Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk. Mitte ainsatki hinge. Katused. Agulid. Vinetav põld. Vihmases linnas teeb uniseid ringe tundide tume tõld. Luuletus räägib äikesetormilisest ilmast ja sellest milline näeb välja tänav ning mis õues sel ajal toimub. Äikesetorm on luuletuses sünge, pole näha ühtegi inimest. Värsi „Möödub vist aastaid.
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja
tekkinud settekivim. Kasutatakse telliste valmistamisel. Leidub: Pakri poolsaarel. Kaardil: Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim. Seda kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. Leidub: Sigulas, Padas. Kaardil: Dioriit Dioriit on keskmise koostisega süvakivim. Kasutatakse ehitusel. Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim. Leidub: Saaremaa rannikul ja mujal Eesti kivistel rannikutel. Kasutatakse kivitaieste tegemisel. Kaardil: Leiukohad
Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm suudab ühena vähestest puuliikidest püsida meie kivistel ja põuastel loopealsetel.Tamm ei karda põuda, kuid eelistab siiski viljakaid, sügavapõhjalisi muldi. Tamme lehed on paksud ja nahkjad nagu mõnel igihaljal troopilisel taimel, mida meil võib näha ainult kasvuhoones.Lehelaba pikkus on kuni 15 cm ja laius kuni 7 cm, sulghõlmine, ümardunud tipuga. Tammeleht on meie looduskaitse sümbol. Ka türi Gümnaasiumi sümboliks on tammeleht. See kaunistab meie kooli märki, tänukirju, kiituskirju jm.
kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Metallurgia Rootsisleidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60-70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaaki, püriiti, põlevkivi ja pruunsütt
GABRO LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim Tekib moondel, kõrgel temperatuuril ning rõhul Koosneb tumedast moondekivimist ja heledast tardkivimist. Migmatiit on Eesti kivistel rannikutel väga tavaline kivim MIGMATIIDI LEIUKOHAD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level DOLOKIVI Karbonaatkivim Koosneb peamiselt mineraalist dolomiit (Ca-Mg- karbonaat) Kasutusalad: - Täitematerjalina kasutatav dolokivi - Tehnoloogiline dolokivi - Ehitusdolokivi
õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundrataimed on madalakasvulised ning maadligi kasvavad. Niimoodi hoiduvad nad talvel tuulte ja pakase eest lume alla. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. Veelgi edasi minnes kohtab kanarbikku, vaevakaski ja kääbuspajusid. Tundra ja metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. Loomastik: Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid
umbes 500 gr ja on vähemalt 30 cm pikk. Söögiks kasutatakse umbes 30 % homaarist. Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki, kes on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja ameerika homaarid Atlandi lääneosas. -ameerika homaar (Homarus americanus) -euroopa homaar (Homarus gammarus) KRABI Krabi elab nii soolases kui ka magedas vees . See võitlushimuline ja osav kiskja redutab tavaliselt kivistel aladel , vetikate keskel ja kaljulõhedes . Kui krabi jalg juhtub viga saama , siis hülgab ta oma jäseme ,mis kasvab kolme kestamisaja vältel tagasi. Krabil on kumer koorik ning tagakeha on kõverdunud rindmiku alla. Ehkki krabil on vähe liha , on veerand tema kehast söödav , sealhulgas keha ,jalad ,sõrad , maks kui ka koorikualune kreemjas aine. Lahja valge liha on kiuline ja maitsev. Ligi 4000
Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. 4.Loomastik Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid
energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% Rootsi kasutab naftat transpordiks, kütteks ja elektritootmiseks. Metsamajandus ja metsatööstus Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood . Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Tööstuse areng Metallurgia Rootsis leidub rikkalikult rauamaaki (metallisisaldus 60- 70%) ja ehituskivi, vähem vase-, plii-, tsingi- ja
Nende pikkuseks on 8-10 cm ja nad kaaluvad 7-8 g. Nad on ühtlasi ka maailma väikseimad linnud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased) http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird- festivals.aspx KESKKOND Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani. Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pigem avamaastikku kui Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsi. Enamik koolibrilasi elab troopikas. Põhja pool pesitsevad koolibrid rändavad sügisel lõuna poole. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) ELUVIIS Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheduses tardunne. (Eneke, 2 osa) Koolibrid veedavad suurema osa päevast õhus. Täiskasvanud koolibri kulutab päevas 155 000 kilokalorit. Niisugune eluviis nõuab palju energiat
Käike sama palju kui maastikurattal, samas ei sobi hästi sõitmiseks raskel maastikul. · Cruiser- Ameerikast pärit jalgrataste Harley Davidson, sobib sõitmiseks peamiselt asfalt- ja kõva kattega teedel. Suurepärase disainiga, ülihoolika viimistlusega, stiilne sõiduriist. · Maastikuratas- sobib osaliselt sõitmiseks linnatänavatel, asfaltteedel ja kõva kattega põlluvahe- ning metsateedel, aga ka konarlikel ja kivistel, üsna järskude laskumistega mägistel radadel. Porilaudade, tulede ja pakiraami lisamisega saab temast teha sobiva igapäevaratta, paksude kummide ja väikeste rataste tõttu ei sobi aga pikemateks maanteesõitudeks. · Sportmaastikuratas- sobib hästi sõitmiseks põlluvahe- ja metsateedel, konarlikel ja kivistel, üsna järskude laskumistega mägistel radadel, vähem väga raskel maastikul, ülijärskude tõusude ja laskumistega radadel ning
kooslus. Liivarandadel kasvavad ka kauni välimusega kaitstavad taimeliigid rand-ogaputk ja rand-seahernes ning veidi tagsihoidlikuma ilmega rand-orashein. 3) veeriseliste, klibuste ja kaljuste randade taimekooslused - on väikese liikide arvuga ja hõredad. Kõige haruldasem neist on rand-kesakanni - taani merisalati kooslus, mida leiduv vaid Osmussaarel ja Vilsandi Rahvuspargis. Klibustel rannavallidel on sage merikapsa kooslus, kivistel ja veeriselistel randadel randkressi kooslus. 4) adruga väetatud randade taimekooslused - koosnevad peamiselt lopsaka kasvuga nitrofiilsetest taimeliikidest. Saliinses vööndis on need kooslused mõnevõrra vähempüsivad, kuna siit võib suurem lainetus nad kergemini laiali kanda. Suprasaliinses vööndis on kooslused aga tavaliselt hästi välja kujunenud ja liigirikkad. Täiendava lämmastiku allikaks on siin sageli veel linnukolooniad
üheks levinumaks kultuurse puhkuse vormiks: ta on saanud rõõmsate ühiskondlike ja perekondlike sündmuste tähistamise endastmõistetavaks koostisosaks, noorte kokkutulekutel aga otse kohustulikuks.Viimase sajandi kogemus näitab, et keskmine eestlaneei ole eriti tantsulembene. Kuid siiani on Eesti kultuuritarbija eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi. Võib spekuleerida, et taoline suhtumine on eestlastele möödunud sajanditest külge jäänud. Raske töö kivistel põldudel või merel ja vähene päikesevalgus, mida peamiselt töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju aega tantsulöömiseks. Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja etnilise püsimajäämise tagatisena tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. Seejuures etendasid tähtsat osa Eesti seltsid, milliseid loodi üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. Koorilaulu ja
Ilmastikutingimused võivad nii vähendada kui ka suurendada potentsiaalset naftareostuse kahjustusi keskkonnale ja loomastikule. Näiteks soojad mered ja kõrged tuuled soodustavad kergematel õlidel gaaside moodustamist ning kahandab vees oleva õli hulka, mis vett saastab. Nafta reostuse mõju loodusele sõltub ka sellest kui kaugele saaste jõuab. Näiteks hülgepojad on maaõli suhtes rohkem ohustatud kui vanemad, kuna nad ujuvad väikestes tiikides ning kivistel rannikutel, samas kui vanemad ujuvad avavees, kus on väiksem võimalus õliga kokku puutuda. Meriveised toituvad merirohust mis kasvab kalda lähedal ning on seetõttu taaskord rohkem ohus õliga kokku saada. Reostusega võitlemiseks on vaja erinevaid ressursse, sõltuvalt loomade arvust ning tüübist, kes on ohus. Seadus nõuab nafta reostusega kokku puutunud loomadele kiiret ning humaanset hoolt. (www.amsa.gov.au: Impact of Oil Spills on Marine Mammals)
vartega taim. Kuivaperioodil langetab ta lehed, et niiskust kokku hoida. Vihmade saabudes kasvavad okaste vahele uued lehed. Kui vett on piisavalt, ilmuvad okstele veripunased õisikud. VELVITSIA Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmendavat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel lagendikel.Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada tuhat aastat ja kauemgi. Võhma Gümnaasium 2001 HAVORTIA kasvab veidi varjulisemates paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest peidus
Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000- 3500, istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m. 6. 1)Külv Külvi eeliseks istutamise ees on lihtsus ja odavus. Külvi rajamine on otstarbekas keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni, samuti kivistel ning kruusastel muldadel, kus istutamine on raskendatud. Külvidega tehakse algust varakevadel, esmalt külvatakse kuivematele kasvukohtadele. Niiskematele kasvukohtadele rajatakse külvid viimases järjekorras. Lapile külvatakse 15-20 männiseemet või 20-30 kuuseseemet. Külvatud seemned kaetakse 1-1,5 cm paksuse kihiga. 2)Istutamine Istutamine on küll kulukam ja vaevarikkam metsauuenduse viis kui külv, kuid selle eeliseks on taimede suurem suutlikkus võidelda rohurindega ning
mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. *Mullatekketegurid muld on kujunenud inimeluga võrreldes pika aja jooksul ja paljude looduslike tegurite vastastikuse toime tulemusel. Mullatekketegurid jagatakse mõjukiiruse alusel passiivseteks ja aktiivseteks. -PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: -Lähtekivim annab mullale nimeraalse aluse ja määrab tema keemilised ja füüsikalised omadused. Kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga ja lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja koosnevad suures osas kvartsist, mida taimedel kasvamiseks vaja pole. Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett ja õhule on vähe ruumi ja sisaldavad K, Ca, Mg jm. -Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Künklikul reljeefil päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini,
2009. aastal toimuma pidanud Marsile lähetatava PhobosGrunti missiooni stardi edasi 2011. aastale. Teadlased kardavad, et selle missiooni edasilükkamine mõjub doominoefektina ka teistele kosmoseprogrammidele. Laik Veenusel on astronoomidele mõistatuseks 2009. aasta juunis avastati Veenusel üha laienev laik. Veenuse laik on ultravioletses spektriosas hele, mis näitab, et kokkupõrge meteoroidiga pole selle laigu põhjuseks. Kivistel taevakehadel peaksid kokkupõrkekohad ultravioletsetel lainepikkustel tumedamaks muutuma, sest kokkupõrkekoht täitub rusuga, mis valgust neelab. Erandiks on vee või jäärikkad taevakehad. Veenuse atmosfääris nähtava laigu seletuseks on välja pakutud erinevaid teooriaid. Esiteks vulkaanipurse, mida peetakse ebatõenäoliseks, sest Veenuse paks atmosfäär takistab üldiselt sealse vulkaanilise aktiivsuse jälgimist. Teiseks
kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilupuu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad fütontsiide, mis on antibakteriaalse toimega. Tähtis on hariliku männi võime kasvada pioneerliigina liivastel ja kivistel muldadel, kus ta omavarisega (kuivanud ja mahakukkunud okkad, oksad ja käbid) parandab pinnase kvaliteeti. Teda kultiveeritakse laialdaselt puidu saamiseks, looduslike tuuletõkete moodustamiseks, steppides ja liivastel aladel erosiooni peatamiseks. Populaarsest puust on aretatud palju kultivare. Mände pole soovitatav istutada suurtesse linnadesse ja tööstuspiirkondadesse, sest nende saastetaluvus on keskmine. Kokkuvõte:
suuremad saagiaastad on kord 2-3 aasta järel. Seemneid levitavad vöötoravad ja pähklimänsakad. Annab võrsikuid, võib moodustada lisajuuri (eriti sambla-tundras). Juurestik on enamasti pindmine ja aeglase kasvuga, täiesti külmakindel ja vastupidav külmade meretuultele. Kasvab Siberis idast kuni Taga-Baikalini, Ohhoota mere rannikul, Kamtshatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel, Hiinas, Koreas, Jaapanis, moodustades tavaliselt tihedaid läbipääsmatuid tihnikuid. Kasvab nii kivistel, rähksetel, liivastel pindadel, samuti edukalt ka igikeltsa tingimustes. Kääbus-seedri puit on väga hea küte. Roomava seedermänni seemnetest saadakse toidu ja tehnilist õli. Pähkleid töötleb kohalik elanikkond, tööstuslikku tootmist peaaegu ei ole. Kultuuris leidub kääbus seedermändi harva. Ta 10
püstitriip, mis ulatub mülemale eesjäsemele. Kivinugisel on vähem karvased käpad kui metsnugisel, väiksemad ja kitsamad kõrvad ning lühem ja laiem koon. Nina tavaliselt hele. Kivinugis liigub hüpetega. Suvel on jälgede järgi raske kivinugist metsnugisest eristada. Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad.( Loomade elu 7. köide) Leviala Kivinugis elutseb lehtmetsades, metsaservadel, lagedatel kivistel mäenõlvadel, tihti inimasustuse lähedal. Sageli elab majades ning võib seal kahjustada elektrijuhtmestikku. Pesa teeb puuõõntesse, kivihunnikutesse, tallidesse, lautadesse, majade pööningutele. Vahel kaevab ise maa sisse uru. Kivinugise leviala on kesk- ja lääne Euroopa, samuti Korsika ja Baleaarid. Eestis rohkem edela- ja lääne Eestis. Eestis suureneb tema arvukus. ( Loomade elu 7. köide) Toitumine
lõunapoole , Lõuna Aafrikas, samuti hõlmates ka Vahemere ümbrust. Eelistab vee temperatuuri mis on külmem kui 20 °C. Seda liiki tavaliselt leitakse 10-30 m sügavuselt Britannias ja Iirimaal, 20-100m sügavuselt Itaaliast ja alates 200m ja sügavamale Tuneesiast. Isegi on leitud isendeid 370 m sügavuselt. Marmorrai elutseb sügavamal kui tavaline elektrirai, mis jagab temaga lõunapoolset leviala. Marmorrai on põhjaeluviisiga, elutseb kivistel rahudel ning meriheina väljadel, samuti ka liivastel ja mudastel põhjadel. Soojade suve kuude jooksul on teada, et tiined emased rändavad Arcachoni lahte, loode Prantsusmaale, kus neid tihti peale leitakse väga madalates ja mudastest loikudest, austripankade lähedalt. See liik võib läbi viia põhjapoole rännet suvel ja talvel Briti saarte vettesse. BIOLOOGIA, ÖKOLOOGIA Eraklik ja aeglaselt liikuv marmorrai võib jääda liikumatuks mitmeks päevaks
Peamiseks ekspordiallikaks on masinad ja seadmed, kemikaalid ja ravimid. Neid ta ka impordib. 5. Keskkonna probleemid Rootsi keskkonna probleemiks saab pidada väetiste ja kemikaalide üle kasutamise ja raskete põllutöömasinate kasutamise. Metsamajandus ja metsatööstus. Metsamajandusega tegeleb Rootsis 4% tööhõivelisest rahvastikust. Rootsis on metsasust üle 50%. Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets, Skane poolsaare ja Rootsi edelarannikul metsapruunmuldadel laialeheline mets (pöök, tamm). Metsa piir on lõunas 900-950, põhjas 350-400m kõrgusel. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis). Gotlandil ja Ölandil on valdavad loopealsed.Töönduslikku puitu on 52.8mln tm, tarbepuitu aga 5.9mln tm. Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid
Et tööd kuhjuvad väga lühikesele perioodile, tuleb hoolikalt kaaluda nende tegemist, et tulla toime optimaalsel ajal. TALIVILJADE HOOLDAMINE Meie oludes vajavad taliviljad kevadel lämmastikuga väetamist. Teiseks vajalikuks kevadtööks on taliviljaoraste äestamine, see töö on aga paljudel ununenud. Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda. Kivistel muldadel ei soovita äestada. Ka tuleb hoiduda märja mulla äestamisest. KEVADINE MULLAHARIMINE Üheks vajalikuks varakevadiseks tööks on ka künni lõpuvagude tasandamine.. Kevadel on vaja ka künda. Selle tööga saab alustada siis, kui muld on niivõrd tahenenud, et kannab masinaid.Kevadel küntud alasid ei tohi jätta pärast kündmist ootele. Kohe, juba kündmise päeval, tuleks mulda pindmiselt harida. Kui see jääb tegemata, siis on oht, et muld kuivab panklikuks, eriti
Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2- kaupa, okkatipp lühidalt teritunud (pole torkav), tumerohelised. Käbid: noorelt tumevioletsed, valminult 2,5 kuni 5 cm pikad, munajad, läikivad, kastanpruunid, apofüüs nelinurkne või rombjas. Käbikandvus algab noorelt (10...15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Mägimänd on
11 PH ripskõhtsed gastrotricha LEVIK: meres, magevees, peamiselt põhjasetetes LIIKIDE ARV: 450 liiki PALJUNEMINE: mittesuguline EHITUSE ERIPÄRAD: - väikesed loomad - läbipaistvad - harksaba - pudelikujuga - keha katab kutiikula, millel on ripsmed ANATOOMIA JOONIS: PILT: 12 PH lõugsuud gnathostomulida LEVIK: mereloomad, liivastel ja kivistel põhjadel LIIKIDE ARV: 100 PALJUNEMINE: hermafrotiidid EHITUSE ERIPÄRAD: - väiksed - ussitaolised bilateraalsümmeetrilised - liiguvad ripsmete abil ANATOOMIA JOONIS: PILT: 13 PH keriloomad rotifera LEVIK: vee-elulised, aga ka maismaal ja parasiidid LIIKIDE ARV: 2200 PALJUNEMINE: partenogeenne EHITUSE ERIPÄRAD: - mikroskoopilised - bilateraalsed - keha koosneb kindalst arvust rakkudest (u 1000) ANATOOMIA JOONIS:
mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Tuuleerosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna LääneEestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuuleerosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos veeerosiooniga või erandlikult ka tasastel maadel, kitsastel kraavidest piiratud põlluribadel, mida ülekaalukamalt on küntud keskele kokku.
erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga. Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna. Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt. Tuule-erosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuule- erosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem. Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos vee-erosiooniga või erandlikult ka tasastel maadel, kitsastel kraavidest piiratud põlluribadel, mida ülekaalukamalt on küntud keskele kokku.
vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele. · Dekoratiivne pargipuu just liivastel muldadel. Eraldab ka fütontsiide, mis puhastavad õhku kahjulikest mikroobidest ja tuberkuloosipisikutest. 12. Mägimänd (Pinus mugo subsp. mugo) ja keerdmänd (Pinus contorta) Pinus mugo subsp. mugo - Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses. Kõrgus 0,5...3 (4) m. · Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3...6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. · Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. · Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid
Masin on varustatud Atähe kujulise tööorganiga, mis on baasmasina külge kinnitatud tõukeraamiga ning on juhitav hüdrosilindritega. Tavaliselt roomiktraktorid. Võsalõ täitur on kahepoolne teradega hõlm, millega masin lõikab taimemassi maha ning lükkab kõrvale. Ette on pandud kiil, mis kaitseb eesmisi lõiketeri ja lõhetab puitu. Hõlm kinnitatakse raami külge kahel vedruamortisaatoril. Maastikul ei tohiks olla suuri kive. Parim on külmunud pinnas. Buldoosrid: laastamiseks kivistel aladel või rohkem võsastunud ja kännud. Parim tulem talvel. Lükatakse laastatud mass valli või hunnikutesse. Aktiivtööorganiga metsalõikur: töötab saagimise põhimõttel. Rippseadmena ükskoppekskavaatoril nt MTP-13. MTP-43- paigaldatakse diiselelektriajamiga roomikekskavaatorile( saab võtta kuni 25cm puid maha) keskmine või jäme võsa ning peenmetsaks. Võsareha: mahalõigatud võsa koguja. Reha riputatakse traktorile ette või taha ning teda liigutatakse kahe hüdrosilindriga
valgeservaliste lehtedega; · 'Variegatus' ('Foliis Variegatis') lehed kuldkollaste servadega ja roodudega. [9] 2.3.4. Villane lodjapuu Villane lodjapuu (Viburnum lantana) on suvehaljas, kuni 4 m kõrguseks kasvav püstine tugevasti hargnev tumehallide okstega tihe laiuv põõsas. Levinud on Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Põhja- Aafrikast kuni Väike-Aasiani, kasvades valgusküllastel metsaservadel, võsastikes, kivistel nõlvadel, eelistades lubjarikkaid muldi. [9] Noored võrsed hallikad kuni pruunikad, kaetud valkjashallide viltjate hargnevate tähtkarvadega, vanemate okste koor hallikas, rõmeline. Õiepungad moodustuvad juba eelmise aasta sügisel võrsete tipus, on suured ja ümarad. Lehepungad soomusteta, koosnevad kahest mittearenenud lehekesest, varrelised, lantsetajad, võrsega rööbiti või veidi eemale hoiduvad, 0,5- 1,5
Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilu puu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad fütontsiide, mis on antibakteriaalse toimega. Tähtis on hariliku männi võime kasvada pioneerliigina liivastel ja kivistel muldadel, kus ta oma varisega (kuivanud ja maha kukkunud okkad, oksad ja käbid) parandab pinnase kvaliteeti. Teda kultiveeritakse laialdaselt puidu saamiseks, looduslike tuuletõkete moodustamiseks, steppides ja liivastel aladel erosiooni peatamiseks. Populaarsest puust on aretatud palju kultivare. Mände pole soovitatav istutada suurtesse linnadesse ja tööstuspiirkondadesse, sest nende saastetaluvus on keskmine. 2.9 Harilik mänd Eestis
avaldused. Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks. Loodusmaastik on alus, millele inimene oma esteetilisi tõekspidamisi ja väärtushinnanguid järgides on kujundanud ja kujundab kultuur- maastikku. Kultuurmaastik on seega erinevate inimpõlvede jäljed looduses. Maastike looduslikud omadused on tinginud nende kasutuse iseloomu. Viljakate muldadedega alasid on kasutatud aastasadu põllumaadena. Liivastel ja kivistel aladel on aga kasvanud mets. Sellel põhinebki maastike kasutusalane liigestus: Metsa -, põllumajandus-, tööstus-, kaevandus-, puhkemaastik jne. Reeglina muudab inimtegevus maastikku vaesemaks. Erinevate maastikke säilimist ja liikide elutingimusi ohustab loodusvarade ulatuslik kasutamine. Eesti maastiku mitmekesisus tuleneb mitmete looduslike ja poollooduslike taimekoosluste säilimisest paljudes maastiku tüüpides.
Hea läbipaistvusega järvedes on mändvetikad (sagedamini Chara liigid) peamised sügavamal kasvavad makrofüüdid. Chara on järvedes tavaliselt kaetud CaCO3 ümbrisega, võibolla kaitseb see taime üleliigse valguse ja ärasöömise eest. Fütobentose leviku alumine piir oleneb vee läbipaistvusest, näit. parasvöötme järvedes on see enamasti 2-10m , selgeveelises Baikalis aga ulatuvad taimed 25-30m või isegi 45-50m sügavusele. Kivistel põhjadel võivad olulist osa etendada vetikad. Juurdunud makrofüütide eeliseks on, et nad võivad võtta toite-elemente nii veest kui põhjasetetest. Kui vees on toite-elemente küllaldaselt, ei võta nad setetest. Juured on siis eelkõige oluliseks kinnitumisorganiks. Vooluvete taimestik oleneb peamiselt voolu kiirusest ja jõesängi ehitusest, selle profiilist ja setetest. Seisva veega soodid e. koolmed sarnanevad eutroofsete
tyres, reinforced long and short-link chains and connecting components from well-known manufacturers are used. To ensure the perfect functioning of the rockhopper gear, the individual segments are all machine-pressed under a pressure of 3-6t. The rockhopper sections are fixed to the ground rope of the trawl and make it possible to "jump" over stones on the bottom. Rockhoppers are a considerable protection against stony fishing grounds for the whole trawl. Grunttropp püügiks kivistel põhjadel. 28 29 Haarad kaabel Üleminekuots Traallaua look Traallauad 30 Thyboron Type II Door Specifications: Dimensions (mm) Area (m2) Total Weight (Kg) Size (") 55 1470 x 920 1.35 134
..6 aastat. Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. Kasvab madala hargneva või maapinnal laiuva põõsana. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Eristatakse mitmeid teisendeid ja vorme. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist
Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2- kaupa, okkatipp lühidalt teritunud (pole torkav), tumerohelised. Käbid: noorelt tumevioletsed, valminult 2,5 kuni 5 cm pikad, munajad, läikivad, kastanpruunid, apofüüs nelinurkne või rombjas. Käbikandvus algab noorelt (10...15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast
ülemised 3-5- • hõlmised, enamasti paljad • Kasvukuju: puhmikjas, püstine • Valgus: päikeseline, poolvarjuline • Muld: huumusrikas, parasniiske, tavaline aiamuld HARILIK KUKEHARI - SEDUM ACRE • Peenest juurest kasvab välja palju harunevaid varsi, mis on kaetud ruljate tipust ahenevate lihakate lehtedega. Kollased õied on peaaegu raota, moodustades tiheda õisiku. • Eelistab kasvada kuivadel hõreda taimestikuga päikeselistel, liivastel või kivistel kohtadel, kus vahel üldse muu taimestik puudub. Ta on võimeline kasvama väga kehvadel pinnastel ja kasvõi müüripragudes, kuid ta ei talu varju ja veepuudust. KAUNIS KUKEHARI - S. SPECTABILE • Lehed on helesinakasrohel ised, suured laimunajad kuni elliptilised, tipust hambulised ja paiknevad varrel vastakuti, tihti kolme ja enama kaupa. Roosakaslillad õied on koondunud suurde (10…15 cm läbimõõdus)
Rootsi on Lääne-Euroopa metsarikkaim maa. Umbes veerand maad kuulub riigile, veerand kompaniidele ja ülejäänu eravalduses. 1992 varuti 53 milj. Kuupmeetrit metsa ja püüti 305 000 tonni kala. 1989-1990 varuti 33 500 rebasenahka ja 1.3 milj naaritsanahka ja 6.2 milj muud karusnahka. METSANDUS. Metsamajandusega tegeleb Rootsis 4% tööhõivelisest rahvastikust. Rootsis on metsasust üle 50%. Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets, Skane poolsaare ja Rootsi edelarannikul metsapruunmuldadel laialeheline mets (pöök, tamm). Metsa piir on lõunas 900-950, põhjas 350-400m kõrgusel. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis). Gotlandil ja Ölandil on valdavad loopealsed.Töönduslikku puitu on 52.8mln tm, tarbepuitu aga 5.9mln tm. Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid
Valtra HiTech 160/200 118 9351 Nimistust puuduvad New Hollandi ja Belarus firmade traktorid. Belarus 1025 T (77 kW) ja NH 110-90 DT (81 kW) erihind on vastavalt 6340 ja 8675 EEK/kW. 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad. Rullrandaal on mõeldud tüüstiku harimiseks töösügavusel 4...10 cm. Selle ülesande täidavad kõik turul pakutavad rullrandaalid(siiski puuduvad andmed nende töökindluse kohta kivistel muldadel) Tööpõhimõte on kõigil ühesugune. Masina aaasosas on kahes reas (jäljes) paiknevad kettad.Nende järel on rull, mis tagab ketastele vajalikku töösügavuse ja tihendab ka mulda. Eri firmade masinad erinevad vaid üksik asjade poolest.Ketaste läbimõõt varieerub piirides 43....66 cm.Väikesed kettad töötavad väiksemal töösügavusel, lõigates kamarakihi läbi.Suured kettad töötavad suuremal töösügavusel ja ummistuvad ka vähem kui väikesed.
taime koostised ja inimtegevus avaldused Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks loodus maastik on alus millele inimene oma eesteetilisi tõeks pidamisi ja väärtus hinnangu järgides on kujundanud ja kujutab kultuurmaastiku. Kultuurmaastik on seega eelnevatelt inimpõlvede järelt looduses maastiku loodused on tinginud nende kasutus iseloomu viljakate muldade alasid on kasutatud aastu sadu põllu maadena liivast ja kivistel aladel on aga kasvanud mets sellel põhinebgi maastike kasutus alade liigestus: Mets-,põlumajandus-,tööstus-,kaevandus -, puhkemaastik jne.Maastike mitme kesisus peegeldub maastiku mustris. Maastiku mustriks nim maa pinnal kujunenud looduslike rituriaalsed kompeksid. Reeglina muuda inimtegevsu maastiku vaeseks Erinevate maastiku liikide elutingimusi moodustab loodus varade ulatuslik kasutamine. Eesti maastiku mitmekesisus tuleneb
Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. Veelgi edasi minnes kohtab kanarbikku, vaevakaski ja kääbuspajusid. Tundra ja metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. TUNDRA LOOMASTIK Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming,
Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole välja kujunenud. Taimkate hõre või puudub. c) ArG sooldunud gleimuld. Üleujutused sagedased, sisaldab palju merevees lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad. Mereveega üleujutus toimus lähiminevikus. Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides
Oluline org. aine lagunemisel on ka C/N suhe. Mida lämmastikurikkam on varis, mida kitsam on C/N suhe, seda kiiremini ja täielikumalt org. aine laguneb. Üldreeglina on metsapuude mõju mulla orgaanilise aine ja toitainete sisaldusele positiivne, mõju tugevus aga oleneb puuliigist. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda huumuse ning toitainetega ja parandada kasvukoha mullaviljakust just ekstreemsematel kasvukohtadel, nagu toitainetevaestel liivmuldadel ja kivistel muldadel. Mida vähemviljakas ja ekstreemsem on kasvukoht, seda selgemalt ja tugevamalt ilmneb metsa positiivne mõju mullatekkeprotsessidele. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisvõimele. Lepa perekonna esindajad on metsapuude hulgas kogu maailmas tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad. Mõlemad Eestis levivad lepaliigid (nii hall- kui sanglepp) kasvavad sümbioosis
Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole välja kujunenud. Taimkate hõre või puudub. c) ArG sooldunud gleimuld. Üleujutused sagedased, sisaldab palju merevees lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad. Mereveega üleujutus toimus lähiminevikus. Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides
Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad Mere poolt lähemas minevikus või hetkel üleujutatud tugevasti liigniisked mullad, mis sisaldavad kergesti lahustuvaid soolasid (kloriidid, sulfaadid). On arengult noored mullad ja õhukese <10 cm huumushorisondiga, millele järgneb G-horisont. 1. Sooldunud rannikumullad. Perioodiliselt mereveega üleujutatud. a) Arv sooldunud veealune muld. Mererannas pidevalt vee all, kasvab pilliroog. b) Ar sooldunud primitiivne muld. Levib kivistel rannavallidel. Horisonte pole välja kujunenud. Taimkate hõre või puudub. c) ArG sooldunud gleimuld. Üleujutused sagedased, sisaldab palju merevees lahustuvaid sooli. AT-horisont 2...10 cm. d) ArG1 sooldunud turvastunud muld. Üleujutused harvemad. T-horisont 10...30 cm. 2. Rannikumullad. Mereveega üleujutus toimus lähiminevikus. Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides
..4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. Kasvab madala hargneva või maapinnal laiuva põõsana. H=0,5...3 (4) m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 32 Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel. Eristatakse mitmeid teisendeid ja vorme. Mägimänd on võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, ning kuival pinnasel. Eestis on mägimändi kasutatud ja kasutatakse väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud. Selle tulemusena on mägimänd paljudes kohtades veninud 7...8 m pikkuseks mitme ladvaga hõredaks põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist
55 1. 2. 3. 4. 1 - emasõitega võrse; 2 - isasõitega võrse; 3 - rohelised okkad 2-kaupa ja rohekaspruun võrse; 4 - käbid; Mägimänd on väga vastupidav tugevatele tuultele, lume raskusele ja laviinidele, sest oksad on väga painduvad. Miinuskraade talub puu kuni 34...40° C. Liik talub hästi põuda ja kasvab kergematel liivmuldadel, märgadel turvasmuldadel, samuti kivistel ja rasketel savimuldadel. Mägimänd on ta väga populaarne ilupõõsas parkides, haljasaladel ja koduaedades. Dekoratiivsest põõsast on aretatud ka väga palju kultivare, millest tuntumad on 'Mughus', 'Pumilio', 'Mops' jm. Mägimänni puit on tugev ja raskesti töödeldav ning omab peamiselt kohalikku tähtsust küttepuudena. Pungasid katval vaigul on palsameerivad omadused. Vähesel määral toodetakse 56
Taime juurestik on tugev ja plastiline. Mägimänd on lühiealine, elades kuni 70 aastat. Mägimändi kasutatakse karjääride metsastamiseks ja nõlvade kinnitamiseks. Kasvatatakse mitmeid teisendeid ja võravorme. Mägimänd on väga vastupidav tugevatele tuultele, lume raskusele ja laviinidele, sest oksad on väga painduvad. Miinuskraade talub puu kuni –34...–40° C. Liik talub hästi põuda ja kasvab kergematel liivmuldadel, märgadel turvasmuldadel, samuti kivistel ja rasketel savimuldadel (Hortes). Mägimänd on ka väga populaarne ilupõõsas parkides, haljasaladel ja koduaedades. Mägimänni puit on tugev ja raskesti töödeldav ning omab peamiselt kohalikku tähtsust küttepuudena. Pungasid katval vaigul on palsameerivad omadused. Vähesel määral toodetakse okastest destillerimismeetodil männiõli ning Bulgaarias kasutatakse okkaid tee valmistamisel (Wikipedia, mägimänd). 7.2 Hooldusvõtted
annaabi.ee 
