika") - Slaid näitab seda, et asja tehes, kogedes ja mõeldes kasvab soov ja tahe veel teha, teada ning aru saada. Tegemine kasvab tehes- ehk kui midagi kordad ja harjutad ning selleläbi selgemaks saad, siis kasvabki tahe seda veel teha. Teadmine kasvab kogedes- ehk kui jälgida, kuulata, lugeda ja küsida, siis saab ka rohkem teada. Arusaamine kasvab mõeldes- see võib toimuda nii teadlikult kui ka alateadlikult. Kui teadlikult olukorra/ülesande peale mõelda, siis on võimalik, et tekib ka arusaamine. Kuid samas võib ka alateadlikult lahenduse välja mõelda. 2. Ülesanne. EESMÄRKIDE SEADMINE LAPSE TEGEVUSENA Märgi ristiga, kas eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena, sisu või teema nimetusena, lapse tegevusena või arengutulemusena. Kui
Enesetutvustus läbi luuletuse MINA Ma olen võetud õhust Kaasa antud on tunne Liuelda läbi sest elust Kogedes muret ja õnne Ma olen võetud veest Läbi voolamas kõigest Tõkete alt, pealt ja eest Järgi ja võidu teistest Ma olen võetud maast Kindlalt tammumas pinnal Tugevate rändajate seast Igavene kui sammal
sotsiaalseid oskusi päris palju suvel, oma maakodus. Mu vanaema läks paaripäevasele reisile Lätti ning jättis minu koeri ja kodu valvama. Pidin üksi poes käima, raamatukogust raamatuid laenutama ning naabritega suhtlema. Enesekohaseid oskusi kasutame me väga tihti. Nendega saame me enda tundeid ning käitumist kontrollida ja ennast tundma õppida. Tänu sellistele oskustele teeme me õigeid otsuseid ning see aitab meil teiste tunnetest aru saada. Enesekohaseid oskusi saab arendada kogedes erinevaid elusituatsioone. Võimalus kogeda erinevaid tundeid annab meile oskusi nendega hakkama saada. Tunnen, et mul on kõige suurem abi olnud spordi tegemisest. Just seal olen pidanud kokku puutuma tunnetega nagu julgus, kaotus, võit ja hirm. Ma pole olnud nende tunnetega üksi: trennikaaslased ja treener on mul kõrval ja aitavad nende tunnetega hakkama saada. Minu arvates on mõlemad oskused väga kasulikud ning vajalikud. Tunnen, et kasutan
Teadmised ja oskused mida kool jagab on küll põhjalikud ja väga spetsiifilised, kuid ainuüksi teadmiste eest ei maksta palka. Kui osatakse leida sobiv töö, kus kõike rakendada, võib 9 klassiga rahule jääda. Elukestva õppe suur pluss on aeg. Kõik teised õpped on paika pandud kuudes või aastates, kuid elukestev õpe kestab nii kaua, kuni elab inimene. Inimene on elusolend, kes iga päev saab ennast harida õppides ja kogedes midagi uut. Saab öelda, et inimene, kes on harinud ennast ja kohanenud ühiskonnaga võib omanda rohkem teadmisi erinevates valdkondades, kui inimene, kes on koolis õppinud vaid paari põhiainet. Kõik see on suhteline, kuna inimene harib end ise. Ka õppeasutuses saadava hariduse kõrvale saab lisada elukestva õppe. Teatud olukordades võib küll käituda ja lähtuda koolis õpitule, kuid on juhtumeid, kus tuleb rakendada elukestva õppe teadmisi ja kogemusi
Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove. Muuhulgas on võimalik, et unenägudel polegi mingit olulisust, vaid et nad lihtsalt kaasnevad teatud ajuseisunditega. Teadusliku loogika ja puuduvate tõendite tõttu on ebakorrektne väide see, et inimesed unes tulevasi sündmuseid ette näeksid. Unenäod ja teadvus Nagu alguses mainitud, kuuluvad unenäod teadvusfenomenide hulka unenägusid kogedes on meil teadvuslik kogemus, mis on väga sarnane argipäevas kogetule. Huvitaval kombel me enamasti ei saa aru, et me näeme und olgugi, et sünnivad argielu jaoks võimatud sündmused, peame me neid unenäo ajal tõelisuseks. Unenäod on hea näide sellekohta, kuidas aju tekitab virtuaalse tegelikkuse. See, mis unenäos juhtub, sünnib ainult ajus ja on tekitatud ainult aju poolt. Korduv unenägu Õudusunenäo ülesanne on anda märku hirmudest ja stressist. Kui
Tom-Olaf Urb, lavanimega Reket on sündinud 2. aprillil 1985. aastal Tallinnas. Ta on eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja. Reketi ema on tuntud näitleja Viire Valdma ja isa laulja Toomas Urb. Tom on tuntud rännumehena, kes on õppinud Santa Monica kolledzis ja lõpetanud Londoni kunstiülikoolis helikujunduse eriala ning elanud ja töötanud Londonis ja Los Angeleses. Ning ka praegu veedab ta tihti aega maailma rännates ja elu kogedes. Pikad rännakud olidki 2008. aastal ilmunud debüütalbumi "Kajapark" põhiliseks inspiratsiooniks. 2015. aastal ilmunud album "Tuule tee" viis Reketi tuntuse järgmisele tasemele, millele järgnesid nominatsioonid Eesti Muusikaauhindade galal. 2017. aasta aprillis ilmus tal kolmas album "Super ei", mis oli eelmiste albumitega võrreldes rohkem popmuusikalikum. Hetkel kuulub Reket kindlasti Eesti populaarseimate hiphopartistide sekka. Reket tegeleb
siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi. Nad küll proovivad (see on muidugi ka väga tähtis, et nad proovivad), aga nad teavad, kuid ei taha endale tunnistada, et neil ei tule see välja
põgenema kas siis oma füüsilise võimetuse või abituse või tegutsemisvõimetuse tõttu. Kuidas vältida hirmude tekkimist? Vanemad saavad aidata vältida laste hirme, sisendades neisse usaldust ja normaalset ettevaatlikkust Kuidas saada üle juba tekkinud hirmust? Inimesed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Belonefoobia Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvatavasti teavad enamik inimesi, kedagi, kellele põhjustab mingi loom suuremat või vähemat hirmu. Kõige rohkem kardetakse madusid, hiiri ja nahkhiiri. Loomahirmud on kahtlemata uuritumad hirmud ja nende tekkepõhjused ja
siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi. Nad küll proovivad (see on muidugi ka väga tähtis, et nad proovivad), aga nad teavad, kuid ei taha endale tunnistada, et neil ei tule see välja
Kirjandus on äärmiselt lai mõiste ja ilmselt sama palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi kirjanduse olemuse kohta. Mina leian, et kirjanduse määratlemiseks on seega väga palju viise. Kirjandus on midagi, millele mõeldes tuleb soe tunne. Hea raamat on kaaslaseks, kui tuju pole just kiita ning kui tunnen, et vajan midagi, et saada korrakski eemale. Sellistel hetkedel on raamat hea teekaaslane, et saada välja igapäevarutiinist, kogedes seiklusi ning raamatu kaudu justkui jõudes paikadesse, mida iial näinud pole. Kirjandus suudab seega meid endaga kaasa haarata, viies meid rännakule, millel ekseldes kogume uusi teadmisi, tutvume teiste inimeste mõttemaailmaga ja õpime nende käitumisest. Tihti on nii, et me samastame end raamatutegelasega. Me elame neile kaasa, tunneme koos rõõmu ja kurbust. Me tunneme tihti raamatutes ära mõne tegelase, kelle saab samastada ka
tähtsad õppimise juures on ka emotsionaalsed ja sotsioloogilised tegurid. Olen enda juures tähele pannud, et just need tegurid on mulle viimasel ajal tähtsaks saanud. Õppides on mulle väga tähtis, et minu ümber on inimesed, kes minu saavutusi toetavad, hindavad, aitavad ning tegemistele kaasa elavad. See annab juurde värskust, motivatsiooni ja optimismi, et jõuda lähemale oma eesmärkideni. Suurema osa elukogemustest moodustavadki õpikogemused, sest inimene õpib ju iga päev, kogedes erinevaid olukordi ning nendega toimetulemist. MOTIVATSIOON Mind motiveerib: Tunnustus; Saavutused; Ilus kodu; Tehnika; Stiilsed riided; Trenni tegemine; Inimeste ilusaks tegemine; Lugemine.
oleks hea sinuga koos siin elada. Kannatusi elavad läbi ka inimesed, kes end budistideks nimetavad - sellest pole pääsu. Kannatus on igal juhul õpetlik - miks muidu on budismi eesmärk teistele ja endale kannatuse põhjustamise lõpetamine. Nii kaua, kui meie keha elus on ,ei pääse me kannatustest isegi kui me kloostrisse läheme. Kannatus on elu osa nagu ka rõõmud. Seda võib näha nagu ühe mündi kaht eri külge - hea ja halb. Paratamatult on nii, et kogedes suurt õnnejoovastust, tekib meil kannatus, kui see otsa saab, sest igatseme seda taga ja täpselt samuti satume õnnejoovastusse, kui mingi suur kannatus, mida me kogesime üks hetk ära lõpeb. Samas, kui uskuda reinkarnatsiooni, siis pakub budism kui ka mitmed teised süsteemid meetodeid mitte enam tulla tagasi siia süsteemi, kus õnn ja kannatus kokku seotud on. Võib ka ise luua süsteemi ja käia teed, mis endale kõige meelepärasem on.
õppimist ning olla korraldaja ja laste huvide määratleja. Ta ei püüa laste eest midagi ära teha, vaid laseb lapsel endal leida lahendusi kas üksinda või koostegevuses. 5. Välja võiks tuua erinevad teema- ja projektitööd, mis on lasteaedades läbi viidud, kus lapsed ise on projekti sünnitajad ning, kus täiskasvanu ja laps õpivad üheskoos vastastikuse suhtlemise kaudu. Lapsed ise on küsijaks, uurijaks, katsetajaks, aktiivseks tegutsejaks ja ta õpib kogedes, küsimusi esitades ja neile vastuseid otsides. Lapsed pakuvad ise ideesid, kavandavad ja peamiselt ka vastustavad realiseerimise eest. LL on suurel määral lapse kasvamise ja arenemise toetamine, individuaalsusega arvestamine, kasvamise austamine ja lapse vajadustest lähtuv. Laste endi poolt heaks kiidetud reeglid ja nendest kinni pidamine rühmaruumis.
