Vene muusika 20. sajandil Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei
pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. aastate optimismi ja kosmosevaimustust. Poliitilised olud igapäevaelus Nõukogude režiim : -takistas kultuurisuhtlust ja igasugust suhtlust -välismaal käimine äärmiselt piiratud, eriti kapitalistlikes riikides -liikumispiirangud olid ka Eestis, näiteks ööseks Tartusse jäämiseks oli vaja eriluba -teatavad esemed või kombed kuulutati kodanlikuks igandiks või natsionalistlikuks väärnähtuseks -mitte mingil juhul ei tohtinud kombineeruda sinine, must ja valge värv Poliitika mõjutas olmet peaasjalikult sõdade kaudu. Ressursid suunati rindele, sõjad tõid kaasa suhkrupuuduse, niiet magusainena kasutati sahhariini. Samuti olid raskused küttepuude,rõivaste ja jalanõudega. Levis komme talumaja ette püstitada lipuvarras ja järjest rohkem lapsi osales skautide või noorkotkaste tegevuses. Mõju kultuurile
ühiskondlikke sõnumeid. Kuulsaimad maalikunsti esindajad on Odd Nerdrum, Robert Coloscott,David Ligare ja Edouard Manet. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. Oma postmodernistliku teooria loomisel toetuti vene 1920.aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele. Nad kuulutasid maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks ning püüdsid näidata maalikunstile oluliste mõistete nagu originaalsus ja unikaalsus, tühjust ja petlikkust. Nad hidnasid heaks reprodutseeriva fotograafia ja avalikus linnasruumis toimuva kunsti nagu näiteks plakatid.
aastal abiellus Marta Reichenbach Julius Woldemar Gerland'iga ning pere kolis elama Nõmmele ,mehele kuuluvasse eramajja.1938. aastast kuulus Marta Sillaots Eesti Kirjanike Liitu. 1940-ndail aastail tehti talle ettepaneku tulla juhendama Nõmmel asuva 10. keskkooli humanitaarringi ning selle kutse võttis Marta vastu. Humanitaarringi juhendamist süüks pannes arreteeriti Marta ja tema abikaasa NKVD poolt 21. detsembril 1950.Eesti NSV Ülemkohtus peeti kirjanikku nii ohtlikuks kodanlikuks natsionalistiks, et talle mõisteti 25 aastat vangistust ning 1952 saadeti asumisele Sverdlovski oblastisse. Hiljem vähendati karistust kümnele aastale. Alates 1964. aastast oli Marta Sillaots taas Kirjanike Liidu liige . Marta Sillaots avaldas oma töid Postimehes, Päevalehes, Tallinna Teatajas ja muudes väljaannetes. 1910. aastal ilmus Marta Sillaotsalt hulk kasvatusteaduslikke artikleid: ,,Individualismus lastekasvatuses", ,,Individualistiline lastekasvatus ja emakeeleõpetus koolides",
*maade müümine riigimaade karv *maade läänistamine teenete eest Reduktsioon-Kuningas Karl XI alagatusel läbi viidud. Selle käigus alates 1680 aastast alustati eramõisate riigistamist. Reduktsiooni põhjused: *Täita riigikassat, mis oli sõdade käigus kurnatud ja tühi *Soov muuta maa feodaalsest riigist->kodanlikuks riigiks Reduktsiooni tulemusena:*Kasvasid tulud *Kehtestati kontroll mõisavalduste üle *Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Põllumajandus ja talupojad: Mõisapõldude laieneimise põhjused *kõrged viljahinnad Talupoegade koormised : *kasvav eksport *teotöö *soov suurendada tulusid
eesmärk on vastu seista "teatud tendentsidele" tänapäeva kinos. 1960. aastal sai mõõt täis! Kino oli surnud ja oli tarvis uuesti ellu kutsuda. Eesmärk oli õige, aga vahendid mitte. Selgus, et uus laine on virve, mis jooksis liiva ja muutus kõntsaks. Individuaalsuse ja vabaduse hüüdlausetest sündis üksikuid teoseid, kuid mitte muutusi. Laine oli kõigele avatud, nagu ka rezhissöörid. Laine ei saanud olla tugevam kui selle taustal olevad inimesed. Kodanlusevastane kino muutus kodanlikuks, sest kunstikäsitlus, millel teooriad põhinesid, oli ise kodanlik. Autorifilmi kontseptsioon oli algusest peale kodanlik romantism ja seetõttu... vale! Tänapäeval möllab tehnoloogiline torm, mille tulemuseks on kino täielik demokratiseerumine. Esimest korda võib igaüks filmi teha. Mida kättesaadavamaks muutub meedia, seda olulisem on avangard -- pole juhus, et sõnal "avangard" on militaarne kõrvaltähendus. Distsipliin ongi vastus..
vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. Venemaa Ainsaks lubatud kunstiks sai sotsialistlik realism, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Gavril Frolovi ikoonimaal `'Neli jumalaema'' Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses ekspressionismis nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja skulptuurid. Saksamaa
ja vene rahvusliku kultuuripärandi kasutusele ning avangardismile omane kosmopolitism muutus võimudele kõlbmatuks. Venemaa Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Venemaa Click to edit Master text styles Second level Gavril Frolovi ikoonimaal. Third level `'Neli jumalaema'' Fourth level Fifth level Saksamaa 1920-ndatel hakati sõjaeelses EKSPRESSIONISMIS nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust.
Ajaloo suurim näljahäda Haigused- tüüfus ja düsenteeria Nõiapõletused Kõrged maksud Eesti langes Vene võimu alla 5. Reduktsioon miks olid paljud aadlikud vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa? Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. Kadus vana läänikorraldus Riigi sissetulekud tõusid Paranesid haridusolud Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei
sest talurahvas oli vaesem ja laenu oli ka raskem saada. Talupoegade aeglus talu välja osta tuli nende rahapuudusest ja sellega tulid enamast kaasa suured võlad. Väljaostmisega käis kaasas ka talude kruntimine ribapõllud ja küla ühismaa kaotati ja talu maad koondati ühtsetesse kruntidesse. See oli hea uudis taluperemeestele, kuid halb vabadikele, kel polnud kuskil enam oma loomi karjatada. Talude vabaks ostmine oli tähtis samm Eesti üleminekul seisuslikust ühiskonnast kodanlikuks ühiskonnaks. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses mõisamajanduse tootmine intensiivistus, sest levisid tehnilised uuendused paremaks põllumajanduseks ja levisid ka uued põllukultuurid: ristik, lina ja kartul. Talumaadel domineeris jätkuvalt iganenud kolmeviljasüsteem ja üleminek mitmeväljasüsteemile toimus aeglaselt. Euroopasse ei eksporditud enam nii palju vilja kui varem ja ka viina tootmine vähenes. Samas langesid
Lincoln Perry ,, Stations'' Teist tüüpi postmodernism Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi aga ka sellist postmodernismi, mis püüab minevikku taastada. toetusid nad vene 1920. aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele Click to edit Master text styles 1976 hakkas ilmuma nende ajakiri ,, October'' kuulutasid nad maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks Püüdsid näidata maalikunstile oluliste mõistete nagu ,, Second level originaalusus'' ja ,, unikaalsus'' tühjust ja petlikust. Third level Fourth level
Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põhja- Aafrikast. Valitakse Soome kirjanike liidu auliikmeks ja rahvusvahelise kirjandusklubi ,,PEN" liikmeks. Peale riigipööret läheb alguses nõukogude korraga justkui kaasa. 1941. ilmub novell ,,Viimne tervitus", mis on riigivastane ludu. Plaanib põgeneda kuid jääb füüsiliselt hiljaks. 1946. sai rahvakirjaniku aunimetuse kuid 1949 kuulutati kodanlikuks natsionalistiks ja visati kirjanike liidust välja, lisaks keelustati ka tema looming. Peale 1956. aastal Stalini surma mõistab Kongress Tuglase ja paljud teised kirjanikud õigeks. Tuglas kolib Tartust Tallinna, Underi endisesse majja. 1970. paneb aluse omanimelisele novellipreemiale . TEATMEKIRJANDUS: 3 Põhjalik monograafia Juhan Liivist 4 Põhjalik ülevaade Eesti Kirjameeste Seltsist 5 Palju esseesid, milledes analüüsinud kirjandusvoole. Nt kogumik ,,Marginaalia".
kaudu, ülestunnistuse avaldustest meditsiinilise nähtuse tegemise kaudu. Seksuaalsuse põhijooned vastavad seksi kohta tõde tootva diskursuse funktsionaalsetele nõuetele. Ülestunnistamise tehnika ja teadusliku diskursuse kokkupuutepunktis, kus tuli nende kahe ühendamiseks leida teatavaid laiaulatuslikke mehhanisme määratles seksuaalsus end kui loomuomast nähtust. Esitagem nüüd üldine tööhüpotees: 18. sajandil kujunema hakanud ühiskond (mida võib nimetada kas kodanlikuks, kapitalistlikuks või tööstuslikuks) ei reageerinud seksuaalsusele täieliku keeldumisega selle olemasolu tunnistada. Vastupidi, see võttis kasutusele terve keeruka aparaadi, mis pidi produtseerima seksi kohta tõeseid diskursusi. Too ühiskond mitte ainult ei rääkinud seksist väga palju ega sundinud kõiki sellest rääkima, vaid otsustas formuleerida ka selle reglementeeritud tõe. Igatahes tundub hüpotees, mille kohaselt meie ühiskond rakendab seksile
tekkinud küsimusi 5. Miks toimub Eesti-ja Liivimaal aadelkonna võimu tugevnemine 17. sajandi keskpaigaks?- Sest riigimaa vähenes pidevalt(müümise tulemusena, maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest? 6. Millise Rootsi kuninga ajal ja miks viidi Eesti-ja Liivimaal ellu mõisate reduktsioon?-Karl XI ajal. Rootsi riik soovis täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes 8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
koolitamiseks tehti esmane valik juba peal lapse sündi. Nõrgemad, väetimad surmati või anti helootidele kasvatada. Kuni 7 a saamiseni olid kõik lapsed ema hoole all. 7 a pandi poisid koolisarnasesse asutusse, kus nad jaotati sõjaväerühmade sarnastesse rühmadesse. Grupi seast valiti juht, kes allus vanemale õpetajale ja nii edasi kuni kõige kõrgemateni välja. Kuni 18 a saamiseni läbisid nad aasta-aastalt järjest raskemaid etappe. Sparta kasvatust võib nimetada kodanlikuks, kuna kõik kodanikud olid otseselt seotud järgneva põlvkonna koolitamisega. Vanemaid mehi tituleeriti koolis kui ,,isadeks" ja lisaks määratud juhtidele, õptajatele võisid noori kasvatada, karistada, õpetada ka kõik ülejäänud. 20...30...60... Õppetöös pandi rõhku nagu mainitud noorte füüsilise vormi parandamisele, nende treenimisele talumaks valu, piina ja põlgamaks surma. Lisaks sellele õpetati neid ka lugema ja kirjutama
terviklik keskkond, mis ühendab hoone, interjööri, disaini ja haljastuse. Levis ka teist tüüpi postmodernism, mis kritiseeris modernismi ja ka sellist postmodernismi, mis üritab minevikku taastada. Oma postmodernismi teooria loomisel toetusid nad vene 1920.aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele. Neile kujunes peamiseks poleemika taastugevneva maalikunstiga. Vene radikaalide kombel kuulutasid nad maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks ning püüdsid näidata maalikunstile oluliste mõistete nagu ,,originaalsus" ja ,,unikaalsus" tühjust ja petlikkust. Nad hindasid heaks kunstiks massiliselt reprodutseeritava fotograafia ja avalikus linnaruumis toimiva kunsti, näiteks plakatid või situatsionistide tüüpi aktsioonid. Sellist kunsti võib nimetada neokontseptualismiks. Nad üritavad edastada ühiskondlikke sõnumeid, nende teosteks on fotod ja/või sõnalised tekstid.
Karotamm tagandati ja heideti välja EK(b)P Keskkomitee büroost, 1949. aasta märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles näidatud "sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsionalistide varjamise eest" ning juunikommunistid kõrvaldati Ivan Käbini juhitava Venemaa eestlaste võimugrupeeringu poolt võimult Eesti NSV-s. EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum toimus 21. – 26. märts 1950 ja on tuntud peamiselt Eesti kunstnike, kirjanike ja haritlaste massilise kodanlikuks natsionalistiks nimetamise ja selle eest karistamise poolest. Selle otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridus- ja kultuurisüsteemis ning loomingulistes liitudes. Tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. EKP VIII pleenum oli murranguline sündmus, millele olid kaugeleulatuvad tagajärjed Eesti edasisele saatusele: ENSV said võimule Venemaa
allegoorilisi pildikesi. Näide: teoses on pildike lindlast Julie aias, mis on koht, kuhu linnud vabatahtlikult kogunevad, sest seal ootab neid ees hea toit ja hea sõna. Julie mõistus tuleb loomusele vastu ning teeb selle niiviisi oma abiliseks; linnud säilitavad oma vabaduse, ent alluvad meelsasti Julie tahtele. Vastukaja teosele: Daamid olevat teost lugedes nutnud, kuni jäid haigeks ja inetuks. Voltaire nimetas teost jõledaks, kodanlikuks, häbematuks ja igavaks. 4 ,,Ühiskondlikust lepingust" 1762 Teos selgitab, mida tähendaks inimühiskonnale mõistuspärane vabadus. Ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, oma ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma individuaalsest vabadusest ja loovutavad selle ,,poliitilisele kehale", lähtudes kasulikkuse kaalutlustest, mis on täielikus
baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised. 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon, mis puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat ja soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks. Reduktsiooni tulemusena: kasvasid järsult riigi tulud, kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( k.a. eramõisate ) üle, halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam) ja paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. Eestikeelne kirjasõna: Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud on aastast 1535. kirjandus oli loogiline. Olid suuline ja kirjalik kirjaviis
adramaad; erandiks Saaremaa, kus riigile kuulus ~1/3 maadest). 2) 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon: NB! Mõiste- reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: - Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat. - soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Reduktsiooni maht oli kubermangudes erinev: Liivimaal ~80% - Liivimaal oli 17.sajandil kõige rohkem erakätesse müüdud mõisaid. - Kubermang oli Poola käest sõjaliselt vallutatud, seetõttu oli ka suhtumine Liivimaa aadlikesse kehvem.
ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. · Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomulik arengu. · Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, kommunistlikule parteile...) · Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et
Näiteks 2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos eri lugu. Seob polüstilistika kollaaztehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide ( valss, polka vms.) popurriitaoline järjestamine või teiste heliloojate motiivide põimimine oma originaalmuusikasse. Polümeetria partiid kõlavad korraga eri meetrumis. VENE MUUSIKA 20. SAJANDIL Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada.
pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises? 25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid peaaegu kogu senist partei juhtkonda kodanlikus natsionalismis, ohakuses, hoolimatuses ja loiduses. Vahetati välja senine partei juhtkond, kelle asemel määrati Moskva poolt nimetatud parteiliikmed. Pleenum sokeeris Eesti rahvast: sotsialismi ehitamisel kohaliku eripära mingisugusegi arvestamise soov kuulutati kodanlikuks natsionalismiks ning pleenumil vahetati välja ka Eesti NSV senine juhtkond 26. Mida mõisteti Nõukogude Liidus kodanliku natsionalismi all? 26. Mõiste kodanlik natsionalism tähistas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust kommunistliku partei sotsialistlikust ideoloogiast, klassikuuluvusest, sotsiaalset päritolu, seotust Eesti Vabariigi perioodi ,,kodanliku korraga" jms 27. Mil moel osutasid Eestis inimesed vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel?
protestantismile, kui ka tomistlikule filosoofiale. Jansenistide ja jesuiitide vaidlus dogmaatikavallas varjas ala, millel nende võitlus tegelikult toimus. Selleks oli arvatavasti jesuiitide isiklik viha janseniitide juhtide vastu, konkurents hariduse ja pedagoogika vallas, erimeelsused ka üldinimlike kõlblusnormide mõistmises, klassieinevused poliitilistes situatsioonides, mille poolest jesuiidid olid feodalismi ja absolutismi toeks, aga jansenistid nende kodanlikuks opsitsiooniks. Nii, et iga kord olid usuliste eksaltatsioonide taga vägagi maised huvid varjul. Jansenistide võitlusel jesuiitide ,,pehmendatud"moraali vastu oli kaugeleulatuvaid tagajärgi kogu jesuiitide ordu jaoks, aidates kaasa selle ideelisele diskrediteerimisele ja hiljem toimunud likvideerimisele. 9 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö
olid vabastatud maksudest, ihunuhtlusest ja nekrutikohustusest. Keiser Aleksander II aega (1855-1881) on nimetatud suurte reformide ajastuks. Olulisem oli 1861.a. Venemaa kubermangude talupoegade vabastamine pärisorjusest (Balti kubermangude talupojad oli Aleksander I vabastanud juba 1816.-1819.a.). Reformide tulemusena vähenesid seisuslikud vahed, elavnesid majandus ja kultuurielu, toimus ühiskonna vaimne vabanemine; reformid olid katseks kujundada isevalitsus ümber kodanlikuks monarhiaks. Uuendused ei suutnud pidurdada mässumeelsuse kasvu Vene ühiskonnas. 1870.aastail kujunes narodnikute liikumine. Selle kandjaiks olid madalamatest sotsiaalsetest kihtidest pärit vene haritlased, tugeva missioonitundega ja uutele ühiskonnakriitilistele ideedele vastuvõtlikud inimesed. Nad tuginesid Lääne-Euroopa revolutsiooniteooriatele ja ürgvenelikele arusaamadele. Esialgu propageerisid narodnikud oma ideid rahulikul teel, läksid rahva sekka ja
mainet kaotama. Tugevnesid konservatiivsed meeleolud ja võimule tulid M. Thatcher ja R. Reagan. USA's valitses teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab minevikku taastada. Oma postmodernismi teooria loomisel toetusid nad vene 1920. aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele. Vene radikaalide kombel kuulutasid nad maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks. Vastukaaluks maalikunstile hindasid nad heaks kunstiks massiliselt reprodutseeritava fotograafia ja avalikus linnaruumis toimiva kunsti, näiteks plakatid või situatsionistide tüüpi aktsioonid. 11. Fovism Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena
aastal. Pärast Teist maailmasõda vaikis ta kuni 1966. aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal. (Foto: Tuglase Selts) PCCTI A iAi nn Kirjanike Liidust, rahvakirjaniku tiitel tunnistati kehtetuks ja talt võeti pension. Tuglas tem- 5 61 beldati tüüpiliseks kodanlikuks ajalooväänajaks ja kõige vihasemaks rahvavaenlaseks, kelle toodang kõlbab vaid ajaloo prügikasti, kõik ta teosed korjati ara, tal ei ilmunud enam ühtki raamatut ja viis aastat ei tohtinud ta kirjutada ridagi ajalehes, talle ei antud isegi tõlketöid. Ja see kõik ilma, et tal oleks olnud vähematki võimalust ennast kaitsta. Et kindlustada oma toimetulekut, hakkasid mitmed kirjanikud tõlkima klassikuid, aga nii mõnedki häälestasid oma lüüra uue korra ülistamisele.
