Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on kirjandus? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kirjandus?
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
FLKU.05.155
Mis on kirjandus?
Kirjandus on äärmiselt lai mõiste ja ilmselt sama palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi kirjanduse olemuse kohta. Mina leian, et kirjanduse määratlemiseks on seega väga palju viise.
Kirjandus on midagi, millele mõeldes tuleb soe tunne. Hea raamat on kaaslaseks, kui tuju pole just kiita ning kui tunnen , et vajan midagi, et saada korrakski eemale. Sellistel hetkedel on raamat hea teekaaslane, et saada välja igapäevarutiinist, kogedes seiklusi ning raamatu kaudu justkui jõudes paikadesse, mida iial näinud pole. Kirjandus suudab seega meid endaga kaasa haarata, viies meid rännakule, millel ekseldes kogume uusi teadmisi, tutvume teiste inimeste mõttemaailmaga ja õpime nende käitumisest.
Tihti on nii, et me samastame end raamatutegelasega. Me elame neile kaasa, tunneme koos rõõmu ja kurbust . Me tunneme tihti raamatutes ära mõne tegelase, kelle saab samastada ka meile tuttava inimesega, samamoodi tunneme me ära ka iseend.
Kirjanduse puhul ei olegi alati nii oluline see, mis on kirjapandud, vaid see, kuidas see jõuab lugejani. Kas kirjutaja suudab edasi anda oma sõnumi nii nagu ta seda algupäraselt soovis või jääb asi pigem segaseks. Samuti tuleb mõelda sellele, et raamatut kirjutades ei pressitaks lugejale midagi peale, vaid tehes kõike õigel määral. Kirjandus ei tohi lugejat solvata.
Sõnum on see, mida peab kirjandus endaga kandma. Kui ma loen läbi raamatu, novelli, lühiteksti või midagi muud, tahan ma, et see peidaks endas mingisugust sõnumit. Ei peagi olema nii, et see oleks kindel sõnum, mis peaks igaüheni jõudma, vaid, et igaüks leiaks endale midagi sellest kirjatükist, sest kui ma loen ja see loetu ei pane mind kuidagi mõtlema ega anna mulle mingisuguseid uusi teadmisi, siis ma leian, et see polnud just kõige parem lugemine. Ilmselt siit lähebki minu jaoks piir kirjanduse ja mittekirjanduse vahel. Ma ei loe kirjanduseks kirjutatut, mis on sisutühi ega anna mulle midagi uut. Sellise loetud teksti unustan ma õigepea. Kirjandus aga on midagi sellist, mis vajadusel kõlab kõrvus veel päevi, aastaid hiljem. Ta peaks ikkagi avardama maailmapilti, tekitama emotsioone ja kõige enam - panema mõtlema, et me tahaksime lugeda veelgi rohkem ja ammutada uusi teadmisi.
Kirjandust on võimalik väga erineval moel liigitada. Selle määratlemine jällegi sõltub paljudest erinevatest aspektidest. Minu arvates kõige tüüpilisemalt saab kirjandust määratleda žanri, sihtgrupi, rahvuse, ajaperioodi, kirjutusviisi ja muude näitajate järgi. Aga miks ka mitte näiteks selle järgi, millele või kuhu on tekst kirjutatud.
Kõik, mis on kirjapandud, ei ole minu jaoks veel kirjandus, sest kirjutatu peab läbima teatud kriteeriumid, et selleks minu silmis saada. Ütleksin üldistavalt, et kirjandus on minu jaoks kellegi kirjapandu, mis annab uusi teadmisi või värskendab vanu, haarab endaga kaasa, tekitades erinevaid emotsioone ning pannes mõtlema , kannab ta endas sõnumit igaühe jaoks.
Mis on kirjandus #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mari2991 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

minna, kaasa elada, edasi mõelda, läbi tunnetada, et tekiks elamus. Noorsookirjanduse lugemine kipub minuealistel vast seljataha jääma, kuna käsitletavad probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht

Eesti keel
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

olid. Pisut liialdades on inimestevahelised suhted paljuski sellised, mis on kliendi ja müüja vahelised suhted. Kui tehnoloogia välja arvata, siis me oleme umbes samas punktis, kui 50ndate Ameerika, mis on sõjast jäänud puutumata ja mis on õitsva arengu teel. Selle kauni sädeleva tarbijaühiskonna pealispinna all on erinevat tüüpi tumedad kired ja vihkamised. Kultuurisituatsioon ja kirjandus Mingisuguses ühiskondlikus koosluses on palju erinevaid valdkondi: haridus, kultuur, poliitika, meditsiin, pangandus, kaubandus jne. Nõukogude ajal oli väga keeruline ennast teostada erinevatel väljade. Eneseteostus oli teatud mõttes pärsitud või suunatud. Me ei saa rääkida täisväärtuslikust poliitikast Nõukogude Eesti kontekstis, see tähendas mingite võõraste asjade järgimist. Ka muudes valdkondades pole tegevus väga intensiivne. Seda ei peetud oluliseks

Kirjandus
tom
98
rtf

tom

UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m?

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei

Kirjandus
August Gailiti-Nipernaadi-- kokkuvõte
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid ­ eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi

Kirjandus
Oleksin ma edukas ettevõtja-
26
doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime

Turundus
Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
19
doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika polnud enam see, millega nemad olid harjunud ­ ideaalid vs pragmaatiline tegevus seadusloome näol. Taasiseseisvumise järel avati palju panku, kõrgkoole, ajalehti ­ uued olud lubasid inimestel oma aktiivsust mitmekesisemalt väljendada. Kultuur jääb selle foonil veidi tagaplaanile, on üks valdkond teiste valdkondade kõrval. 90ndate kirjandus pole enam poliitika. Poeedid asendatakse poliitikutega. 2. Kaks arusaama kirjandusest: etnosümbolism ja etnofuturism. Mõlemad suhestuvad rahvuslikkusega, esindavad erinevaid ideid rahvusest. Etnosümbolismi ­ 1970.­1980. aastate üks põhivoole, selgeima kuju sai luules (ka laul, romaan). Etnosümbolistlikul luulel oli mnemotehniline ja mobiliseeriv funktsioon, tema keskmeks oli etnilise identiteedi jaatus. Selle puhul räägitakse rahvusest totalitaarses riigis, oli tabu

Kirjandus
Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist ­ kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj ­ 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest ­ tänapäev

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun