Maailma Turismitrendid (1)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismi osakond
Kai Kont
TH-1
MAAILMA TURISMITRENDID
Referaat
Juhendaja : turismimajanduse  assistent Tatjana Koor
Pärnu 2011
SISUKORD
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1.Mikroniššid..............................................................................................................................3
1.1 Mikroniššide erinevad liigid...............................................................................................3
1.1.2 Kruiisiturism - Populaarne ja kasvav trend......................................................................4
1.1.3 Palverännak- Kasvav turismitrend.................................................................................4
1.1.4 Maaturism ......................................................................................................................5
1.1.5 Ekstreemsuse otsingul....................................................................................................6
1.1.6 Kosmoseturism...............................................................................................................6
2.Populaarsemad sihtkohad üle maailma....................................................................................6
2.1 Riigid ja nende populaarsus................................................................................................6
2.1.1 Hiina tõus.......................................................................................................................7
3.1 Regioonide populaarsus........................................................................................................7
3.1 Euroopa...............................................................................................................................7
3.2 Aasia ....................................................................................................................................7
3.3 Ameerika.............................................................................................................................8
3.4 Lähis-Ida.............................................................................................................................8
4. Väljaminev turism ...................................................................................................................8
4.1 Enamik reisijaid reisivad enda piirkonnas..........................................................................8
5.Maailma turismi mõjutavad tegurid.........................................................................................8
5.1 Maailma turism pärast 11.septembrit..................................................................................8
5.1.1 11.septembri mõju Eestile............................................................................................9
KOKKUVÕTE............................................................................................................................9
Allikad:
1. World Tourism organization,
http://www.unwto.org/facts/menu.html
2. SL Õhtuleht
http://www.ohtuleht.ee/275998
3.neljas.ee Majandus, Maailma turism pärast 11.septembrit
http://www.neljas.ee/est/?news=908778&category=9
4. Mõtteid rahvusvaheliste turismitrendide teemdel http://turismitrendid.blogspot.com/2010/10/alustuseks-pisut-lugemist-eelmise-aasta.html
SISSEJUHATUS
Inimesed reisivad erinevatel põhjustel. Olgu selleks soov põgeneda iga päeva rutiinist, näha teisi kultuure,nautida loodust, ärist tulenevatel põhjustel, religioossed uskumused ja soovid külastada pühapaiku, sugulaste külastamine või muu säärane.Pärast aega, mil inimestel tekkis vabaaeg on reisimine inimeste seas aina kasvanud ning kui varem reisisid jõukad, siis nüüd on ka keskklassil võimalus reisida ja näha teisi kultuure ja regioone.
Referaadiülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised :

• Uurida, millised on tõusvad mikroniššide trendid maailmas
  
• Selgitada välja, millised riigid on turmismimajanduses tõusval järjel ning kes on populaarsust kaotamas.
  
• Võrrelda erinevate regioonide turismimajanduse statistilisi andmeid ning turismimajandusest saadud tulusid
  
• Uurida, kuidas ja kas mõjutavad turismitrende keskkonna-,inimtegevusetegurid.
  

1.MIKRONIŠŠID
1.1 MIKRONIŠŠIDE ERINEVAD LIIGID
Turism on inimeste sihipärane organiseeritud reisimine kindlatel eesmärkidel.On olemas massiturism , niššiturism ja mikroniššiturism, mis jaguneb omakorda veel alavormideks ( nagu loodus-,maa-,kultuuri-, linnaturism jne). Inimesed reisivad küll erinevatel põhjustel, kuid populaarsuse on säilitanud rannapuhkus ning samuti kultuuri-,linnaturism. Kuid üha enam ja enam kogub populaarsust selline mikroniššiturimi alavorm, nagu loodusturism ning samuti ka maaturism. Nii väitis ka Eestit külastanud Tuneesia turismiminister Tijani Haddad,et hetkel on maailma turismitrendis tõusudel loodusturism ja heaolu-spaaturism.Seda just sellepärast,et inimesed soovivad kogeda rohkem looduse lähedust ning ära eemale saada tsivilisatsioonist ning ahistavatest pilvelõhkujatest. Palju populaarsust kogub maaturism, kus antakse inimestele võimalus kogeda ehtsat maaelu ning maaeluga seotuid kodutöid, mis on paljudele tänapäeva linnainimestele kaugeks ja võõraks jäänud.
