Me peame elama täna juba homses (2)

Me peame elama täna juba homses
Hiina vanasõna ütleb: „Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule.“ Peab õppima tehtud vigadest ja kasutama neid teadmisi tänases päevas, et homne päev vilja kannaks ning selle üle rõõmustada võiks. Siiski ei tohiks kiires elutempos unustada olulisi väärtushinnanguid ja perekonna rolli elus. Peaks kaaluma iga otsust põhjalikult enne langetamist, sest kõik valikud ja nende tagajärjed peegelduvad vastu juba homses päevas.
Elus tuleb teha tohutult palju otsuseid- nii suuremaid kui ka väiksemaid. Olgugi, et mõned neist tunduvad esmapilgul olevat täiesti tühised, siis suures plaanis mängivad nad ikkagi olulist rolli. Valitakse omale kool, sõbrad, hobid ja hiljem ka elukutse. See moodustab ahela, kus iga eelnev otsus mõjutab järgnevat. Kooli või elupaika vahetades leitakse uued sõbrad, kellega koos tekivad ehk ka teistugused ajaveetmise viisid. Samuti mõjutavad sõbrad maailmavaadet , eesmärke ja õppeedukust. Kujunenud laiskus või töötahe viib omakorda vastava elukutseni. Iga langetatud otsus annab uue ning teistsuguse suuna edaspidisele elule.
Valikuid peab alati hoolega kaaluma, sest kord langetatud otsustel tihti enam tagasiteed ei ole. Nii nagu males, peaks ka elus kavalalt kolm käiku ette mõtlema, sest igal teol on tagajärjed, millega tuleb arvestada. Peab mõtlema, kus ja kellena tahame näha ennast homme . Nii saab omale eesmärgid paika seada, selle järgi edaspidiseid otsuseid langetada.
Eesmärgid annavad mõtte tänasesse päeva. Inimene, kellel on paigas ideaalid, mille poole ta püüdleb, oskab ka aega mõistlikult ja osavalt kasutada. Ta teab, kuhu ta jõuda tahab, sest tal on kindel siht. Kui uskuda oma võimetesse ja pühendada ennast eesmärgile, siis pole miski võimatu. Prantsuse kirjanik Victor Hugo on öelnud: „Inimestel ei puudu jõud, neil puudub tahe .“ Pingutades täna, võime juba homme olla sammu lähemal oma ideaalile, eesmärgile.
Siiski ei tohiks eesmärgini rühkides unustada olulisi asju elus. Perekond mängib iga inimese jaoks suurt rolli. Nemad on olnud toeks ja abiks sünnist saati, pakkudes omakasupüüdmatut armastust, millele ei leidu midagi võrdväärset. Perekonda peab hoidma, sest sõbrad ning kaaslased tulevad ja lähevad, aga perekond oli olemas eile, on täna ja on ka homme. Nendele võime alati lootma jääda.
Perekondlikud väärtushinnangud kanduvad edasi põlvest-põlve. Sünnitakse siia ilma puhta lehena, mida alles hakatakse kujundama. Kodu on peamine koht, kust lapsed omandavad oma esimesed väärtushinnangud. Alles kasvades ja ise kogedes kujunevad välja inimese eetilised piirid – tekib konkreetne ettekujutus, mis on õige, mis aga täiesti vastuvõetamatu.Lapsevanemad peaksid hoolega kontrollima oma käitumist, et võiksid anda eeskuju, mille tulemuse peale võiksid tulevikus uhkust tunda.
Isegi, kui anda endast endast parim ja tegutseda omakasupüüdmatult, ei saa kunagi kindel olla, et meist eeskuju võetakse. Tulevik võib tänamatu ja ettearvamatu olla. Sellegi poolest peaks meenutama juttu tuhandest peeglist, millesse üks koer vaatas ja nägi tuhandet samasugust koera rõõmsalt saba liputamas. Teise koera lõrinale vastasid aga tuhat koera vihaselt vastu lõrisedes. Keegi ei anna garantiid, et tänaseid püüdlikuse ja heatahtlikuse vilju saab homme lõigata, aga meie oma suhtumine kujundab siiski suuremalt jaolt meid ümbritsevat.
Aga on palju asju, mille üle puudub inimestel kontroll. Seepärast pole mõtet muretseda ette juba homsete probleemide üle. Nii kaotab tänane oma tervikliku väärtuse. Olevik on kõikvõimas. Nii palju on võimalik korda saata, kui ainult tahta. Vahest takistab inimest hirm homse päeva ees, mis röövib ta seiklusjanu. Kardetakse asju kokku pakkida ja Indiasse elama minna, sest seal ei oota ees ei kedagi ega midagi ja tagasi tulles ollakse ilma ka tööst ja enne lahkumist ära müüdud elukohast. Kui me vaid mõttega juba homses elama ei peaks! Nii palju saaks korda saata, kasutades uljalt iga sekundit päevast. Nagu ütleb ladinakeelne väljend – carpe diem!
Selleks, et homme meenutades võiks rahul rahul olla tänase päevaga, peab paika panema oma väärtushinnangud, hoolikalt kaaluma oma valikuid ja käitumist, sest kõigel on omad tagajärjed, mille eest peab vastutama. Olgugi, et kohusetunne homse ees võib paljudele unistustele takistuseks saada, annab see siiski kindlustunde edaspidise suhtes. Peaks keskenduma praegusesse hetke, olevikku , kus me veel kõike muuta saame, sest varsti saab sellest minevik , mis õpetab tulevikku.