samale tasemele, kus oli Kremer enne lepingu sõlmimist. Elus on tihti sellised olukordi, kus inimesed saavad oma tehtud vigadest alles siis aru, kui on juba hilja. Tähele ei panda ka teiste tehtud vigu, vaid mõistetakse neid siis, kui ise samasuguses olukorras ollakse. Prillup nägi küll, et Kremer oli rikas, aga üksi, kuid sel ajal ta ei näinud rikkaks olemise negatiivseid külgi. Need avastas ta enda jaoks siis, kui oli pärast lepingu sõlmimist paremal elujärjel. Kogedes Kremeri üksildast elu, taipas ta, et oli teinud suure vea, kui lubas Mari Kremerile. Raha ongi elus üks selline asi, mis paneb inimesi mõtlematult tegutsema. Kui inimesel on elu peamiseks eesmärgiks rikastuda, siis pürgitakse selle poole tihti vahendeid valimata. Ei mõelda teiste elus oluliste väärtuste peale ja tehakse haiget lähedastele inimestele. Enne lepingu sõlmimist oli Prillup külarahva seas tubli ja väärikas mees. Kuid hiljem, peale lepingu
Sündmused muudavad inimest (A. Dumas) Inimene õpib kogu elu, igapäev omandame midagi uut ning harime end alateadlikult läbi erinevate juhtumiste ning probleemide. Korra juba läbi kogedes midagi halba, teame, kuidas käituda targemini ning läbimõelduna kui eelmine kord. Muidugi, kõik need kokkupõrked ei pruugi jätta alati positiivseid tagajärgi. Kõik on elus kogenud nii halba kui ka head, see on loomulik ningsellest ei saa üle ega ümber, see käib elu juurde. On tõestatud, et inimene on pessimist ning jätab pigem meelde traagilisi sündumusi, kui rõõmsaid hetki. Valusad mälestused on rasked mälust kustuma, sest need on kaalult kogukamad kui õndsad hetked
erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võivad kellegi teise jaoks tähendada elu, millest ei oskaks unistadagi. Kuid ometigi pakub tema elu, mida kogedes või millele mõeldes tabab meid kohutav haletsus ning mõistmatus, talle rõõmu ja õnne sama rohkelt, kui meie oma meile. Tema jaoks on tal olemas kõik, mida vaja, et olla õnnelik. Olles kogenud ainult neid tingimusi, mis talle elamiseks on antud, ei oska ta paremat tahtagi. Selles väljendub inimeste nõudlikkuse erinevus. Igaüks on õnnelik, kui tal on olemas see, mida tema elus oluliseks peab. Tihtipeale arutletakse selle üle, kas raha teeb õnnelikuks
armastust, millele ei leidu midagi võrdväärset. Perekonda peab hoidma, sest sõbrad ning kaaslased tulevad ja lähevad, aga perekond oli olemas eile, on täna ja on ka homme. Nendele võime alati lootma jääda. Perekondlikud väärtushinnangud kanduvad edasi põlvest-põlve. Sünnitakse siia ilma puhta lehena, mida alles hakatakse kujundama. Kodu on peamine koht, kust lapsed omandavad oma esimesed väärtushinnangud. Alles kasvades ja ise kogedes kujunevad välja inimese eetilised piirid tekib konkreetne ettekujutus, mis on õige, mis aga täiesti vastuvõetamatu.Lapsevanemad peaksid hoolega kontrollima oma käitumist, et võiksid anda eeskuju, mille tulemuse peale võiksid tulevikus uhkust tunda. Isegi, kui anda endast endast parim ja tegutseda omakasupüüdmatult, ei saa kunagi kindel olla, et meist eeskuju võetakse. Tulevik võib tänamatu ja ettearvamatu olla. Sellegi poolest
romantik Vladimir Lenski ning tema armastatu Tatjana noorem õde, elurõõmus ja pinnapealne Olga. Suutmatusest sulanduda, tema jaoks uudesse heliteose vormi, otsustab Onegin orkestrist lahkuda peale dramaatilisi helinoote duellil, mis osutus näitemängu asemel reaalseks mehelikkuse tõestamiseks ja zestiks tõelise au kaitsmisel. Öeldakse, et südamevalu toob inspiratsiooni, paraku tuleb elus ette suhteid, mille käigus saadakse nii haiget, et hing sulgub. Kogedes vastuseta jäänud armuavaldust Tatjana ettekujutused spontaansusest, elujõust ja kirglikkusest teisenesid. Samuti nagu tema arusaam aususest ja otsekohesust, ning sellele samalaadse vastamise iseenesest mõistetavusest ja tagajärgedest. Muusika, mis oleks võinud liigutada mägesid suleti ajapikku kaunisse mängutoosi. Selle külma kuid kauni ja ahvatleva mängutoosi muusika kuulamise soovi ihalus sai Onegini rahutu hingehääle kasvamise võtmeks.
MUUSIKA Pillimäng. Seostatakse kuulamine, pillimäng, muusikalisrütmiline liikumine,mängud ja tantsud. MATEMAATIKA seostatakse mäng vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga. KUNST teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu LIIKIMINE Liikumismängud. Peab liikumisel ja mängimisel kinni ohutusreeglitest, mängureeglitest. Joonis. Lapse oskused tulevad tehes. Kõik kinnistub korrates ja harjutades. Lapse teadmine kasvab kogedes. Laps peab kõik ise läbi kogema. Kogetakse jälgides, kuulates lugedes, küsides. Lapse areusaamine kasvab mõeldes, kas siis alateadlikult või teadlikult. 5. Eesmärgistamine Õpetaja tegevusena: õpetada, kinnistada. Sisu või teemanimetusena: (ringi lõikamine ruudust) Lapse tegevusena või eeldatava arengutulemusena. ( Lõikab ruudust ringi/ oskab ruudust ringi lõigata).
kõnehäireid, sokki, allergiaid, voodimärgamist jpm. 3. HIRMUDE TAGAJÄRGEDE RAVI Hirmudest ülesaamisel on tähtis roll vanematel nad peavad olema lapsele alati toeks, olema abivalmid ning usaldatavad. Kuid kahjuks ainult sellest ei piisa. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Austria laste psühhoterapeudi, Gisela Eberleini arvates aitavad hirmudest vabaneda järgmised tegevused: avamistegelused, spontaansed mängud ja pantomiimid, liikumis- ja lõdvestusharjutused, autogeenne treening ja rühmaviisiline töö vanemate, laste ja perekondadega. KOKKUVÕTE Hirm on tunne, mis pole kellelegi võõras. Mitmed hirmud on olnud inimese saatjaks läbi aegade.
Samuti olen kohusetundlik ja järjekindel. Kui midagi peab tegema, siis saab see ka tehtud, kui hästi või halvasti see on ise asi. Sellele pani aluse minu kooliaegne iseseisvus ja kohusetunne. Kokkuvõtteks võiks öelda, et elukestev õpe sobib mulle, ma ei saa isiksusena kunagi valmis. Õpetajaamet tingib iseenesest juba pideva arenemise vajaduse. Arvan, et olen praegu õppimiseks soodsas eluperioodis. Suurema osa elukogemustest moodustavad õpikogemused, sest inimene õpib ju iga päev, kogedes erinevaid olukordi ning nendega toimetulemist. Ja lõpuks: mulle lihtsalt meeldib õppida. 3
vanusega. Autorid võrdlesid õnne noorematel täiskasvanutel (keskmine vanus = 31) ja vanematel Uuringud kinnitavad õnne suurenemist koos vanusega, kuid nii nooremate kui ka vanemate arvates õnn vananedes väheneb. Mõlemad rühmad eeldasid õnne vähenemist keskmise inimese kohta, kuid ainult vanemad inimesed hindasid õnne langust iseendi kohta. Märkimisväärseid uuringud näitavad, et inimesed vananedes muutuvad õnnelikemaks, kogedes vähenevat negatiivset mõju, suurenevat või stabiilset positiivset mõju ja suurenevat elu-rahulolu, kuid inimesed ei pruugi mõista rõõme, mis tulenevad koos vananemisega. Uuritud on mitmeid vananemisega seotud mõjusid, kuid vähe või ei ole üldse uuritud, kuidas inimesed ootavad õnne muutumist vanusega. Kuna mehed ja naised kogevad vanadust erinevalt, võivad neil olla erinevad uskumused ja ootused vananemisest. Näiteks
eesmärgile. Võib kesta kogu elu , kui ta võib kesta ka lühikest aega. Frustratsioon – Psüühiline pingeseisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Siiski ei järgne frustratsioon mitte igal niisugusel juhtumil, vaid ainult olukorras, kui rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Kogedes suutmatust eesmärke saavutadam võib inimene otsida põhjusi iseendas või välistest teguritest. Kergem on taluda viimast. Ärevus – Seda võib pidada lähedaseks hirmuemotsioonile, kuid nad pole üks ja sama. Kui hirm seostub mingi kindla objektiga või sündmuse kartmisega, siis ärevus on pigem ähmane ebamugavustunne. Psühholoogias eristatakse kognitiivset
Sellest harmoonilist pilti luues ei tuleks midagi välja: maastik võib olla erinevates kontekstides nii objekt, kogemus või siis väljendus. Selle põhjuseks on maastiku mõiste keerulisus ja mitmetähenduslikkus. Näiteks läänemaailmas on maastik peamiselt visuaalne termin, mis tähistab midagi, mis on meist eraldi. Samal ajal muistses ja ka tänapäeva traditsiooniliste ühiskondade kunstis kujutatakse maastikku mitte niivõrd välise ilme, vaid kohti seestpoolt kogedes. Sellest lähtudes on väga tõenäoline, et ka meie eestlastest esivanemad uskusid looduse jõusse ja olid sellega tihedamalt seotud kui linlased tänapäeval. Siiski võime maalt leida mõningaid erandeid maausuliste näol, kes peavad tähtsaks looduskeskkonda ja nende jaoks tähendab maastik midagi muud kui pelgalt visuaalset ümbrust. Arheoloogias loob maastik vajaliku tausta, sidudes laiali paisatud inimtegevused ühte konteksti.
seletama lahti nii et jättis jumalad mängust välja. Thales oli pärit mileetose koolkonnast ja seal polnud kohta jumalatele , sealt tuligi see ,et Thales hakkas asju seletama läbi füüsika , et nt kui välk lõi siis see polnud jumalate kätetöö ,vaid külm ja soe õhk said kokku. 6.kultuuri mõiste konkreetne asi mis eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest. Teistel elusolenditel pole kultuuri. Kultuuri saab 2 viisil kogeda ja teostada: läbi tekstide ja kogedes. Praktikad loovad ja levitavad tekste, tekstid omakorda hoiavad praktikt elus. Seega jagunevad kultuurilised kogukonnas kahks: teksti kogukonnad(nt: teadmeteose lugeja) ja praktika kogukonnad(nt: õpetajad). Kultuuri ise jaotatakse 3: kõrg-(nt: kino), massi-(nt: muusika) ja olmekultuur(nt:siseruumis peakatte kandmine)
Meeleldi oleks ta tagasi lapsepõlves koos venna Allie ja õeraasu Phoebega, siis ei ähvardaks veel oht saada suureks ja vajadus leida oma koht maailma halluses. Samas tahaks ta olla juba täiskasvanu, et teda vanemaks peetaks ja seeläbi tõsisemalt võetaks, näiteks kutsub ta sõpru-tuttavaid ,,lapsukesteks", püüdes neist üle olla, baarides aga valetab end vanemaks, et teda tõsiselt võetaks. Ta on pooleldi laps ja pooleldi täiskasvanu, kes hindab inimese sisemaailma ja tundeid, kuid kogedes koolis ja ühiskonnas ainult silmakirjalikkust ja väiklust, ei leia iseennast ja oma kohta seal üles, muutes Holdeni üpriski küüniliseks. Ta ei tea, mida endaga ja edasi teha ning kogu nende paari päeva jooksul, mil tegevus toimub, leiab ta ainult paar asja, mis talle meeldivad jaamakohvikus lauanaabriteks olnud nunnõpetajad, üks endine koolikaaslane ning kodus olev Phoebe. Pisut ka Sally Hayes, ilus, aga
Kui millestki eelnimetatust jääb puudu, võib aastateks või isegi aastakümneteks säilida valikuta protestivaim kõigi õpetussõnade ja igasuguse kontrolli ning distsipliini vastu. Sealt tulevadki "igavesed mässajad". Kõige tavalisem neil puhkudel on suutmatus luua pikaajalisi püsisuhteid perekonda. Neil on raske tunnistada teistes üheaegselt nii heade kui halbade joonte olemasolu. Neil on raske andestada ka tühiseid eksimusi. Kogedes ikka ja jälle, et keegi pole täiuslik, tekib pettumus inimestes, kibestumus, eemaletõmbumine, mõnikord ka soov maksta kätte kõigile oma elu õppimata tükkide eest. Enesehaletsus viib enesehävituseni juhusuhetes või alkoholis. Omamoodi on enesehävituslik ka enda matmine töösse, asjadesse, rahasse. Noorukiiga on õppimise iga. Õpitakse kõike ise läbi elades, vaid oma vigadest. Alles pärast jõuavad kohale vanemate varasemad õpetussõnad.
Tema siilipea on ühelt poolt hall. Holden on juba neljast koolist kehva õppeedukuse pärast välja visatud, tema tugevus on inglise keel, eriti kirjandite kirjutamine, samuti armastab ta lugeda. Sööb vähe, võttes enamasti vaid juustuleiba, kannab alkoholi enda meelest hiigla hästi. Rõhutud meeleolus olles kõneleb vahetevahel valjusti Allie, oma surnud vennaga. Ta on pooleldi laps ja pooleldi täiskasvanu, kes hindab inimese sisemaailma ja tundeid, kuid kogedes koolis ja ühiskonnas ainult silmakirjalikkust ja väiklust, ei leia iseennast ja oma kohta seal üles, muutes Holdeni üpriski küüniliseks. Ta ei võtnud kunagi midagi südamesse. Ta ei tea, mida endaga ja edasi teha ning kogu nende paari päeva jooksul, mil tegevus toimub, leiab ta ainult paar asja, mis talle meeldivad jaamakohvikus lauanaabriteks olnud nunnõpetajad, üks endine koolikaaslane ning kodus olev Phoebe
Projektitöö võimaldab lapse kogemusmaailma ülekandmise tegevusse, mis kontektuaalse eelõpetuse ja sotsiokultuurse õppimisnägemuse kohaselt peaks olema lähetekohaks uue teadmise omandamisele. Abistava tegevuse all mõeldakse täiskasvanute poolset toetust lapsele õppimises siis, kui töötatakse lapse lähiarengu vööndis. Suunatud osalemine põhineb igapäevastel olukordadel, koos tegutsemisel ning õppimisel, tehes ja kogedes. Rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina on rühmakaaslaste vaheline tuutorlus, rühmakaaslaste vaheline koostöö ja nende vaheline vaba suhtlemine. Pramling väidab, et lasteaiaõpetajate peamine õpetamisviis on teadmiste siirdamine lapsele. Eelõpetuses rõhutab ta aga mõistvat õppimist, mille eelduseks on, et lapsed saaksid õppimisest teadlikuks. Õppimine on lapse enda tegevuse tulemus. Laps õpib uut oma käsitlusvõimele toetudes.
" Ta ütles ,et ainult kannatades saab tõeliselt armastada. Üks tema tegelane küsis teiselt, kes ta tema arvates on? ja too teine vastas, sa oled osake Venemaad, järelikult killuke Jumalast. Nende mõtlemiste tulemuseks pidi olema relv, millega oli võimalik hävitada iseennast, et sünnitada enda see puhas inimene. Kui nad on sattunud hädaohtu, siis tunnevad nad kõrgeimat õnnetunnet, sest õnne ei ole tema arvates tasakaal vaid konflikt ja ainult konflikte tunde/kogedes mõistab inimene eluolemust. Ta ütles, et Jumal ei ole olend vaid Venemaa. Hirmu tundmine teed inimese õnnelikuks, sest ta arvas, et hirmuga saab iseennast seest puhtaks pesta. Ja kui kõik seda suudaksid, siis sünniks ka uus maailm. Tema tegelased tormavad ellu ihast kahetsusse, kuriteost ülestunnistusse, ülestunnistusest ekstaasi. Nende rahutus on nendele piinaks. Nad elavad koguaeg palavikus, krambis. See tekitab kannatusi, kõik kannatused on nende jaoks õndsus
Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi esitades ja neile vastuseid otsides. Arvestatakse lapse seisukohtadega. Lapsest lähtuv kasvatus põhineb usaldusel ja lapse kasvamise austamisel. Lapsest lähtumine sisaldab küllaldaselt positiivset argimõtlemist ja lapse seisukohast vabaduse kogemist, oma asjade üle otsustamist ning vastutuse õpetamist keskkonnas, kus lapsel on turvalised piirid. Reeglid ja kord ilmnevad käitumises, inimeste vahelise respektina ja kasvukeskkonna eest hoolitsemisena. (G) 6
("Ära ole selline tita!"), sundimist ("Muki on armas kutsu, ta ei tee sulle haiget") ja loogilist veenmist ("Lähim karu on 20 km eemal, loomaaias puuris"), ignoreerides lapse hirmu või lubades lapsel kardetud objekti või sündmuse vältimist jätkata. Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel.
("Ära ole selline tita!"), sundimist ("Muki on armas kutsu, ta ei tee sulle haiget") ja loogilist veenmist ("Lähim karu on 20 km eemal, loomaaias puuris"), ignoreerides lapse hirmu või lubades lapsel kardetud objekti või sündmuse vältimist jätkata. Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu, leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka nn. modelleerimine e. mudelõpe- s.o. kartmatuse jälgimine teiste juures. Laste paranemisel psühhoteraapilise ravi tulemusena on väga oluline osa lapsevanematel.
Nõnda võib isa tunda end kõrvalejäetuna. Ebamugavust võib põhjustada seegi, et elu koos lapsega ei vasta loodud kujutluspiltidele. Lapsevanemaks saamine toob alati üllatusi, vahel ka pettumusi, sest mitmeid sellega kaasnevaid elumuutusi lihtsalt pole võimalik ette näha.Nii lapse beebi-eas kui ka hiljem on vanemail õigus oma tunnetele ja õigus tunda neid ennast süüdistamata. Selliste tunnete hulka peaksid mahtuma ka väsimus, pettumus ja viha - ema-isa ei pea neid kogedes end veel ebaõnnestunud lapsevanemaks pidama. 1,5 - 3-aastased: isa aitab emast eemalduda Lapse teisel-kolmandal eluaastal saab isa endale uue rolli. Selles vanuses üritab laps trotslikult emast eemalduda. Kohati ta takerdub emasse, siis jälle tõrjub teda eemale. Isast saab nüüd turvapaik ja tasakaalustaja, justkui neutraalne maa-ala, kus laps on kaitstud oma tigeduse ja viha eest. Ühes lapse iseseisvuse kasvuga tunneb rahuldust ka isa, sest eks oli ju temagi elus
ebamaisus. Surm ei ole ainult hirmus, vaid huvitav. Kõik mis on hirmus on ka huvitav. Kujut allakäigumeeleolu. Julge erootika. Sümbolism Tekkis Pr.maal 19.saj lõpul. Hakkas tähele panema spirituaalsust e. vaimude maailma, kujutlusvõimet ja unenägusid. Sümb sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogust ,,Kurja lilled". Esindjad : Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Nad kujut reaalsust sümbolite ja kujundite kaudu. Oluline oli, mis seosed in-l erinevaid nähtusi kogedes tekivad. 19.saj lõpu luules oli oluline ilus taotlemine, luule kõla, keel, ühiskond tagaplaanil, teemad : ilu, kunst, tunded. Charles Baudelaire 1821-1867 Pidi õppima Pariisis juurat, aga elas boheemlase elu, jõi, laaberdas ja kirjutas oma teoseid. Prantuse luuletaja. Kuulsaim luulekogu ,,Kurja lilled" seda peeti amoraalseks, palju sümboleid, kujundeid ja üllatavaid võrdlusi. Teost isel esteetilise ja naturalistliku ühendus
· Abistatud tegevus mõeldakse täiskasvanute poolset toetust lapsele õppimises siis, kui töötatakse lapse lähiarengu vööndis. Õpetaja ülesandeks on aidata lapsel pöörata huvi teostatavale, seada üheskoos lapsega otstarbekaid eesmärke ja suunata last eesmärkide saavutamisel. · Suunatud osalemine põhineb igapäevastel olukordadel, koos tegutsemisel ning õppimisel, tehes ja kogedes, nn õpipoiss-meister stiilis (õpipoiss jälgib meistri tegevust, saab talt nõuandeid ja abi) · Rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina rühmakaaslaste vaheline tuutorlus (keegi lastest tuutor, kes abistab, suunab ja parandab, kasu saavad mõlemad pooled); rühmakaaslaste vaheline koostöö (töötatakse koos, et jõuda tulemiseni, milleni üksi ei küündi) ja vaba suhtlemine ( laste koosmängimine, olulisim). Õppimise sisualad eelõpetuses:
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
→ toiduga välditakse ebameeldivat ja stressi tekitavat eneseteadlikkust 2. afektiregulatsiooni mudel; liigsöömishood halva meeleolu leevendamiseks, ülesöömine on kutsutud esile negatiivse afekti poolt, sellega hoitakse käitumist alal ehk ülesöömine on õpitud käitumine 3. emotisooniregulatsiooni raskused; negatiivsed emotsioonid → söömishoog Negatiivne impulsiivsus - tendents käituda impulsiivselt negatiivseid emotsioone kogedes, raske taluda tugevaid neg. emotsioone; tugevate negatiivsete emotsioonide olemasolu riskifaktor liigsöömishoogude väljakujunemiseks. Positiivne impulsiivsus - lisaks negatiivsele impulsiivsusele on hakatud uurima ka positiivset impulsiivsust. Kalduvus käituda impulsiivselt positiivseid emotsioone kogedes. Seostatud riskikäitumisega → alkoholi tarvitamine, hasartmängurlus, ülesöömine.
