50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS Tartu Ülikooli haridusteaduskonna õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus 2009 Sissejuhatus Õpiobjekt mida hetkel külastad soovib innustada Sind koos lastega mängima. Näpumängud on väga lihtsad mängud. Need aitavad lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet. Näppude liigutamine, ringitamine ja „kõndimine“ on abiks lapse peenmotoorika ja kõne arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd. Koordinatsiooni ja tähelepanu arengu toetamisel on eriline koht sõrmede osavust ja sõrmeotste tundlikkust arendavatel mängudel. Kindlasti aitab näpumängude mängimine vabaneda pingest ja luua rõõmsa tuju. Kindlasti on igal näpumängul kunagi olnud kindel autor, kuid mängude kirjeldusi on antud edasi
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine;
täita. Äratada huvi lugemise vastu (ilukirjandus, ajakirjandus, teabetekstid). Seega on emakeelel kui õppeainel täita järgmised funktsioonid: õpetav, arendav, rakendav, kommunikatiivne, integreeriv. Õppeaine sisu jaguneb teadmisteks ning oskusteks ja vilumusteks ehk protseduurideks. Eesmärgid lihtsustatud õppes: Abiõppe ülesanne on kindlustada kõigi varem nimetatud emakeeleõpetuse eesmärkide täitmine. Seda aga sõltuvalt laste võimetest ehk madalamal tasemel. Lisaks täidab emakeele abiõpe spetsiifilist eesmärki — korrigeerib abiõppeõpilase arengut. Kõne arengu korrigeerimine: keelevahendite omandamise ja kõneoperatsioonide kujundamise suunamine. Sõltuvalt puude (vaimse alaarengu) iseloomust on enam edu loota formaalsete kõneoperatsioonide arendamisel, vähem semantika valdkonnas.
...............................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD)
6 Õpetajaraamat 1. SISSEJUHATUS Õpetajaraamat on koolieelsete lasteasutuste eesti keele kui teise keele õppemater- jali osa, mille eesmärgiks on anda õpetajale metoodilist nõu ja soovitusi. Laps õpib koolieelses eas ka keelt uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, seetõttu tuleb tema uudishimu eesmärgi- päraselt suunata. Koolieelses vanuses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Lapse mõtlemine on fantaasiarikas, alati ei järgita loo- gilisi struktuure, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fan- taasiale. Lapse meelest on esemed ja nähtused hingestatud. Mälu, taju ja tähelepanu iseärasused mõjutavad seda, kuidas laps teavet vastu võtab, ning õpetaja peab seda materjalide esitamisel arvestama.
................................................................................................................................44 Kirjandust..................................................................................................................................45 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................46 Sissejuhatus Mäng on väga tähtis osa lapse igapäevaelust. Ma arvan, et lapsel peaks olema võimalus mängida palju erinevaid ning meelepäraseid mänge. Selle mapi koostades lähtun ma sellest, et saaksin neid mänge hiljem oma töös kasutada. Valisin välja mängud, mis pakuvad minu arvates lastele huvi ning on samas ka arendavad. Mängud süstematiseerisin ma esiteks vanuste ja siis ka teemade kaupa. Alguses on näpu- ja sülemängud, mis sobivad väga hästi noorematele lastele, kuid edasi kasutasin samasugust
vahendi asend ja liikumissuund- üles, alla, RAHULIK lõpuosa ette, taha, kõrvale, selja taha, rinnale jne. – ühtib analoogiliste käte asendite ja liikumissuundadega. 9. MILLINE ON TUNNI SISSEJUHATAVA OSA EESMÄRK? Organiseerida lapsi tegevuseks; 18. MILLISEID OSKUSEID NIMETATAKSE PÕHILIIKUMISOSKUSTEKS JA MILLEKS ON Koondada laste tähelepanu; Luua positiivne meeleolu; Valmistada lapse organism ette üldarendavate VAJA NEID OMANDADA? Kõnd; jooks; hüpped ja hüplemine; visked ja püüdmine; roomamine, harjutuste kaudu tegevuse põhiosa täitmiseks. ronimine, veere. Põhiliikumisoskuseid on vaja, et efektiivselt keskkonnas hakkama saada. Need 10. MILLEST KOOSNEB TUNNI PÕHIOSA? olulisemate liigutusoskuste ja kehaliste võimete
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid