Marta Sillaots (0)

Marta Sillaots
Marta Sillaots, kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis 30. aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode-Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli.
1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures.Marta Sillaots töötas koduõpetajana Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas.Halvad töötingimused sundisid Martat hakata otsima endale töökohta Tallinnas, mis oli üsna raske, sest Tallinnas nõuti eelnevat praktikat.1906 aastal hakkas Marta läbima praktikat preili Kuckucki algkoolis, seejärel Rataskaevu era-algkoolis. E. Lenderi maksuta algkoolis vaestele lastele sai ta esimese palgalise koha.1912 aastal hakkas Marta elama omaette .Martat kutsuti Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi direktrissiks ,kuid selle kutse lükkas Marta tagasi. 1923.aastal abiellus Marta Reichenbach Julius Woldemar Gerland’iga ning pere kolis elama Nõmmele ,mehele kuuluvasse eramajja.1938. aastast kuulus Marta Sillaots Eesti Kirjanike Liitu. 1940-ndail aastail tehti talle ettepaneku tulla juhendama Nõmmel asuva 10. keskkooli humanitaarringi ning selle kutse võttis Marta vastu.
Humanitaarringi juhendamist süüks pannes arreteeriti Marta ja tema abikaasa NKVD poolt 21. detsembril 1950.Eesti NSV Ülemkohtus peeti kirjanikku nii ohtlikuks kodanlikuks natsionalistiks, et talle mõisteti 25 aastat vangistust ning 1952 saadeti asumisele Sverdlovski oblastisse. Hiljem vähendati karistust kümnele aastale. Alates 1964. aastast oli Marta Sillaots taas Kirjanike Liidu liige .
Marta Sillaots avaldas oma töid Postimehes, Päevalehes, Tallinna Teatajas ja muudes väljaannetes. 1910 . aastal ilmus Marta Sillaotsalt hulk kasvatusteaduslikke artikleid: „Individualismus lastekasvatuses“, „Individualistiline lastekasvatus ja emakeeleõpetus koolides “, „Võitlus valetamise vastu lastetoas.“ jne. Enamik mainitud töödest on ilmunud Postimehes. Kasvatusest rääkisid ka ilukirjanduslikud lühilood „Eesel“, „Nali“, „Vale“ ja „ Hermann “.1920-ndail tegutses MS rohkem kirjanduskriitikuna, omalooming oli tagaplaanil. Vaid 1921 ilmus „Kodukäijad“ anekdootlike elupildikestega. 1930-ndate teisel poolel kirjutas Sillaots lastele lugusid Tripsust, Trapsust ja Trullist.1935 aastal ilmus teos „Trips, Traps ja Trull“,1936 aastal ilmus,„Trips, Traps ja Trull Tartus“, 1937 aastal „Trips, Traps ja Trull Haapsalus “ ning 1938 aastal ilmus „Trips, Traps ja Trull saavad sõbra“ . 1937. aastal ilmus Tartus romaan „Viiskümmend“, 1938 avaldati jutustus „Neli saatust“, 1939 aastal ilmus memuaarteos „Sealtpoolt künniseid“.
Marta Sillaotsa loomingus moodustab suure osa tõlkekirjandus, mis oli kirjaniku peamiseks elatusallikaks peale 1920 –ndaid aastaid. See on lastekirjanduse kõrval tuntuim osa tema tegevusest.