Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Koolibri (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Koolibri #1 Koolibri #2 Koolibri #3 Koolibri #4 Koolibri #5 Koolibri #6 Koolibri #7 Koolibri #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aneteh Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Koolibrid

sekundis, toituvad nad veel ka putukatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Võttes õitest pika noka abil nektarit ja putukaid tolmeldavad nad ühtlasi õisi. Koolibrid söövad tihti ja võivad päevas süüa 2/3(kaks kolmandikku) oma kaalust. Nad söövad iga kümne minuti tagant. Koolibrid on väga väikesed. Kuubas elutsev kimalaskoolibri on maailma väikseim lind ja kaalub kõigest kaks grammi. Suurim (suurkoolibri) on seevastu umbes 20 cm pikk. Koolibri pesa on veidi suurem kui kreeka pähkel ja on tehtud männiokastest, kuivanud lilledest, samblast ja rohust. Pesa välispind on vastupidav ja veekindel. Koolbrid kasutavad oma pesa koos hoidmiseks ämblikuvõrgu niite ,mille teine otstarve on koos sulgedega pesa seest pehmeks ja soojaks teha. Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheda ilmaga tardunne, kust nad ei ärka enne, kui soojemaks läheb. Enamus koolibriisid lendab sügisel soojematesse paikadesse.

Bioloogia
thumbnail
14
doc

Koolistress

klassikaaslaste ning õpetajatega. Üldiselt pidas minu arvamus stressist jagu saamise kohta paika ­ tuleb tegeleda endale meeldivate asjadega, leida sobiv hobi. Siiski sain ka hulgaliselt uusi teadmisi ning loodetavasti suudan edaspidi stressi ära hoida või sellest üle saada, kas siis enda või mõne lähedase inimese puhul. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia. Tallinn: Koolibri. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolistress.htm [27. veebruar 2008] 3. http://www.rae.ee/s6numid/2001/j6ulud/4.html [1. märts 2008] 4. http://www.escu.ee/ [1. märts 2008]

Psühholoogia
thumbnail
2
docx

Bioloogia kt Linnud

Pesahülgajad- pojad munast koorudes sulgedega ja silmad lahti. Kuivanud veidi, lahkuvad nad pesast ema järele toitu otsima. Kuna pesahülgajate poegi hukkub rohkem, munevad nad ka rohkem mune. 3. Lindude lennuviisid. Sõudelend- lendamiseks peab tiibu kiiresti tõstma ja langetama. Nt: pääsuke. Purilend- kasutades ära tõusvaid õhuvoole, liueldakse õhus tiibu liigutamata. Nt: kotkas. Rappelend- vehib tiibadega, aga edasi ei liigu. Tehakse seda saagi varitsemiseks. Nt: koolibri. 4. Järjesta linnu sigimis ja arengu etapid. 1. Leiab sobiva paarilise 2. Isaslind viib seemnerakud emaslinnu kloaaki 3. Seemnerakud liiguvad munajuhasse, kus toimub sisemine viljastumine 4. Munajuhas kattub munarakk munavalge ja lubiainest koorega 5. Lind muneb munad 1-2 tükki 6. Lind hakkab mune soojendama ehk hauduma 7. Natuke aega enne koorumist torkab lind noka välja ja hakkab kopsudega hingama 8. Pojad hakkavad kolme nädala vanuselt hingama 9

Bioloogia
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
thumbnail
9
docx

Värvulised

Lend on vähestel kõrge ja käänuline või püstloodselt tõuse), enamasti madal ja üles-alla lainjas. Keha enamasti sale, saba keskmise pikkusega kuni pikk. Kael, nokk ja jaladki on keskmise piires. Sulestik enamasti mustriline, mõnikord ühevärviline, sageli tumedam ülapool ja heledam alapool. Värvulised on head lauljad. Kasutatud kirjandus Eneke: Õpilase teatmeteos. 4. Köide. Valgus 1986 Tallinn Ling, R. Loomade elu. 6. Köide: Linnud. Valgus 1980 Tallinn Gray, S. Et al. Linnud. Koolibri 2003 Tallinn Elphick, J. Et al. Linnud. Kai Vare ja Tänapäev 2006 Slovakkia UAB IMP Baltic. Kogumik: Loomariigis 2005

Bioloogia
thumbnail
36
pdf

Neid linde me tunneme

A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND ­ TARTU 2006 Õppe

Bioloogia
thumbnail
19
docx

Uurimustöö - Vihmametsad

), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need

Bioloogia
thumbnail
11
odt

Kaelkirjakute eluviisid

Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, asustab puude ja põõsaste, eriti akaatsiatega kaetud savanne. Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on ammu välja surnud.Pärismaalased peavad teda pühaks ja puutumatuks loomaks.(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak ) KAELKIRJAKU KEHAEHITUS Kaekirjaku keel on 45 cm pikk ja ta ülahuul on hästi arenenud, et see võimaldaks tal akaatsia lehti rebida saamata ise seejuures torgata.(lisa1) (raamat „Maaloodus“, kirjastus koolibri lk.8-9.) Isaslooma kõrgus on 4,8 – 5,5 m, emasloomal 3,9 – 4,5 m. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550 – 700 kg.Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini. Kaelkirjaku kaelas on ainult seitse kaelalüli. Kaelkirjaku jalad on pea sama pikad, kui kaelgi.Kaelkirjaku esijalad on tagajalgadest pikemad. Kaelkirjaku nahk on kollakas pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster . Kaelkirjaku pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, mis

Bioloogia



Lisainfo

Sissejuhatus, keskkond, eluviis, kehaehitus ja eluiga, pesitsemine, kaitse, kokkuvõte

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun