Andmed käivad lõppu. Eraldi lehele. Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ? Riigi üheks tunnuseks on kodanikkond. Me kõik, kes elame Eestis, kuulume siinsesse kodanikkonda. Kuuludes Eesti kodanikkonda, kuulume me ka Euroopa Liidu kodanikkonda, mis mingil määral sätestab meile suuremaid kohustusi ja õigusi. Kodanikuks sünnitakse või saadakse õigusliku protseduuri läbimise korras. Mina, kui põline eestlane, olen kodanikustaatuse omandanud sündides.. Ma tean, et kodanikustaatus on vabatahtlik ja ma võin sellest loobuda, kuid olen siiski uhke, et olen just Eesti kodakondsusega noor. Esimene mõte seoses küsimusega ,, Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?" oli veidi patriootlik
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht
Kodanikust algab riik Rahvas moodustab ühe kolmest riigi tunnusest, kuid ometi ei ole kõik neist paljudest inimestest veel kodanikud. Iga inimene on sünnilt mingi kindla riigi elanik, mis teebki temast oma sünnimaa kodaniku. Niisiis omab iga riik kindlat kodanikkonda. Põhiseadusega on sätestatud kodanike õigused ning kohustused. Kuid mismoodi algab kodanikust seeläbi veel riik? Kodanikud on seaduste ees võrdsed ja ühe õigusena on kodanikel võimalus/vabadus võtta osa riigi juhtimisest. Selleks tuleb anda oma hääl kas rahvaesindajale, kellega on meil kattuv poliitiline ideoloogia, kuuluda erakonda, kandideerida Riigikokku või Vabariigi Presidendiks. Riigikogu ja kohaliku
tuleviku üle. Hellenismi ajastul kaotas teater oma senise tähenduse. Klassikalisel ajajärgul käsitleti seal kodanikele olulisi poliitika- ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii kodakondsus, linnriik kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiaid kirjutati jätkuvalt. Nii nagu looduses, ei kannatata ka kultuuris tühja kohta. Teatri asemel tõusis esiplaanile luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Kui klassikalisel ajajärgul olid esmatähtsad kodanikkonda liitvad usupidustused, siis hellenistlikul perioodil tõusid nende asemele jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Ükski riik ei eksisteeriks, kui tal pole oma kodanikkonda, kes maksaks makse, avaldaks arvamust ja räägiks kaasa riigi põhiküsimustes. Igas riigis kehtivad seadused, mida kodanikud peavad järgima ja nendest kinni pidama, vastasel juhul on riigil õigus inimese üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna
Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja
TEADUS: * filosoofiast eraldusid loodusained, mis võimaldas neil kiiremini areneda * filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu KIRJANDUS, KEEL JA TEATER: * esiplaanile tõusis naudingut ja mittemõtlemisainet pakkuv looming * kirjandusest kadus rahvuslikkus * maailmakeeleks sai kreeka keel * teatrist kadus polise kodanikkonda eetiliselt hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg RELIGIOON: * religioonist kadusid kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid müsteeriumid * ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine KUNST: * arhitektuuris said ülekaalu ilmalikud hooned * skulptuuris tõusis huvi keskpunkti inimese välimus ja tunded. Inimest kujutati hooglevalt liikuvana, riided lehvimas, näol emotsioonid 20
Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid. Ülejäänud elanikud ehk perioigid olid küll isiklikult vabad, kuid olid spartiaatide suhtes sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga- aastaselt
· Rikkus lubas neil riigile teeneid osutada ja seeläbi endale rahva hulgas poolehoidjaid leida · Tänu heale haridusele ja kõnepidamisoskusele pääsesid nad rahvakoosolekul paremini mõjule · Seega oli poliitiliste liidrite puhul enamasti ikka tegu rikaste ja suursuguste kodanikega · Rahvakoosolekul osalemine puudutas kodanikke · Kodanikkonda ei kuulunud · naised · Orjad · Barbarid · barbarid tegelesid tavaliselt käsitööga, maksid riigile regulaarselt makse ja täitsid sõjaväekohustust · Orje ja barbareid oli Ateenas palju (umbes pool elanikkonnast), aga kunagi mitte nii palju kui neid oli Spartas · Demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi:
päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab KreetaMükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda, et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuse hankimiseks. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväe, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Kreeklaste igapäeva riietus oli lihtne
ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab Kreeta-Mükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda, et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuse hankimiseks. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväe, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid
(isklikult vabad ümberkaudsed elanikud (ei olnud Sparta kodanikud), kellel aga polnud poliitilise õigusi Heloodid – spartalastele kuuluvad orjad (riigiorjad), kes harisid spartiaatide põlde). 6. Kuidas toimis Sparta aristokraatlik valitsemine? Iseloomusta 1) basileuste, 2) geruusia ja 3) apella rolli. Spartas valitsesid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi, nemad langetasid kõige tähtsamad otsused. Spartalased olid Sparta kodanikkonda kuuluvad inimesed, kes rõhutasid võrdsust ja ühtekuuluvust, kuid ka nende seas oli varanduslik ebavõrdsus. Neil oli suur võim ümbruskonna elanike üle, kuid Sparta kodanikke endid oli kõige vähem. geruusia ehk vanemate nõukogu koosne 30-st üle 60-aastased spartalasest, kes andsid kuningatele nõu. Kogu valitsemist ja ühiskonnakorda kontrollisid viis efoori, kes kontrollisid ka kuningate tegevust. Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht. Nendest said hiljem kuningad (imperaatorid).
naturaliseerimise käigus ning kuidas kodakondsuspoliitika areng ning nõuded on seda mõjutanud kas mitte-eestlaste arv eesti kodanikkonnas kasvas, või vähenes, milliseid märke see näitas, kui stabiilne võis olla naturaliseerimise käigus saadava kodakondsuse saamise hulk. Kuidas on mõjutanud välismaalaste seadus mitte- eestlaste sulandumist Eesti kultuuri ning milliste integratsiooniprogrammidega taheti ning tahetakse sulandada mitte-eestlasi Eesti rahvastikku ning kodanikkonda. Kuidas on Eesti Euroopa Liiduga ning Schengeni viisaruumiga liitumine seda mõjutanud ning kas see üldse mõjutaski mitte-eestlaste arengut Eestis. Teema tundus aktuaalne, kuna mitte-eestlaste kohta käiv arutelu toimub meie ühiskonnas pidevalt, et kas ja kuidas võiksid nad sulanduda Eestisse ja millised on nende võimalused, kui neid üldse on ning kuidas senine poliitika, olgu see siis integratsioonipoliitika,
Sissejuhatus Eesti kodakondsus on kodaniku ja riigi vaheline õiguslik suhe, mis toob mõlemale osapoolele kaasa nii kohustusi kui õigusi. Kodakondsuse võib saada mitmel moel, olgu selleks siis sünniga saadud kodakondsus või naturalisatsiooni teel, mis tähendab kodakondsuse saamist läbi mitmete seaduslike toimingute, mille peab inimene, kes ei ole sünnijärgse kodakondsusega, sooritama. Meie väikses Eestis elab palju inimesi, kellel on muu riigi kodakondsus või ei ole ühegi, see tähendabb, et nad ei ole seaduslikult ühegi riigi kodanikud ja sellistel inimestel on üldjuhul hall pass. On palju määratlemata kodakondsusega inimesi ja Eesti on teinud omalt poolt nii mõndagi selleks, et teha neile lihtsaks kodakondsuse kätte saamise. Inimene, kes tahab saada Eesti kodanikuks peab kindlasti läbima ka eesti keele testi, mis minu arvates on vägagi tähtis selleks, et säiliks ja jääks püsima eesti keel. Minu aastatöö teemaks on just eesti kodakondsus...
Barbarusel rühmituse liikmeks astuda, Johannes Vares nõustus, kuid mingit erilist vaimustust ta ,,Siuru" vastu üles ei näidanud. 1921.aastal loodi opositsiooniline rühmitus ,,Tarapita", mis kaitses demokraatlikke ideid. Sinna kuulusid ametlikult 10 kirjanikku, sealhulgas ka Barbarus. Rühmitusel kujunes kaks suunda. Ühed asusuid ründama kodanlust ning naeruvääristama tema haritust ja tagurlust. Teine pool aga püüdis leebete vihjetega seda kodanikkonda ,,ümber kasvatada", et ta hakkaks kirjandusest lugu pidama. Barbarus kuulus esimesse leeri ja tema tööd, mis ,,Tarapitas" avaldati, olid väga teravad. Rühmitus lagunes aastal 1922. 7.1923.aastal läks Barbarus Lääne-Euroopasse reisima, et sealset kunsti tundma õppida. Eriti sügava mulje jättis talle Pariis oma suurlinliku sädeluse ja kiire elurütmiga. Prantsuse kirjandus sai ka Barbaruse inspiratsiooniallikaks. Teine välismaareis toimus 1927
Käsitöölised olid madala sotsiaalse staatusega, sageli jäetud ilma kodanikuõigustest. Orjad olid nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad, aga ka võlaorjusesse sattunud endised kodanikud. Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond orje kasutati peaaegu kõikjal. Neid käsitati kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku vara. Siit tuleneb ka erinevus idamaadest: kui seal saadi sõltuv tööjõud ühiskonna liikmete hulgast, siis Kreekas väljaspoolt kodanikkonda. Nii jäi ka ühiskonna lihtliikmel aega tegeleda riigiasjade jmt, mis võimaldas antiik demokraatia sünni. Erinevad valitsemisvormid Aristokraatia. Võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest. Demokraatia
1.2. Milline oli olümpiavõitja staatus Kreeka ühiskonnas? Võitlejate austamine: Oliivipuu lehtedest pärg, luuletused, kingitused, ausambad, eluaegne pension, võitjate nimekiri esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks.Kuulsamate sportlaste kujud seisid jumalate ja muud poliitikute kujude kõrval linna keskväljakul. 1.3. Millised olid kodanikuks olemise kriteeriumid Kreeka polises (4) ? Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda: et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse hankimiseks.Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. 1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia
idamaised kombed ja kreeka kultuur segunesid ja tekkis omapärane kultuuride segu – HELLENISTLIK KULTUUR 18. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: Riigikorraldus: polis kaotas oma senise tähenduse ja muutus suurriigi koostisosaks riike hakkasid valitsema absoluutse võimuga monrahid Sõjavägi: sõjavägi polnud enam linnriigi kodanike vägi, vaid palga sõjavägi Kirjandus, keel ja teater: teatrist kadus polise kodanikkonda hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg esiplaanile tõusis naudingut, mite mõtlemisainet pakkuv luule kirjandusest kadus rahvuslikkus maailma keeleks sai kreeka keel Filosoofia: filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu Teadus: filosoofiast eraldusid looduained, mis võimaldas neil kiiremini areneda Religioon:
