Kirjand "Õnn" (0)

Õnn
Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :“On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik“. Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma ?
Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võivad kellegi teise jaoks tähendada elu, millest ei oskaks unistadagi. Kuid ometigi pakub tema elu, mida kogedes või millele mõeldes tabab meid kohutav haletsus ning mõistmatus, talle rõõmu ja õnne sama rohkelt, kui meie oma meile. Tema jaoks on tal olemas kõik, mida vaja, et olla õnnelik. Olles kogenud ainult neid tingimusi, mis talle elamiseks on antud, ei oska ta paremat tahtagi. Selles väljendub inimeste nõudlikkuse erinevus. Igaüks on õnnelik, kui tal on olemas see, mida tema elus oluliseks peab.
Tihtipeale arutletakse selle üle, kas raha teeb õnnelikuks. Sellel teemal korraldatud uuringud näitavad, et inimeste arvates teeb raha õnnelikuks vaid puruvaeseid. Minu isiklik seisukoht on see, et raha otseselt õnnelikuks ei tee, kuid mängib sellel teekonnal üsna tähtsat rolli. Rahata ei ole keeruline olla õnnelik keskkonnas, kus raha pole niivõrd tähtis, kui enamasti tänapäeva arenenud ühiskonnas. Ma kujutan ette, et selline olukord võiks olla kohtades, kus pole veel levinud tehnika, seaduslik korraldus ega ametlik kaubandus (nt. suurem osa Aafrikast). Kui aga analüüsida keskkonda, kus elame meie, arvan ma, et rahal on oma arvestatav roll meie õnnelikuks saamise teel. Suurem osa asjadest, mida meie elamiseks vajame, on seotud rahaga . Tänapäeval võib vist isegi öelda, et suurel määral on ka tervist võimalik rahaga osta. Kõike materiaalset on võimalik rahaga osta. Optimistide kurvastuseks tuleb ilmselt ümber lükata väide „elame õhust ja armastusest“, kuna kõiki fakte arvestades teame, et inimese hing võib elada küll armastusest, aga keha vajab lisaks sellele ka muud. Raha ei võrdu õnnega, kuid ilma rahata pole ka õnne.
Paljud inimesed panustavad suured lootused õnnele (vedamise tähenduses) ega hinda tekkinud olukorda objektiivselt. Selle parimaks näiteks on hasartmängusõltlased. Nad loodavad kõiges vedamisele ega suuda langetada oma otsuseid ratsionaalselt. Taolistes olukordades on tihtipeale vaid õnn see, mis suudab päästa elu allakäimisest. Palju kasutatakse väljendit „õnnesärgis sündinud“. See tähistab inimest, keda on õnn mitmeid kordi päästnud pealtnäha võimatutest olukordadest. Selliseid inimesi leidub, kuid mitte palju. Ei tasu oletada ning jääda lootma, et oled üks nendest , kuna vastupidise selgudes võib olla juba liiga hilja, et midagi muuta.
Õnn- ometi nii lühike, kuid niivõrd suure tähtsusega sõna. „Tavaliselt seome õnne mõistega mingi sündmuse, mis peab elus kindlasti juhtuma. Tegelikult peitub õnn hingerahus, rõõmus jagada ligimestega kõike, mis meil on, ja võtta seda kui loomulikku,“ ütles Itaalia kirjanik Romano Battaglia. Hinnakem seda, mis meile antud ning nähkem õnne ka pisiasjades, kuna elu on nii õnnelik, kui õnnelikuks me ta ise mõtleme.