1.1.2 KRUIISITURISM- POULAARNE JA KASVAV TURISMITREND
3
Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970.aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010.aastaks oli see arv juba jõudnud 20 miljonini. Kruiisitõõstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria- alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7.4%. Maailma Turismiorganisatsiooni kohaselt vähenes 2009.aastal kogu turism maailmas 4-6%, aga kruiise mõjutas majanduslangus võrreldes muude segmentidega vähem. Juhindudes eeltoodud statistilistest näitajatest võib öelda,et kruiisiturism on kahtlemata maailma turismis üheks oluliseks tulevikutrendiks.
Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska - viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvutl kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiiremini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009.aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituristiga.
Kruiisireiside pikkused on varieeruvad- puhkuserekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2-päevane kruiis , kuid aina enam koguvad viimastel aastatel populaarsust lühemad, 2-5 päevased kruiisid ning trend näitab,et osatähtus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab.
Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud eeltoodud statistilised, kasvavat trendi näitavad numbrid ja miks on ta aina enam populaarsust koguv turismitrend :
*Kruiis sobib kõigile- sihtkohti, laevu, kestvuseid, hinnakategooriaid on palju;
*Sihkohtade aina laienev valik ning pakutavad kaldaekskursioonid annavad võimause avastada ühe kruiisireisi jooksul mitut erinevat sihtkohta ;
*Korduvklientide osa on statistika kohaselt 90% kandis ;
*Puudub pagasi kokku-lahti pakkimise vaev võrreldes tavareisiga;
*Turvalisus võrreldes individuaalreisiga.
1.1.3 PALVERÄNNAK- KASVAV TURISMITREND
Religiooniturismi võib pidada maailma vanimaks turismiharuks, mis on maailmas üheks kiiremini kasvavaks – aastas 18 miljardit dollarit ja palverändurite hulgaks umbes 330 miljonit inimest. Palverännak sai alguse aastatel 100 - 300 ja peamisteks rännaku sihtkohtadeks olid Palestiina , Betlemm ja Jeruusalemm . Palverännakute sihtkohad on religiooniti erinevad: kristlaste palverännakud viivad Jeruusalemma, Rooma , Lourdesi Prantsusmaal ja Santiago de Compostelasse Hispaanias, moslemite rännakute olulisemaks sihtkohaks on Meka – igale islamiusulisele on see teekond vähemalt korra elus soovitatav. Budistide tuntuim sihtkoht on Kapilavastu ja hinduistide rännakute olulisim sihtkoht on Varanasi.
Praegused turismitrendid soosivad religiooniturismi ühe osa - palverännakute – jätkuvat kasvutrendi.Peamisteks argumentideks palverännaku puhul on kolme erineva kogemuse kokkulangemine: looduspärand, kultuuripärand ja spirituaalne elamus . Looduspärand on alati unikaalne , olles igas riigis isesugune ja luues igale rändurile erineva elamuse. Esmatähtsaks võiks siiski pidada spirituaalse elamuse osakaalu , sest just see on üldjuhul põhjuseks, miks inimene valib palverännaku reisitüübiks. Rändamine ehk teekonnal viibimine võimaldab võtta
aega vaid iseenda jaoks - tänapäeval nimetataksegi tihti palverännakuid teekonnaks iseendani jõudmisel.
4
Kultuuripärandist ehk siis kohalikust elust ja tavadest osasaamine on samuti elamuseks, mida ei pruugi kogeda, sattudes sama riigi kuurortrajooni puhkusereisile. Palverännaku teekonnal saab einestada väikestes kohalikes toitlustuskohtades, kogedes söögi lihtsust ning samas erinevaid kohalikke maitseid. Omamoodi elamuseks on palverännakutel ka rahvaste lõimumine – tullakse ju teekonnale üle maailma ning õhtuti pärast väsitavat teekonda kogunevad teelolijad ööbimiskohta, kus on parimad võimalused sotsiaalseks suhtluseks.
Odavus on palverännakute oluline ja konkurentsieelist loov komponent - päevakuluks on umbes 15 eurot, millest kolmandik kulub majutusele. Eelneva kirjelduse puhul tuleb muidugi lähtuda asjaolust, et tingimused teekonnale jäävates ööbimiskohtades on suhteliselt askeetlikud, kuna enamjaolt on tegemist heategevuslike majutusasutustega. Sarnaselt teiste reisitüüpidega teeb ka palverännak läbi pidevat tootearengut ning seega on võimalus läbida teekond ka luksuslikumates tingimustes: oma seljakoti võib hommikul anda transporti pakkuvale ettevõtjale, kes selle siis õhtuks sihtpunkti toimetab, vihmasaju korral võib tellida bussi teekonnale järgi ja söömiseks võib valida parimad restoranid.
Kasvavat huvi palverännakute vastu kasutavad ära teekonnale jäävad erinevad toitlustus-, majutus - ja muud ärilisel kaalutlusel loodud ettevõtted, pakkudes suhteliselt kõrge hinna eest erinevaid meeneid ja teenuseid. Siinkohal saab selliseid ärilisi ettevõtmisi tõlgendada kaheti. Esiteks muidugi toob kohalike poolt palveränduritele erinevate teenuste pakkumine kaasa nii tööhõive kui ka üldistatult kohaliku elu elavdamise. Teisalt jälle kaotab palverännak liigse kaubanduse ja melu tõttu oma algse võlu ja eesmärgi – palverändur läheb sellele teekonnale just selleks, et eemalduda mõneks ajaks maistest ja materiaalsetest mugavustest.
Palverännakud suudavad tarbijani tuua mitmeid lisaväärtusi nagu näiteks lähem kontakt loodusega, kultuuri olemuse tajumine ja kindlasti hingeline ning vaimne puhastumine. Lisaks tarbijale hingelise ja kultuurilise kogemuse pakkumisel aitab palverännakute tõusutrendile kaasa ka materiaalne aspekt – reis ei nõua erilisi investeeringuid ning liigitub omamoodi odavreisi valdkonda. Samuti avaldab palverännak kui reisitüüp positiivset mõju sihtkohale ja selle majandusele, luues töökohti ning elavdades kohalikku elu. Seega on palverännakutel kui religiooniturismi olulisel alamharul olemas kõik eeldused, et ka tulevikus saaks haru iseloomustamisel kasutada sõnapaari „kasvav trend“.
1.4 MAATURISM
Viimastel aastakümnetel on maaturismi nõudlus muutunud palju mitmekesisemaks
tänu sellele, et linnas elav kesk- ja kõrgklass on maaturismi taasavastanud. Nad on juba
kaotanud enamuse oma pärandist maal ning neil ei ole maapiirkonnas enam sugulasi ,
keda külastada. Maaturismi osakaalu suurenemist tuleb tõlgendada kui huvi millegi
erilise vastu, mitte kui soovi raha kokku hoida. Nendel turistidel on võimalik sõita
isikliku autoga, nad on haritud, palju reisinud ning nõudlikud, kriitilised tarbijad.
Tavaliselt jaotavad nad puhkuse mitmesse ossa ning naudivad mitmeid lühireise, mis
võimaldab külastada nii eksootilisi maid ja randu kui puhata maal.
Huvi maaturismi vastu kasvab, soovitakse minna ”tagasi loodusesse ”. Ajendid puhkuse
veetmiseks maal on ümbritsev loodus, vaikus , isiklik kontakt perekonnaga, võimalus
lastel maaelu kogeda, talus ja ümbruskonnas toimuvad tegevused ning suhteliselt
madalad majutuse hinnad.
Tootearenduse edukust mõjutab järjest enam klientide teadlikkus ja huvi keskkonnaküsimuste vastu. Heaks võimaluseks on uute toodete loomine vastavalt iga 1 segmendi vajadustele, võttes arvesse nende hobisid ja tegevusi.
5
Inimesed tahavad maapiirkondades näha kõige rohkem:
- looduslikke vaatamisväärsusi, puhast rikkumata loodust ja mitmekesist
maastikku ;
- arheoloogilist, ajaloolist ja kultuurilist pärandit;
- uudset arhitektuuri, mille juured oleks kohalikus folklooris;
- festivale, pidustusi, rahvamuusikat ja -tantsu;
- mälestusmärke ja muuseume ;
- kohalikku traditsioonilist toitu;
- madalat elukallidust;
- mugavaid hotelle;
- täielikku puhkust.
Samuti otsitakse rohkem tegevust ja meelelahutust: avastusretki, jalgrattamatku, veespordiharrastusi järvedel ja jõgedel, ratsutamist, jahilkäimist, kalapüüki, traditsioonilise käsitöö õppimist, metsamarjade korjamist, talutöödes osalemist.
Maaturism on väga põnev, mille käigus saavad täiskasvanud puhata ja näidata lastele kuidas maapiirkondades elu elatakse.
1.5 EKSTREEMSUSE OTSINGUIL
Uus trend ennekõike äriinimeste hulgas on nn ilmajätmise puhkus, mis paneb proovile kehaliste võimete piirid. Parandamaks tervist ja tasakaalu ning võitlemaks stressivastu, jäetakse maha luksus ja veedetakse puhkus sõjaväelaagrit meenutavas spaa - või tervisekeskuses või ekstreemsetes tingimustes matkates, mitte niisama lõdvestudes. See trend annab soodsa tõuke füüsilist treeningprogrammi pakkuvate spaade ja laagrite edenemisele, mis võivad asuda ka muidu mitteatraktiivsetes ( näiteks karmi kliimaga ) sihtkohtades.
1.6 KOSMOSETURISM
Astronoomia ja kosmoseturism on tõusmas tähena taevasse Lõuna-Aafrikas, kus on arendamisel maailmaklassi kosmosetehnika. Juba on pakkuda ka esimesed astronoomiakursused. Astro-turism meelitab kohale igas vanuses reisijaid, üksikreisijatest peredeni, amatööridest professionaalideni. Astro-turismi areng üheskoos jätkuva linnastumisega tekitab nõudlust piirkondade järele, kus öine taevas on tähevaatluseks sobiik.
2. POPULAARSEMAD SIHTKOHAD ÜLE MAAILMA
2.1 RIIGID JA NENDE POPULAARSUS
Reisimine muutus populaarseks ajal, mil inimestel tekkis vabaega. UNWTO andmetel reisis 1950 aastal 25 miljonit inimest aastas, mis praeguseks ( 2010 aasta andmed ) on tõusnud arvuni 940 miljonit inimest aastas.Juba tol ajal, ning ka nüüd, reisiti peamiselt selleks,et saada lahti rutiinist ning nautida rannapuhkust. Nii ka tänapäeval on säilinud suur populaarus rannapuhkuse suhtes. UNWTO andmetel reisis 2010.aastal 51% reisijatest rannapuhkuse eesmärgil, 27% tervise, religiooni, 15% ärialaselt ning 7% oli määramata. Samuti oli kõige populaarsem transpordivahend (51%) reisimine läbi õhu, teisel kohal oli (41%) reisimine mööda maad ehk siis auto või bussiga, 6% laevaga ning 2 % rongiga.
6
Kõige populaarsem sihtkoht maailmas on hetkel Prantsusmaa, kuhu reisis aastal 2009 76.8 millionit inimest ja kuigi järgmisel aastal oli reisijate arv sama, siis populaarsuselt teist
sihtkohta külastas aastal 2010 59.7 millionit inimest.Seega Prantsumaa ei pea oma positsiooni pärast muretsema. Kuigi märkimisväärselt kogus populaarsust Hiina, mida 2010 aastal külastas 4.8 miljonit inimest rohkem, kui möödunud aastal. Sellise suure hüppega tõusis Hiina 2010 aasta statistika andmeil 3.kohale, tõugates Hispaania neljandaks populaarseimaks sihtkohaks üle maailma, keda külastas 2010.aastal vaid 0.5 miljonit rohkem inimest, kui möödunud aastal.Ning samuti ka Itaaliat , kes on populaarsuselt 5.kohal, külastas eelmine aasta 0.4 miljonit inimest rohkem.
2.1.1 HIINA TÕUS.
Hiina on oma populaarsust viimaste aastate jooksul märkimisväärselt suurendanud. Üha enam ja enam inimesi seavad oma reisi sihtkohaks just Hiina. Kuid turismi arendamise ja edu saavutamise taga on alati suured kulud.Nii on ka suured Hiina aastased kulutused turismiarendamisele, kes on näidanud suurt tõusu rahvusvahelises turismis viimase kümnendi jooksul, korrutades kulud neli korda alates 2000.aastast. 2010.aastal kulutas Hiina turismi arendamisele 54.8 biljonit dollarit ning on seega kulutuste poolest kolmas riik. Kõige enam kulutab turismi edendamise peale Saksamaa ( 78 biljonit dollarit) ning teisel kohal on Ameerika Ühendriigid ( 76 biljonit dollarit ).
3. POPULAARSEIMAD REGIOONID JA MAJANDUSKRIISI MÕJUD
3.1 EUROOPA
Väga paljusti mõjutas aastal 2008 tabanud majanduskriis ka maailma turismi ja reiside arvu. Eriti halvasti toibus Euroopa majanduskriisist, mil 2010 aastal pärast 19 kuud kestvat negatiivset reiside arvu, toimus vaid 3 %-line tõus, mis oli madalam, kui teistes regioonides. Selle põhjuseks võib lugeda Islandi vulkaanist põhjustatud tolmupilve, mis takistas ja häiris oluliselt lennundust,ning majanduslik ebakindlus , mis mõjutas regiooni.
3.2 AASIA
Kõige paremini toibus kriisist Aasia, mis saavutas 2010 aastal ajalooliselt kõrge arvu reisijaid ( 204 miljonit inimest, mis on 24 miljonit rohkem, kui 2009 aastal 20 miljonit kõrgemal 2008 aasta kriisieelsele haripunktile). Regiooni 13 % tõus 2010 aastal oli topelt rohkem maailma keskmisest ja seetõttu on Aasia maailma turismis kõige tugevamini kasvav regioon viimase kahe aasta jooksul.
3.3 AMEERIKA
2010 aasta seisuga kasvas Ameerikas 6% võrra rahvusvaheliste turistide külastajate arv. Tervet regiooni külastas 150 miljonit inimest , mis on 9 miljonit rohkem, kui kriisiaastatel ja 2 miljonit rohkem , kui oli kriisieelsel aastal. Majanduskasv Usa majanduses ja Ladina-
7
Ameerika majandus aitasid parandada piirkonna tulemusi tervikuna .Piirkonna kolm juhtivat sihtkohta Ameerika Ühendriigid (+9%), Mehhiko (+4%) ja Kanada (+2%)- kõik lõpetasid aasta positiivsete tulemustega. Lõuna-Ameerika saavutas tugevaimad tulemused Ameerikas,
kus külastajate keskmine arv ulatus 11%’ni. Lõuna-Ameerika külastatuim paik oli Argentiina (+23%), talle järgnes Uruguay ( +16 %), Ecuador (+8%) ja Peruu ning Brasiilia said mõlemad 7% võrra rohkem külastajaid, kui eelmine aasta. Tulemusi parandas tugev piirkondade vaheline nõudlus
3.4 LÄHIS-IDA
Lähis-Ida oli kõige kiiremini kasvav regioon ( +14%), kuid see järgnes märkimisväärsele langusele ( -4%) . Regioon saavutas 60 miljonit külastajat 2010 aastal, mis oli 7.5 miljonit rohkem, kui eelneval aastal ja 5 miljonit rohkem, võrreldes majanduskriisile eelnenud haripunktile.Samuti tõusis rahvusvahelisest turismist saadud tulu 14% võrra, mis USA dollarites võrdus 50 biljoniga. Peaaegu kõik sihtkohad saavutasid kahekohalised protsendid külastajate arvu poolest: nagu Süüria ( +40%), Palestiina (+32%), Jordaania (+20%), Egiptus (+18%) ja Liibanon (+17%). Erand oli Saudi Araabia , suuruselt teine regiooni sihtkoht, mis näitas madalaid tulemusi 2010.aastal.
4. VÄLJAMINEV TURISM
4.1 ENAMIK REISIJAID REISIVAD OMAENDA PIIRKONNAS
Suur enamus rahvusvahelistest reisidest leiavad aset reisijate enda piirkonnas. Umbes neli viiest maailma reisidest leiavad aset reisijate enda regioonis. Euroopa on praegu endiselt maailma suurim väljamineva turismi regioon, kus on üle poole (52%),Aasia ja Vaikse ookeani piirkond on teisel kohal ( 21%), seejärel Ameerika (16%) ja Lähis-Ida (4%) ning viimasena Aafrika ( 3%)
5. MAAILMA TURISMI MÕJUTAVAD TEGURID
5.1 MAAILMA TURISM PÄRAST 11.SEPTEMBRIT
Maailma turismi mõjutavad lisaks majandusekasvule,looduskatastroofidele ka olulisel määral inimtegevus.Nii nagu mõjutas maailma turismi majanduskriis, nii mõjutas ka Ameerikas toimunud 11.septembri katastroof maailma turismi statistika näitajaid. See mõjutas reisijate arvu nii suuresti,et maailma turismis pole veel kunagi olnud nii ulatuslikku kriisi. 11.septembrile järgnenud ajal (septembris- oktoobris 2001) vähenes Euroopa riike külastanud ameeriklaste arv keskmiselt 30% ja jaapanlaste arv 25%.Euroopas kannatasid terrorirünnaku järgsel paaril aastal need riigid, kelle külastajate hulgas oli suur osatähtsus ameeriklastel ja lennureisijatel ( Suurbritannia ja Iirimaa ) ning kuhu tavapäraselt saabus palju reisijaid sügis- talvisel perioodil.Ning kahtlemata kõige enam kannatavad Lähis-Ida riigid,keda ameeriklaste hulgas külastatakse pärast 11.septembri sündmusi märkimisväärselt vähem.Lennureiside kartuse ja segase poliitilise olukorra tõttu olid 11.septembrile järgnenud kahel kuul kahanesid reisibroneeringud kogu maailmas 12-15% võrra.
8
11.septembri tõttu eelistavad puhkajad kaugreiside asemel lähemaid riike, eriti neid, kuhu pääseb lennukit kasutamata. Suurenenud on huvi juba külastatud lähiriikide ning siseturismi vastu. Lõbustuste ja seikluseotsimise asemel võetakse ette hoopis reise kohtadesse, mdia varem on ebahuvitavaks peetud, samuti suureneb puhkusereiside asemel sugulastele ja tuttavatele küllasõitmine. Rohkem tehakse ka lühireise linnadesse, kuid maailmakuulsaid metropole ei külastata enam endise innuga.
Turismiuuringute firma IPK International pikaajalistest uuringutest on ilmnenenud, et puhkusereiside nõudlus kasvab kriisidest ja majanduslangustest hoolimata kahe peamise sihtgrupi suurenemise arvel - need on stressis töörügajad, kes soovivad puhkusereisidel lõõgastuda, ning aktiivsed ja hästikindlustatud vanemaealised, kes otsivad lõbustuste asemel ehedat kultuuri.
Turismiarendajatel soovitatakse konkurentsis püsimiseks tähelepanu pöörata kolmele tegurile: lähtuda säästva arengu põhimõtetest, mis võtab arvesse kohalike elanike vajadusi ja kultuuritraditsioonide säilitamist; mitmekesistada pakutavate turismiteenuste ja – võimaluste valikut; ning pakkuda väga head teenindustaset ja teenuste hinna-kvaliteedi suhet, mis lõppkokkuvõttes tähendab suuremaid tulusid.
5.1.1 11.SEPTEMBRI MÕJU EESTILE
Septembris ( 2001) kasvasid saabumised 1% peamiselt ristluslaevade hooaja pikenemise tõttu, mistõttu ka ameeriklaste saabumised kasvasid septembris poole võrra. 11.setpembri terrorirünnakute mõju septembri tulemustele aga oli siiski nähtav: lennukiga saabunud ameeriklaste arv langes 30% ( väikeste mahtude tõttu tähendab see 220 inimese tulemata jäämist) . Kokku vähenesid septembris välisriikide kodanike saabumised lennukiga 11% ehk 1600 inimese võrra.
KOKKUVÕTE
Turismitrendideks on kiiresti populaarsust koguv kruiisiturism, usuturism, mis on alati olnud populaarne ning maaturism, mis kogub inimeste seas üha enam ja enam populaarsust. Kõige külastatuimaks sihtkohaks on endiselt Prantsusmaa, teisel kohal Ameerika Ühendriigid ning kolmandal kohal Hiina, kes on hüppeliselt kiiresti populaarsust kogunud .Kõige populaarsem regioon on Aasia, millele järgneb külastuste poolest Ameerika regioon. Turismimajandust mõjutab oluliselt keskkonna-, looduse- ja inimtegurid, kuid hoolimata mõningatest kõikumistest ja madalseisudest, mis on tingitud loodusoludest või muust , on reisimiste arv järgnevatel aastatel kasvavas joones.
9