olid sõbrad või tuttavad. Poliitikute teed ristusid pidevalt. Linnas oli kõigil kitsas ja kõik olid kõigi silma all. Samal ajal oli linn pidev võistluskoht, sest midagi ei jälginud linnaelanikud suurema huvi ja kaasaelamisega kui igat liiki võistlusi. Olla Ateena kodanik oli staatus, privileeg ja tähendas ka majanduslikku kindlustatust, sest vaid kodanikud võisid olla omanikud. See tähendas väärikust, kuna kodanikuks sai vaid see, kellel nii ema kui ka isa kuulusid kodanikkonda. Keelatud oli abielluda mitteateenlasega. HOMEROS KREEKLASE KASVATAJANA Foto 2. Homerose büst. Homerose eeposed olid väga pika aja vältel kreeklaste kasvatamise ja õpetamise aluseks. Platon nimetab Homerost ,,täies tähenduses Kreeka õpetajaks". Homerose loodu oli suulise õpetuse alus, seda õpiti pähe ja tunti, tema kangelased olid aastasadade jooksul kreeklaste ideaalid. Ta looming on ka vanim dokumentaalne tunnistus kreeka kasvatuse ja hariduse kohta
talle meelepäraseid otsuseid. Vajaduse korral pidid kõik roomlased ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli igaühe enda probleem. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles ld. k järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid ka nemad kuulusid Rooma kodanikkonda. ROOMA VABARIIK ptk. 23, lk. 163-170 Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõige kõrgemad olid kaks konsulit. 5. saj lõpuks eKr oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Gallid olid juba varem elama asunud Po tasandikele ja tungisid nüüd lõunasse.
demokraatia, sest rahvale apelleerivad liidrid, mitte poliitilised parteid. (Demokraatia, 2004) 1.13 Esindusdemokraatia Esindusdemokraatias on poliitilise otsuse tegemine väikese grupi inimeste käes, kes on välja valitud poliitiliste ja majanduslike huvigruppide poolt ja hääletamise tulemusena paika pandud kogu valijaskonna poolt, seega on rahva osavõtt valitsemisest piiratud hääletamisega. Oluline on see, et esindajaid oleks piisavalt palju esindamaks võimalikult laia kodanikkonda ja et esindajad valitaks välja mitme konkureeriva kandidaadi hulgast nende omavahelise võistluse tulemusena ja rahva poolt osutatud toetuse alusel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on, kuidas hoida usaldusväärset ja efektiivset sidet valijate ning valitute vahel. Omane tendents on, et kord juba esindusorganitesse valitud rahvaesindajad valitakse suuremalt jaolt ikka ja jälle tagasi. Mida püsivamalt ja pikemalt selline valitsev poliitiline eliit paigal püsib,
Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus võimaldas ka täita kodanikukohustusi , majandusliku ja isikliku sõltumatuse . Iga kodanik pidi vajaduse korral sõjaväkke ilmuma , kus rikkad olid ratsaväes ja ülejäänud jalaves. Ainult maata kodanikud ei pidanud sinna ilmuma, kuna nende ainus vara olid lapsed ja nad ei saanud omale sõjavarustust muretseda siis nimetati neid proletaarideks. Nende õigused rahvakoosolekutel olid piiratud , kuid kuulusid kodanikkonda. Roomas oli range kodanikumoraal , kuna tegeleti põhiliselt ainult põlluharimise ja sõdimisega , mis suurendas kodumaa-armastust , traditsioonide ja riigivõimu austamist .Voorusteks peeti vaprust , enesedistsipliini , jumalate ja esivanemate austamist ja riigi ja perekonna ees kohusetäitmist . 23.Rooma vabariik. 23.1 Linnriigist Itaalia valitsejaks. Aastatel 510eKr 30eKr oli Roomas vabariik
Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud sõjavarustuses, mis tuli muretseda ise. Kõige jõukamad teenisid söjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega jalaväes ning vaesed, maata kodanikud olidsõjaväekohustustest vabastatud. Nende ainus varandus olid lapsed- proles- mistõttu hakati neid nimetama proletaarideks.Rahvakoosolekul olid nende õigused piiratud, kui nad kuulusid ikka kodanikkonda. Rooma Vabariik Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisid senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seast kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu pöörde andis Gallide sissetung. Linna rüüstavatest ning põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma lunaraha. Pärast toibumist alustasid roomlased rünnakut samniitide vastu. Nii samniidid kui ka etruskid allutati Rooma võimule.
õnnelik. 3) Kirjandus, keel ja teater: a) Kirjandusest kadus rahvuslikkus. b) Esiplaanile tõusis naudingut mitte mõtlemist pakkuv kirjandus. c) Maailmakeeleks sai kreeka keel. d) Teatritest kadus eetiliselt hariv põhimõte, selle asemele tuli meelelahutus. 4) Religioon: a) Kadusid polise kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, mille asemele müsteeriumid ( - kitsale ringkonnale mõeldud salajane usuline talitus, millega loodeti mõjutada inimeste elu pärast surma ). 20. Selgita: hellen põliskreeklane. barbar kõik mittehellenid, kes kõnelesid arusaamatut keelt. aristokraadid auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, rikkad ja kuulusid mõjukasse ülemkihti.
Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. Ateena Sparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Keskus Lakoonika maakonnas Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse põliselanikud. elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga Perioigid-enamik Lakoonika elanikke, isiklikult välja tuli valitses pärilik aristokraatia. vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud.
· VABAD TALUPOJAD võisid langeda võljaorjusse. Neid oli kõige rohkem, moodustasid enamiku sõjaväest. · KÄSITÖÖLISED madala sotsiaalse staatusega, tihti olid ilma kodanike õigustest, aga siiski vabad inimesed · ORJAD väga tähtsal kohal nendel põhines majandus ja ühiskond. Tegid kõiki töid. Olid kas sõjavangid või barbaritelt ostetud. Klassikaline Kreeka oli ORJANDUSÜHISKOND orje käsitleti omaniku varana, neid võeti väljastpoolt kodanikkonda kõikidel vabadel kodanikel rohkem vaba aega sünnib antiikdemokraatia. ERINEVAD VALISUSVORMID · ARISTOKRAATLIK võim arisokraatide käes, nemad ainsad tähtsad ametnikud. Valitses tumedal ajajärgul, püsis mõnes polises ka hiljem. Spartas arenes see sajandite jooksul OLIGARHIAKS võim ainult aristokraatide peredel · TÜRANNIA ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Tavaliselt ei püsinud kaua
1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis ( ~üle 200 riigi, üle 63 000 rahvusvahelise ettevõtte ) Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja. Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Riigil on : 1. Kindel piir 2. Kindel territoorium 3. Püsiv kodanikkonda 4. Valitsus 5.Rahvusvaheline tunnustus : De Jure täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt De facto rahvusvaheline tunnustus Riigivormid. 1. Vabariik - unitaarne ( lihtriik, halduse KOV ) - föderatsioon ( liitriik autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses ) - konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit EL ) 2. Monarhia - absoluutne (seadusandlik,täidesaatev ,kohtuvõim )
vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit. Rooma Vabariik püsis aastani 30 eKr. Gallide sissetungiga aastal 387 eKr nörgenes Rooma linnriigi möjuvöim. Gallid alistasid Rooma, kuid lahkusid peale lunaraha maksmist
kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Kumbki pool tõotas olla teisele ustav ja hädas abiks. Proletariaat kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud ning nende ainus varandus olid nende lapsed proles (sõna-sõnalt ''järeltulijad''). Nad kuulusid Rooma kodanikkonda, kuid õigused olid piiratud. §23 Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Need olid põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid. Kodanikke, kes patriitside hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Neil oli lubatud osaleda üksnes rahvakoosolekutel.jõukamad pleibed taotlesid võrdseid õiguseid. Nende kahe suhted oli pingelised ning konflikte oli palju
võib olla vahel poliitiliselt küpsem kui seitsmekümneaastane. Vaatamata teatud nõrkustele, on demokraatia siiski ajaproovile vastu pidanud süsteem ja seda võib rakendada praktiliselt igas poliitilises olukorras üle kogu maailma. Et demokraatia võiks püsima jääda, peab ta arenema ning otsima ajamuutustes uusi teid. Tulevikus peaks demokraatia olema rohkem kui lihtsalt hääle andmine teatud aja tagant. Demokraatia peaks tähendama aktiivset, poliitikas osalevat kodanikkonda, kes töötab koos valitsuste ja rahvaesindajatega aasta läbi, et aidata neil teha riigimehelikke otsuseid. Näiteks võiks hakata korraldama interneti abil küsitlusi ja referendumeid, kasutades nõnda rohkem otsest demokraatiat. Selline demokraatia oleks kõige puhtam demokraatia vorm ja võimaldaks kaasaegset tehnoloogiat kasutades pöörduda teatud mõttes tagasi Vana-.
Need koosnesid vangilangenud barbaritest ja võlgade katteks orjusse müüdud kreeklasid. Kuna oli oskustöö aeg ei kasutati neid jõukamate inimeste majades ja põldudel väga palju seda tegid vabad inimesed raha eest. Orje rakendati rasketele ja mustadele töödele nagu kaevandused. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus Kreeka polistes olid omavahel lahutamatult seotud, sest orjad tegid ära raskema töö ning talupoegadel oli võimalik kuuluda täieõiguslikku kodanikkonda. ELUOLU JA PEREKOND Linn ja maa Enamik rahvast elas maal, kuid linnad täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli, määrates seega tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Pea igal pool paiknes jumalate templeid, aga linnasüda oli koosoleku- ja turuplats - agoraa. Tänavad olid kitsad ja tavaliselt suvaliselt looklevad, mõnes koloonias oli aga algusest peale planeeritud ja korrapärane
Deviantsuse sotsiaalsed funktsioonid Kuigi normidest kõrvalekaldumine võib esmapilgul tunduda tarbetu, mõttetu ja irratsionaalne, on sellel ka siiski oma positiivsed küljed, kindel funktsioon. Durkheim kuritegevus liidab ühiskonda. Tekib teatav üldine viha mittekorrektselt käituvate inimeste vastu ja see viha liidab ja lähendab neid, kes norme järgivad. Hälbivate inimeste karistamine liidab samuti ,,korralikku kodanikkonda" ning seeläbi tugevdab ja kinnitab kehtivat korda. Hälbival käitumisel on ka oluline roll, andmaks märku, et teatud normidega ei olda rahul. Läbi rikkumise kombatakse lubatava käitumise piire. Loov deviantsus. Samuti võib see olla teatud situatsioonides suisa kasulik, kui normid on kehtestatud vägivaldselt (dissidentlus NL päevil). Mingil määral on täitsa normaalne normidest kõrvale astuda (teismeiga, väikesed lapsed, punase tule alt üle tee minna).
meetodite ja seisukohtade paljusus. Politolooge eristab laias laastus see, kuidas nad lähenevad viiele suurele küsimusele: 1. Kas poliitika on pigem neutraalne (konsensuslik) protsess, mille käigus täidetakse ilmselgeid VAJADUSI või on poliitika pigem ala, kus leiavad lakkamatult aset ühiskondlike gruppide ja maailmavaadete vahelised KONFLIKTID, vastuolud ja pinged? 2. Teine politolooge läbiv ehk neid koolkonniti eristav lõhe puudutab eliiti ja kodanikkonda. Kas läheneda nii, et poliitikasse puutuvas on kõik võrdsed – kõik saavad osaleda, arvata ja mõjutada, soost, haridusest, sotsiaalsetest sidemetest ja varast sõltumata – või on nii nagu korvpallis, milles küll igaüks, kes tahab, võib küll korvpalli mängida – igaüks võib sõprade keskel või Facebookis korvpalli (või poliitika) kohta midagi ka arvata – ent viimselt jaguneb professionaalne korvpall
Müütiliste kujutluste abiga esitab ta ühe ühiskonnamudeli, mis õigustab demokraatlikku riigivalitsemiseviisi. Selle järgi on ühiskonna õigustatud konstitutiivseteks suheteks spetsiaalsel kompetentsil põhinev tööjaotus ja üldisel kompetentsil põhinev kogu täiskasvanud elanikkonna osavõtt poliitiliste küsimuste arutamisest ja otsustamisest. (Muidugi tähendas tookord “kogu elanikkond” üksnes meessoost täiskasvanud kodanikkonda.) Samas on inimese loomuses üksnes vajalikud eeldused ühiskonnaeluks, mida tuleb alles oskusteks arendada. Selle tarvis pakuvad oma abi sofistid, aidates oma õpetusega inimeste loomupäraseid eeldusi täiuseni välja arendada. Seega on sofistidel Protagorase ühiskonnamudeli järgi oma oluline koht ühiskondlikus tööjaotuses. Mis aga puudutab väljapaistvate poliitikute poegi, kes tihti pole sama väljapaistvad poliitikud, siis põhjendab
järgimine ja sotsiaalsete ootuste arvestamine. Kehtivate käitumisvormide oma järelikult on sotsiaalse kontrolli nõudmiste rikkumise korral realiseerib teine vastutuse vorm. 23. Negatiivne vastutus, mille puhul võidakse vastavalt vajadusele rakendada äristuslikke või õigust vastavalt sanktsioone. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 1. Riigimõiste ja tunnused 31. 32. Tunnused: · rahvas-riigi kodanikkonda. Kodakondsus väljendabki sidet inimese ja riigi vahel. Teatud küsimustes võidakse rahvana vaadelda aga kogu riigi elanikkonda. · Territoorium- maa-ala, mille üle riik teostab võimu. Riikidevaheliste lepingutega (piirilepingud, rahulepingud) kokku lepitud riigipiir määrab kindlaks riigi territooriumi ulatuse. Lisaks maismaale kuuluvad riigi territooriumi hulka ka siseveed, territoriaalveed ning õhuruum.
Vabariigi lõpus hakati tegema järelandmisi. Cicero: Res publica on selleks, et tagada kodanikele teatud hüved ja nähtused, nimetas neid commoda: Urbs(kodakondsus ja sellega seotud hüved, privileegid, kohustused. mõeldakse alati roomat), Forum(algselt turuplats. kodanike kogunemisplats, toimus ühiskondlik elu, sümboliseerib kõiki institutsioonid, nii tsiviil kui...... , ludi et feriae(pühad)- avalikud etendused, mängud, kodanikel priipääse. Esialgselt nende ettekäändeks kogu kodanikkonda puudutavad religioossed pühad. Avalike etenduste alla tuleb mõelda sportlikud mängud, nt kaarikutevõistlused, teatrietendused, roomas valdavaks komööödia. Gladiaatorite võitlused, lavastatud jahistseenid, kreekapäraseid sportmänge korraldati vähe. Roomlased ei saanud aru selle vajalikkusest, kuid tundsid ja olid näinud kreeklaste juures. Kreeklased on roomlaste sportmänge kirjeldanud irooniliselt. Kõiki mänge püüdis ohjes hoida senat
autonoomia. Nt Soome oma andnud ulatusliku autonoomia Ahvenamaale(seal räägitakse aint rootsi keelt) 2) kodanikkond - kodanikke saab vaadelda kahest aspektist: ühelt poolt on nad demokraatliku riigi elemendiks, kes teostavad riigivõimu(rahvahääletus, valimised). Teiselt poolt on kodanikud riigivõimu tegevuse objektiks, st. et riigi võim korraldab ja reguleerib kodanike elu. Kõik kriigis elavad inimesed ei kuulu kodanikkonda. Näiteks Eestis elab üle 100 000 vene kodaniku. Ja veel umbes 100 000 kodakondsuseta isikut. + kahekordse kodakondsusega isikud. See tekitab meile nii poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel. Ta annab kodanikele rea õigusi. Kodanikkonna etnilisest e. rahvuslikust koosseisust lähtudes liigitatakse riigi rahvusriikideks ,paljurahvuselisteks e. Pluralistlikeks riikideks
kitsaste grupihuvide teenistuses. Välispoliitikas tähendab see sageli, et riik on sattunud teiste riikide mõju alla ning on kaotanud osa oma iseseisvusest. Teisalt on kodanikkond riigivõimu tegevuse objekt, st riigivõim korraldab ja reguleerib kodakondsete elu. Inimhulk, kes allub küll kõigi jaoks ühisele võimule, omamata aga muid sotsiaalseid sidemeid, ei oma kodanikkonna kvaliteeti ega moodusta riiki. Kõik riigi territooriumil elavad inimesed ei pruugi siiski kuuluda kodanikkonda. Peale kodanike võivad riigi territooriumil elada veel välismaalased, kodakondsuseta isikud või topeltkodakondsusega inimesed. Need inimesed erinevad kodanikest selle poolest, et neil ei ole poliitilisi õigusi selles riigis, st nad ei või osaleda valimistel, rahvahääletusel ega parteide tegevuses, nad ei saa võtta osa riigivalitsemisest. Riigi ja kodanikkonna suhet võib vaadelda kolmes plaanis: Üksikisik allub riigile ainult sedavõrd, kui seda nõuab seadus
Ühist huvi ei ole , alusväärtused on loogikast kõrgemal, pole selget ''oma'' üksikisiku sõltumatut , kaalutletud tahet, valija käitub massides teisiti. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri teooria põhierinevus tema poolt klassikaliseks nimetatud käsitlusest seisneb konkurentsivõitluse olemasolus valijate häälte pärast. Demokraatia ei tähenda vabadust, võrdsust, vendlust; osalemist otsustamisel ega tulemusi, mis kogu kodanikkonda rahuldaksid – see ei ole ühtse eliidi domineerimine, vaid eliitide konkurents ja selle järgi toimivadki kaasaegsed valitsemissüsteemid. Schumpeteri järeldus on see, et “rahva tahe” on tegelikkuses töödeldud tahe; rahva tahe pole mitte poliitilise protsessi liikumapanev jõud, vaid selle saadus. Meetodid, millega töödeldakse probleeme ja üldsuse tahet nende probleemide suhtes, on analoogilised kommertsreklaami meetoditega.
filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased. Samal ajal polnud Aleksandria kaugeltki ainus tähtis teaduse ja kultuurikeskus. Väike-Aasias omandas suure tähtsuse Pergamon, Kreekas aga püsis endiselt olulisena Ateena. Muutused religioonis Religioon, nagu paljud teisedki valdkonnad, minetas hellenismiperioodil oma linnriigikeskse iseloomu. Kui klassikalisel perioodil olid esmatähtsad kodanikkonda ühte liitvad suured ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusis nende asemel jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii
voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus. 7. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. 19 saj märksõnaks KODANIKUÜHISKOND. Civil society. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Muutunud tähenduses peegeldus kodanlik ühiskond riigivõimust sõltumatud kodanikkonda. Turumajandus, mida ei kontrolli riik, eraomand ja kapital. Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga
Seega on ta urania ehk taevalik Aphrodite. Tal on olemas ka seos merega. Mitmel pool oli tal kultusnimi pontia (merene) või euploia (hästi purjevat), ta võis olla ma meresõidu oraakel. Ta kindlustas rahuliku vee ja meresõidu. Urania tiitel seob teda sugueluga, taveaga ja kaudselt ka riikliku sfääriga. Tema pühamus olid tihti akropolil. Teebas oli tal ka riiklust ühendav kultus. Tiitliga urania soendus tihendalt ka pandemos (kogu rahva) tiitliga. See oli riiki ja kodanikkonda ühendav kultus. Teebas mütoloogilisl tasandil mängis olulist rolli ka Aphrodite ja Arese tütar Harmonia, kes abiellus Teeba rajaja Kadmosega. Tema sõjakat poolt rõhutab Aphrodite paarisoleks Aresega. Tal oli peale Harmonia veel lapsi. Phobos (hirm) ja Deimos (õud). Aga ka Eros (armastus) ja Himeros (iha). Erost ja Himerost kujutati tiivuliste noormestena, hilisantiigis muutusid pisikesteks poisikesteks, amoriteks. Nad lasid armunooli
filoloogilise uurimistööga. Aleksandria raamatukogu juhatajatena tegutsesid oma aja kuulsaimad õpetlased. Samal ajal polnud Aleksandria kaugeltki ainus tähtis teaduse ja kultuurikeskus. Väike-Aasias omandas suure tähtsuse Pergamon, Kreekas aga püsis endiselt olulisena Ateena. Muutused religioonis Religioon, nagu paljud teisedki valdkonnad, minetas hellenismiperioodil oma linnriigikeskse iseloomu. Kui klassikalisel perioodil olid esmatähtsad kodanikkonda ühte liitvad suured ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusis nende asemel jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvate müsteeriumikultuste osatähtsus. Teataval määral muutus ka kreeka panteon. Kõik vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaa jumalaid. Seejuures leidsid nad paljudes oma ja võõraste jumalate juures arvukalt ühisjooni ning neid sellest tulenevalt sageli samastama. Nii
või ei .Nad ei osale täieväärtuslikul kaitsel kuid ikkagi osalevad, sellepärast ei saagi neid välja jätta, teine aspekt on see et hopliidi faalanks oli otsustav võitlusviis, ka aristokraadid võitlesid faalanksis, mõjus sõjalisel mõttes et aristod polnud paremad kui keskklass, võis anda neile õigustuse et nad võiksid osaleda linnriigi otsuste tegemisel aristokraaditega täieõiguslik määral, Kolmas hopl faalanks pidi ühendama kodanikkonda, vajas harjutamist ja treenimist, ettevalmistusi, ei saanud olla väga põhjalik, aga mingisusgune ühistegevus pidi olema enne sõjakäiku ja see pidi konsolideerima kodanikkonda, looma ühtsustunnet. Poliitiline pool Igas kreeka linnriigis oli rahvakoosolek agora, kogunemine. See agora koondas kõiki kodanike, kuidas kodakosnsu oli määratletud see võis erineda eirnevates linnriikides,tundub et normaalne tüüpiline oli see et kõik vabad põlismehed olid kodanikud ja osalesid seal
erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d'état (`riiklikud huvid'). 18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine
Eestis pigem läbirääkimised, kuid loevad ka argumendid (mis on sisuliselt parem) NL-s: - Rahvademokraatia (,,hea", hetkel alles Kuuba ja Põhja-Korea) - Kodanikedemokraatia (,,halb") tänapäevane demokraatia Läänes Demokraatia kui põhiseaduse aluspõhimõte: Demokraatia kui õiguspõhimõte (olemas õiguslik raamistu, kuidas tekib) Demokraatia on põhiõiguste sõbralik ja õigusi soosiv, eeldab vabat kodanikkonda (mõtte-, sõnavabadus jne) Demokraatias pidev pidevussuhe (,,vastuolu") (vastassuunalised normid nt sõnavabadus vs inimväärikus, au ja õigus): - Rahvasuveräänsus / enamusdemokraatia - Rahvasuveräänsus: § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond) Pouvoir constituant rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast
lähe päästma vette kukkunud meremeest). Sellepärast olevat kõlbeliselt õigustatud mõrvariit elu võtmine, kui sellega hoitakse ära süütud ohvrid, sest mõrvari eksistentsi säilitades seatakse ohtu ja ohverdatakse süütud elud (Lehtinen 1977). Ja selleks, kes otsustab, mida niisuguses olukorras teha, on just tugev riik oma seadusandliku ja täitevvõimu kaudu. Keelates ära omakohtu (veritasu), on riik võtnud endale kohustuse kaitsta kodanikkonda kõigi seaduslike vahenditega kuritegelike rünnete eest. Kurjategijate karistamata jätmisega õõnestatakse ühiskonna funktsioneerimise aluseid, väheneb kodanike usk õiglusse ja sea- duste jõusse. Kui võrrelda selles suhtes surmanuhtlust eluaegse vanglakaristusega, siis viimane näib tõesti rohkem millegi (otsuse) tegemata jätmisena, sest eluaegse vanglakaristusega karistatakse ju paranemisvõimetuid (paranemistahtetuid) subjekte.
Kabinetisüsteemis võib legislatuur TS laiali saata. Strukturaalsed korraldused Kodade arv 1-kojaliste parlamentide puhul: - on poliitiline vastutus selgelt määratletud - ei saa tekkida kahekordset tegevust või suluseisu paralleelsete organite vahel. 2- kojaliste parlamentide puhul: - vaagitakse seadusi põhjalikumalt - esindatus võib baseeruda kahel erineval esindamisviisil (Näit: Kohalikke kogusid ja kodanikkonda esindav) - mõned liikmed võivad olla valitud lähtuvalt individuaalsetest kriteeriumitest (Näit: Inglise Lordide koja liikmed, kes valitakse eluks ajaks) Enamikel unitaarriikidel on 1-kojaline parlament, samuti on osa riike aja jooksul 2-kojaliselt 1-kojalisele üle läinud. (Näit: Rootsi, Norras ülemkojalt võetud vetoõigus) Parlamendi liikmete arv on riigiti väga erinev. (USA senat 100, Uk house of lords 1174+) 19
Rahvuse mõiste tõusis esile Prantsuse revolutsiooni ajal. Mis on rahvus? Selle üle on palju vaieldud ja hetkel ei ole rahvust võimalik defineerida ühese kriteeriumiga. Rahvuse ilminguid ja liikumist on üritatud tüpologiseerida ja tuua välja erinevaid regioone. Hans Kohni Lääne (civic) ja Ida (etniline) mudel. * Lääne-Euroopa- Prantsusmaa, Lääne- Euroopa, Ameerika. Läänerahvuslus, kodanikurahvuslus. Läänes peetakse ühe rahvuse liikmeks kodanikkonda, kus rahvuse moodustab pigem ühtseid poliitilisis arusaamu ja tõekspidamisi järgiv kogukond. Kultuuriliselt neutraalne, kaasahaarav. Arenenud liberaalsest liikumisest, põimunud liberaalsusega ja kodanikuigustega *Ida- Euroopa- rahvuslus kui etniline kuuluvus. Sünnipärane kuulumine, mis välistab poliitiliselt või kultuuriliselt liituda soovijaid. Rahvus kui kaasasündinud nähtus. Etniline mudel.
osalemisega. Kodukohas võib kaasa lüüa seltside, nõukodade ja hoolekogude töös, algatada avalikke väitlusi kohalike päevaprobleemide üle, hoida teraselt silma peal linna- või vallavalitsuse tegevusel. See kodupaigademokraatia mõjutab igapäevaelu isegi tõhusamalt kui keskvalitsuse poliitika. Kodaniku õiguste olemus ja kujunemine Kodanikuõigused on kujunenud ajaloolises järjepidevuses. Kodanikkond on riigi tunnus olnud läbi aegade, kuid kodanikkonda puudutanud mõisted ja arusaamad on muutunud ning täienenud. Nüüdisajal hõlmab see valdkond märksa rohkem eri tahke kui paar sajandut tagasi, mil kodakondsuse idee tekkis. Kodakondsuse sünd on seotud kodanlike revolutsioonide, eriti Suure Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Iseseisvussõjaga. Nende ajaloo sündmuste käigus seadustati arusaam, et kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kellel on selleks seadustega sätestatud õigused ja kohustused.