1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse Rüütelkondade toetusel ilmus Tallinnas "Tallinna Sõber" (18791895) ja Kuressaares "Saarlane" (18841910). ,,Saarlasel" õnnestus tänu rahvalikule ja suhteliselt vabameelsemale laadile endale lugejaskond kindlustada. XX sajandi alguses kujunes "Postimees" Lõuna Eesti juhtivaks kodanlikuks ajaleheks. Seejärel ilmus "Edasi" nime all ja aastast 1991 jälle "Postimehe" nime all. PõhjaEestis olid selleks "Teataja" (19011905) ja "Päevaleht" Tallinnas (19051940). Samaneline ajaleht hakkas uuesti ilmuma 1990, päraast "Eesti Sõnumitega" ühinemist 1995 ilmub ta kui "Eesti Päevaleht". 1906a. ajakiri ,,Eesti kirjandus" Hakkasid ilmuma ajakirjad talunikele ja naistele. Hiigelaeg I Eesti Vabariigi ajal: igal parteil oma leht (uurida saab digi arvutis) DEA
Eesti politsei ja peastaap olid teadlikud võimalikust ületõusust, kuid mitte kuupäevast. Algselt arvati, et ülestõus toimub töörahvapühal, 1. mail 1924. Juba 21. jaanuaril 1924 suleti enamlaste 300 arvatavast ringist 185 ja üle paarisaja nende juhi vahistati. Maikuus aga ülestõusu ei toimunud. 10.-27. novembril toimus Tallinnas, Sõdurite Kodus 149 protsess, kus peeti kohut 149 jaanuaris vahistatud kommunisti üle. Süüdlased olid vägagi väljakutsuvas meeleolus ja nimetasid kohut kodanlikuks kaagi- ja klassikohtuks ja ütlesid, et kohtunikel pole üldse õigust nende üle kohut mõista. Süüdistatavatest mõisteti 39 eluaegsele sunnitööle, 74 sunnitööle 10-15 aastaks, 16 vanglasse 3-4 aastaks ja 7 mõisteti õigeks. Protsessiga kõrvaldati suur hulk mässu korraldajaid. Ka Jaan Tomp, kes toodi kohtusaali otse vanglast, keeldus end ,,kodanlike kelmide" ees süüdi tunnistamast, mispeale ta kõrvaldati istungilt ja viidi vanglasse tagasi. Uksel aga pöördus ta
1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse Rüütelkondade toetusel ilmus Tallinnas "Tallinna Sõber" (18791895) ja Kuressaares "Saarlane" (18841910). ,,Saarlasel" õnnestus tänu rahvalikule ja suhteliselt vabameelsemale laadile endale lugejaskond kindlustada. XX sajandi alguses kujunes "Postimees" Lõuna Eesti juhtivaks kodanlikuks ajaleheks. Seejärel ilmus "Edasi" nime all ja aastast 1991 jälle "Postimehe" nime all. PõhjaEestis olid selleks "Teataja" (19011905) ja "Päevaleht" Tallinnas (19051940). Samaneline ajaleht hakkas uuesti ilmuma 1990, päraast "Eesti Sõnumitega" ühinemist 1995 ilmub ta kui "Eesti Päevaleht". 1906a. ajakiri ,,Eesti kirjandus" Hakkasid ilmuma ajakirjad talunikele ja naistele. Hiigelaeg I Eesti Vabariigi ajal: igal parteil oma leht (uurida saab digi arvutis) DEA
Esimene vältas umbes kolm esimest aastat, mille jooksul vaimne ja adimnistratiivne surve oli veel suhteliselt mõõdukas. Teine algas 1948. aasta paiku kiiresti tugevneva ja ühe jõhkrama survega, mis saavutas maksimumi 1950. aastal ja jätkus peaaegu muutusteta veel paar aastat pärast diktaatori surma. Juba 1944. aasta lõpul algas eesti kunstnike arvelevõtmine ja organiseerimine NSV Liidu reeglite kohaselt. Võimude ilmne eesmärk oli maha suruda kunstnike isikupära, mida nimetati "kodanlikuks individualismiks", ja sundida kunstnikke järgima üleliidulisi eeskujusid. Eestisse jäänud kunstnike esimeste sõjajärgsete aastate looming oli vähe muutunud. 1930. aastate lõpul kujunenud käekiri püsis. Tööteema maalimisega jätkasid Johannes Võerahansu, Richard Uutmaa ja Lepo Mikko, maastikega Aleksander Vardi, lilledega Kristjan Teder ja Elmar Kits ning portreedega Voldemar Väli. Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogulik temaatika ja stiil silmatorkavamad.
kõlbmatuks. 20-ndate keskel hakkas nõukogude kultuuripoliitika avangardismi tõrjuma, aastakümne lõpul aga lausa hävitama. Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolševistliku ideoloogia. Selline kunst esitas ülistavas laadis võimumeeste portreesid ja võite Kodusõja lahingutes, tähtis oli ka ilustatud laadis töökangelaste kujutamine. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. SAKSAMAAL 1920-ndatel hakati sõjaeelses EKSPRESSIONISMIS nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja skulptuurid
panna. Koostamiseks uurimistöö, mis töötaks läbi lünkasid aga sobivaid teemasid vaadeldes. Olid soositud, neutraalsed ja keelatud teemad. 1950. aastate keskel uurimisteemad, tugevaim agraarajaloo koolkond. A Vassari (Hans Kruusi) koolkond. Talurahva uurimine, algatajaks, kes reaalselt juhendajakski olnud oli Artur Vassar. Aga sisuliselt uurimisvaldkond Hans Kruusi ja tema juhendatavate näol alguse saanud. 1950. aastail Kruusi tembeldati kodanlikuks natsionalistiks ka Vassarist sai Kruusi kriitik (muidu tembeldataks teda ka). Kruus 1955. aastani vanglas, võtmata süüdistusi omaks /st ei saadetud laagrisse-asumisele), elas läbi karmi kohtlemise. Pidas Vassarit reeturiks. Kruus ja Kleis head tuttavad, vanglast vabanedes elas Kleisi pool. Uurijad peksid, uurijate sõnul Kruusil tugev talupoja iseloom, ei tunnistanud üles aga tervis rikuti. Rehabiliteeriti. 1950. aastatel koduuurija, Ajaloo Instituudis teadur
BETTI ALVER (23. XI 1906-19.VI 1989) Elust. Kodanikunimi Elisabet Lepik (aastast 1937 kuni abiellumiseni Mart Lepikuga Elisabet Talvik). Sündis aastal 1906 Jõgeval raudteemeistri perekonnas. Lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nimeline Gümnaasium). 1924.-1927. a õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid õpingud jäid lõpetamata. 1937. a abiellus ta Heiti Talvikuga. Stalini puhastuse ajal kuulutati Alver kodanlikuks natsionalistiks, visati Kirjanike Liidust välja ja jäeti ilma avaldamisvõimalustest (nn sisepagulus), sulaalal 1960. aastatel ta rehabiliteeriti. Kahel 11 sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks
kõlbmatuks. 20-ndate keskel hakkas nõukogude kultuuripoliitika avangardismi tõrjuma, aastakümne lõpul aga lausa hävitama. Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Selline kunst esitas ülistavas laadis võimumeeste portreesid ja võite Kodusõja lahingutes, tähtis oli ka ilustatud laadis töökangelaste kujutamine. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. SAKSAMAAL 1920-ndatel hakati sõjaeelses EKSPRESSIONISMIS nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja skulptuurid
20- ndate keskel hakkas nõukogude kultuuripoliitika avangardismi tõrjuma, aastakümne lõpul aga lausa hävitama. Ainsaks lubatud kunstiks sai SOTSIALISTLIK REALISM, mis pidi toetuma 19. sajandi vene realismile, kuid lisama sellele bolsevistliku ideoloogia. Selline kunst esitas ülistavas laadis võimumeeste portreesid ja võite Kodusõja lahingutes, tähtis oli ka ilustatud laadis töökangelaste kujutamine. Avangardlik kunst, sealhulgas konstruktivistlik arhitektuur kuulutati kodanlikuks igandiks. Sotsialistlik realism oli osa totalitaarsest ühiskonnast, selle väline, paraaditsev külg. SAKSAMAAL 1920-ndatel hakati sõjaeelses EKSPRESSIONISMIS nägema järgnenud ajaloo prohvetlikku ettekuulutust. Uus põlvkond kunstnikke võttis seepärast eeskujuks ekspressioniste, aga ka dadaiste ning muutus tihti väga ühiskonnakriitiliseks. Saksa kunstile olid sel ajal tüüpilised sünged, grotesksed, karikatuursed pildid ja skulptuurid. Nende puhul
nda juubeli puhul. Lätlased saavad hästi aru, soomlased enam mitte. Hästi dramatiseeritav, filmitav. Film "Indrek", "Täieline Eesti vabariik", "Armastuse võimalikkusest Vargamäel". Kaalepi järgi T&Õ tasandid: 1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II in võitlus jumalaga, III ühiskonnaga, IV teise inga, V mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline
Hästi dramatiseeritav, filmitav. Film "Indrek", "Täieline Eesti vabariik", "Armastuse võimalikkusest Vargamäel". Kaalepi järgi T&Õ tasandid: 1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II in võitlus jumalaga, III ühiskonnaga, IV teise inga, V mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline
"Mina kavatsesin oma romaani nõnda, et I jagu (1926) kujutaks võitlust maaga, II (1929) jumalaga, III (1931) ühiskonnaga, IV (1932) iseendaga ja oma eluõnnega, V(1933) alistumist." 1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II - in võitlus jumalaga, III - ühiskonnaga, IV - teise in-ga, V - mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline -> Tms on ise hüppe teinud tlp-st kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, kodu-uurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline
novembrist uuesti ilmuda ja läbikukkunud sulgemisaktsioonidest irooniliselt pajatada. Siiski kiputi eravalduses oleva paberi kallale, et sotsialistlikud ajalehed tarvilikul määral paberiga varustatud oleksid paberit nõuti omahinnaga. Spetsiaalne määrus kohustas andma teateid paberitagavarade ja müügitehingute kohta. Repressioonidest pääses võimu suhtes väga kriitiliselt meelestatud eesti ajalehtedest vaid "Sotsiaaldemokraat", seda lihtsalt ei loetud "kodanlikuks" väljaandeks. Teistega õiendati arveid ühel ja teisel viisil (lähemalt lugeda VII vihikust "Eesti ajakirjanduse ajaloost", lk 3-35). 1918. a 20. jaanuari nõukogude võimude dekreet südametunnistuse-vabadusest eraldas kiriku riigist ja kooli kirikust, hävitati usulise sisuga raamatuid. Venemaal alustas Glavlit tööd 1922. a. Kuna vahepeal jõudsid Eestisse saksa väed, kehtis Eestis 1918 saksa okupatsiooni tsensuur. 23.-24
vaid kogukonna loal). · Haridusreform, millega suurendati ülikoolide autonoomiat ja kindlustati olenemata seisusest ja usutunnistusest kõigile võrdsed võimalused keskhariduse omandamiseks · 1864.a. semstvoseadus, millega loodi kubermangude ja maakondade kohalik omavalitsus. · 1864.a. kohtureform, millega kaotati seisuslik kohus · 1874.a. kehtestati üldine sõjaväekohustus (7 aastat) Reformide eesmärgiks oli kujundada isevalitsus ümber kodanlikuks monarhiaks. Tänu neile sai võimalikuks Venemaa edaspidine moderniseerimine. Samas pinged ühiskonnas ei leevendunud ja talupoegade majanduslik olukord halvenes veelgi. 2.2.1. Kodifitseerimise eesmärk 2.2.2. 1864.a. protsessikoodeksid 2.2.3. Uus tsiviilkoodeksi projekt 2.2.4. Uus kriminaalkoodeksi projekt (1903.a. kriminaalkoodeks, UNS) 2.3. Nõukogude õiguse kodifitseerimine 1920. aastatel 2.3.1. Kodifitseerimise eesmärk 2.3.2
annaabi.ee 