Ehk tuleb meelde mõni raamat või film, mis on hinge läinud, ning võib-olla õnnestub olla selle peategelane ja elada natuke aega selles jutus. Ehk on soov lihtsalt oma elu elada, ilma igasuguste piirenguteta tegevustes. Võib-olla on keegi alati tahtnud oma bossile vastu öeda või kiirteel täiel kiirusel sõita. Vaatama kõigele sellele läheb aega enne seda, kui võetakse omaks idee, et võid teha, mida iganes soovid tõenäoliselt mõeldakse esimesi teadlikke unenägusid kogedes, et teatud asjad pole võimalikud. Sotsiaalne praktika Arvatavasti on paljud meist soovinud, et oleksid mingil hetkel midagi teisiti teinud. Loomulikult ei saa teadlik uni neid hetki tagasi anda, kuid see-eest annab võimaluse proovida, kuidas käituda erinevates olukordades, situatsioonides ja õppida tagajärgedest. Näiteks saab end ette valmistada olukordadeks, mida pole veel olnud. Mõned nendest asjadest, mille jaoks teadliku unega valmistutud, on suhtlemisolukorrad nagu avalik
näiteks kirjutamises, on ta siiski väga hea sportlane, sõber või arvutaja. Ühised suhted akadeemilise mina-arusaama ja akadeemiliste saavutuste vahel ilmnevad, kui lapsed kellel on kõrge akadeemiline mina-arusaam usuvad enda oskustesse ja seega näevad raskusi sellistena, mida nad suudavad ületada. Kuid lapsed kellel on madal akadeemiline mina-arusaam omastavad ebaõnnestumisi, kui 10 fakte, mida nad muuta ei saa. Kogedes ebaõnnestumisi, pingutavad lapsed kellel on kõrge akadeemiline enesehinnang veelgi rohkem, sest nad usuvad, et nad suudavad ületada rasked ülesanded. Need kellel on madal akadeemiline mina- arusaam aga tunnetavad kaotust kontrolli üle ja lõpetavad üldse proovimise, arvates, et nende pingutused ei ole midagi väärt. Sellised lapsed võivad veel arvata, et nende ebaõnnestumised on seotud oskuste puudumisega. Ka vanemad annavad oma lastele edasi ootused, mida nad nende koolisaavutustest
Vanglamüüride vahel on elukorraldus ja reeglid teised kui vabas maailmas ning Evan peab resotsialiseeruma, et nendes tingimustes ellu jääda. Teises muudetud reaalsuses tapab Lenny nende lapsepõlves, olles meeltesegaduses, Tommy. Sealt areneb teine sotsialiseerumise käik. Lenny sotsialiseerumine piirdub psüühilise ravi, vaimuhaigla ning tugeva rahustikuuri all. Evan on taas üliõpilane ning siirdub Kayleighit otsima. Selgub, et Kayleighi elu on kujunenud mööda elu raskemat poolt kogedes. Elu ilma vennata ja koos perverdist ning sadistist isaga on neiust teinud narkomaani ning prostituudi. Taaskord muudab Evan reaalsust, lootes päästa Kayleighi elu allakäigust ja kannatustest. Seekord üritab ta lapsepõlves eemaldada dünamiiti postkastist kuid jääb hiljaks. Uues reaalsuses on Kayleigh õnnelik ning koos Lennyga, Evan kaotas plahvatuse tagajärjel oma käed ja jalad ning on sunnitud oma ülejäänud elu ratastoolis
pealiskaudseks, sest teeninduse jälgimiseks jäi ajast puudu. Kliendina püüan ma alati olla viisakas ja klienditeenindajat toetav. Tean enda kogemustest, et äärmiselt raske on teenindada klienti, kes on halvustav ja hoolimatu. Meeldiv on kogeda suurepärast teenindust, kus teenindaja pühendub kliendile sada protsenti, märgates probleeme ja aidates neid lahendada. Suurepärase teeninduse korral püüan klienditeenindajat komplimendi või võimaluse korral jootrahaga tunnustada. Kogedes külma või ükskõikset teenindust, ei ole ma kunagi halvustav. Siiski olen püüdnud mõnel puhul teeninduskvaliteeti parandada, andes klienditeenindajale tagasidet. Pärnu Jahtklubi restorani teeninduses märkasime puudujääke, kuid kui neid parandada, oleks see toitlustusettevõte minu silmis kindlasti üks popullaarsemaid Pärnus. Suurimaks teenindusveaks pean teenindajate külma hoiakut. Harva nägime naeratust ja
eeskujuks ja seda ka viha väljendamisel. Kui õpilane ei saa positiivset eeskuju kodust, on väga oluline, et seda pakuks kooli keskkond. Õpetajate ülesanne õpilaste sotsialiseerimisel on ka teavitada neid emotsioonidest, mida inimene erinevatel aegadel kogeb. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Tuleks selgeks teha, et negatiivsete emotsioonide kogemine nagu viha ja kurbus ei tähenda, et neid kogedes võib teha seda, mis hetkel mõtetesse tuleb. Lastele ja noorukitele tuleb õpetada vahet tegema vihal kui emotsioonil ja selle väljendamisel, samuti vihal ja agressiivsusel. (Kristi Kõivu loengumaterjal) Oluline on, et õpilane saaks aru enda emotsioonidest, oskaks neid eristada ning siis ka vastavalt ja sobivalt reageerida. Selleks on olemas erinevad tehnikad, mis aitavad õpilasel maha rahuneda ja seejärel edasi käituda. 4 2
reisitüübiks. Rändamine ehk teekonnal viibimine võimaldab võtta aega vaid iseenda jaoks - tänapäeval nimetataksegi tihti palverännakuid teekonnaks iseendani jõudmisel. 4 Kultuuripärandist ehk siis kohalikust elust ja tavadest osasaamine on samuti elamuseks, mida ei pruugi kogeda, sattudes sama riigi kuurortrajooni puhkusereisile. Palverännaku teekonnal saab einestada väikestes kohalikes toitlustuskohtades, kogedes söögi lihtsust ning samas erinevaid kohalikke maitseid. Omamoodi elamuseks on palverännakutel ka rahvaste lõimumine tullakse ju teekonnale üle maailma ning õhtuti pärast väsitavat teekonda kogunevad teelolijad ööbimiskohta, kus on parimad võimalused sotsiaalseks suhtluseks. Odavus on palverännakute oluline ja konkurentsieelist loov komponent - päevakuluks on umbes 15 eurot, millest kolmandik kulub majutusele. Eelneva kirjelduse puhul
meeldimine võib muutuda armumiseks. Armumine armastuseks. SEKSUAALSE arengu käigus on loomulik kogeda mõnikord ka pettumust ja kurbust. Seksuaalsuse trepiastmed: *Ema-isa, naine mees *Armumine iidolitesse *Salajane armastus *Räägin oma tunnetest sõbrale *Sa meeldid mulle, olen sinusse armunud *Käest kinni *Suudleme *Kas nii on hea? *Valmisolek seksuaal vahekorraks Seksuaalsuse astmeid mööda liigutakse kord kiiremini kord aeglasemalt. Pettumust või ebaõnnestumisi kogedes tuleb mõnikord ka allapoole minna ning alustada ronimist otsast peale. Meeldimiste, armumiste ja armastuse kaudu õpitakse tundma iseennast. Seksuaalsuse trepiastmeid ei pea tingimata läbima just kirjeldatud järjekorras. Kulgejad peaksid ennast tundma turvaliselt ja võtma endale kiirustamata aega otsustada, millal nad on valmis liikuma järgmisele trepiastmele. 2) Energiatasakaal ja söömishäired Energia- ja vedelikupuudus toidus mõjutavad enesetunnet ja õppimisvõimet.
4 Vägivallatsejast lapsevanem Tänapäeval on paljusid perekondi, kus üks vanematest on vägivaldne. Tihti on vägivallatsejaks perekonnas meessugu pool kas isa või kasuisa ning vägivald on suunatud just emade vastu. Kuid kahjuks on ka juhtumeid, kus perekonnas puutuvad vägivallaga kokku ka lapsed, seda kas siis nähes pealt oma ema kuritarvitamist või kogedes ise enda vastu suunatud vägivalda. Mitmed uurimused on näidanud, et lapsed peavad vägivalda oma vanemate vaheliste suhete üheks kõige häirivamaks osaks. Vägivalda pealt näinud lapsed on oma kaaslaste suhtes agressiivsemad nad kalduvad neid rohkem türanniseerima ja solvama ning neil esineb rohkem üldisi käitumuslikke probleeme. Samuti on sellistel lastel üldjuhul vaimse tervise seisukohalt nõrgemad näitajad ja neil esineb
areneda ka usk iseendasse ja teistesse inimestesse. Laps, kellel usk ja eneseusaldus puuduvad, otsib abi väljamõeldud maailmadest või sõltuvusainetest. Eneseusaldus on lapsele oluliseks eelduseks kodust väljumisel. Ilma selleta võidavad hirmud ja laste positiivne uudishimu jääb rahuldamata. Eneseusalduse ja julguse kasvatamiseks on vaja isiklikke saavutusi ja pettumusi, oma võimaluste ja piiride kogemist. Nii hakkavad lapsed samm-sammult oma maailma vallutama, kogedes kõike seiklusena. Liiga sageli juhtub, et noorukid otsivad narkoäris põnevust lapseeas toimumata jaanud seikluste aseaineks. · Oma vajaduste mitterahuldamise tunnetamine Armastus ja toetus on lastele sama tähtsad vajadused nagu söömine ja jööminegi. Kui need jäävad rahuldamata, püüab laps leida aseainet mujalt. Tüüpilised "asendustegevused" on näiteks küünte narimine, pöidla imemine, ülemäärane söömine või uimastite kasutamine. Nii
Inflatsioon mõjutab üksikisikuid võitlema oma sotsiaalse seisundi ja elatustaseme säilitamise eest. Selleks peavad üksikisikud rohkem töötama. Isikud otsivad oma päevatööle ka lisaks täiendava töökoha. Samuti võib see kaasa tuua mitteaktiivse tööealise rahvastiku aktiveerimise näiteks üliõpilased ja koduperenaised. (Sepp 1990, :40) Neljandaks teguriks on inflatsiooni võime panna inimesi ökonoomilisemalt tarbimine. Kogedes pikaajalist inflatsiooni, peab isik tahes tahtmata oma kulutusi vähendama. Kokku hoitakse just meelelahutuste ja mugavuste (bussi asemel kasutatakse ühistransporti) pealt. Selle tulemusena muutub inimeste tarbimiskäitumine kokkuhoidlikumaks ning keskkonnasõbralikuks. On võimalus, et indiviid jääb oma käitumismustrile kindlaks ka peale kõrget ja pikaajalist inflatsiooni. (Investopedia, LLC 2015) 1.4 Inflatsiooni juhtimine
Teadmisi ei saa tuletada kogemustest ja nende üldistamisest,vaid neid saab ammutada vaid mõtlemisest endast.See nägemus on aga tänapäeval vastupidine.Tänapäeval ei peeta kindlasti tähtsamaks vaimu ja teadmisi,vaid esmatähtis on materiaalne maailm.Inimestel on küll ideid ja tihti ka väga arukaid ja mõtlamapanevaid,kuid inimesed ei taha või ei julge neid välja öelda.Paltoni arvamus,et teadmisi ei saada kogemustest on samuti tänapäeval vastandlik.Inimesed tahavad just ise kõike kogedes kogemusi ja uusi teadmisi saada,kuid ei mõtle tihti peaga.Seega on Platoni väide tänapäeva seisukohalt muutunud. Arutlus Sokratese ja sofisti vahel oli väga huvitav. Sokrates väljendab Platoni seisukohti,et meelelise maailma asjad saavad olla kaunid mitte absoluutses,vaid suhtelises mõttes.See on väga õige,sest mitte üksiki ese siin maailmas ei ole kunagi absoluutselt kaunis,alati on kaunil midagi puudu.Platoni arvamus,et absoluutselt kaunis annabki asjdele kvaliteedi ja omaduse
Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav Argijutud: argipäevased, pärimusrühma eetilisi norme kontrolliv ja loov, usundiga otsest seost ei ole. 16 Juttude kaudu proovitakse mõista toimunut ja luuakse uusi teadmisi analoogilise olukorra kohta. Nt tõsielus kägu kukub ja naabrinaine sureb > pärimuslik väide on, et käo kukkumine ennustab surma > jutustaja, teades traditsiooni ja kogedes tõsielusündmusi, ühitab need oma jutus. 17
annaabi.ee 
