Koolibri (0)

SISSEJUHATUS
Referaadi otsustasin teha koolibritest, kuna nad on mulle alati väga muljet avaldanud. Nad erinevad paljuski teiste lindudega ning tunnen nende eripärasuste, elukommete ja –viiside vastu huvi ning sooviksin neist rohkem teada.
Loodetavasti omandan koolibrite kohta uusi huvitavaid teadmisi.
KOOLIBRID
Koolibrid on koolibrilased. Nad kuuluvad lindude sugukonda ja pikatiivaliste seltsi.
Nende pikkuseks on 8-10 cm ja nad kaaluvad 7-8 g. Nad on ühtlasi ka maailma väikseimad linnud .
( http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased )
http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird-festivals.aspx
KESKKOND
Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani. Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pigem avamaastikku kui Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsi. Enamik koolibrilasi elab troopikas. Põhja pool pesitsevad koolibrid rändavad sügisel lõuna poole.
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.ht m)
ELUVIIS
Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheduses tardunne.
( Eneke , 2 osa)
Koolibrid veedavad suurema osa päevast õhus. Täiskasvanud koolibri kulutab päevas 155 000 kilokalorit. Niisugune eluviis nõuab palju energiat. Et päeval piisavalt jõudu jätkuks, langeb koolibri öösel tardumusse.
Õienektarit imevad nad lennu ajal. Tiibu kiiresti liigutades “peatub“ ta õhus lille ees ja pistab oma pika ning pisut kõvera noka õietuppe. Siis aga liigub edasi järgmisele õiele.
Iga koolibri peab päevas külastama umbes 2000 õit, et kõht nende nektarist täis saada. Samal ajal tolmendab koolibri teda toitvaid lilli.
Koolibrid imevad nektarit, oma pikka keelt kiiresti sisse-välja lükates ja tõmmates. Valku saavad nad väikesi putukaid ning ämblikulaadseid korjates.
Koolibri rapleb ühe koha peal õhus, kuni märkab möödalendavat putukat, keda siis ründab. Ta on võimeline kinni püüdma ka võrgus olevaid ämblikke.
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.ht m järgi)
http://www.rainshadowgardensblog.com/category/hummingbird-feeders/
KEHAEHITUS JA ELUIGA
Kehaehitus võimaldab koolibritel õhus keerukaid manöövreid teha ja isegi paigal lennata . Nad on võimelised ka tagurpidi lendama ja on ainukesed linnud, kes seda teha suudavad.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased )
Lennukiiruseks on koolibritel umbes 45 kilomeetrit tunnis, nad liigutavad lennates tiibu 50 korda sekundis. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.ht m) Selleks on koolibritel väga pikad labahoosuled, lühikesed õlavarreluud ja tugevad lennulihased, mis moodustavad üle veerandi kehakaalust. Jalad on neil vähearenenud.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased )
Koolibri erakordselt tõhus süda lööb 1200 korda minutis ehk 20 korda sekundis. ( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.ht m). Koolibritel, nagu enamikel organismidel kiire ainevahetusega, on lühike eluaeg ja paljudel surevad juba esimesel eluaastal . Neil, kes esimese aasta üle elavad, on keskmine eluiga 3-4 aastat.
( http://en.wikipedia.org/wiki/Hummingbird järgi)
http://haikudo.wordpress.com/2007/10/20/joy-of-hummingbirds-a-gunsaku/
PESITSEMINE
Koolibrid pesitsevad jaanuari-ning augustikuu vahelisel perioodil, ajal, mil õitsevad tema lemmikpõõsad.
Isaslind tunneb emase vastu huvi lühikest aega. Ta võlub emaslindu hoogsa kaarja lennuga. Väikestesse parvedesse kogunevad koolibrid vaid pesitsusajal. Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela.
Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga.
Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva.
Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega.
Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta . Seepärast teevad nad pesast välja saamiseks kohmakaid lennuproove.
Kui pojad pesast lahkuvad , muneb emane tavaliselt uued munad, vahel pesitseb kolmandatki korda.
Pojad saavad lennuvõimeliseks 22-24 päeva vanuselt.
( http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.ht m)
KAITSE
Ilusa sulestiku pärast jahitakse koolibrid liialt palju. Seepärast on sattunud mitmed liigid hävimisohtu ja on võetud kaitse alla.
( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolibri.ht m)
http://www.animalwebguide.com/Hummingbird.ht m
KOKKUVÕTE
Leidsin tõesti väga palju uut ja imestusväärset koolibrite kohta ja olen rahul, et just tema valisin. Nad on ikka väga erinevad teistest lindudest ja väga omapärased samuti.
Nende elu- ja toitumisviis avaldas mulle muljet. Eriti veel see, kui palju energiat nad kulutavad päeva jooksul ja, kui tihti sööma peavad selle tõttu.
Arvan, et nad on tohutult ilusad ja põnevad linnud ning et neid peab kindlasti hoidma, et nad meile alles jääks ega sureks välja.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Hummingbird
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolibri.ht m
Eneke 2 osa, kirjastus „Valgus“, 1983
PILDID
http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird-festivals.aspx
http://www.rainshadowgardensblog.com/category/hummingbird-feeders/
http://haikudo.wordpress.com/2007/10/20/joy-of-hummingbirds-a-gunsaku/
http://www.animalwebguide.com/Hummingbird.ht m
SISUKORD
SISSEJUHATUS……………………………………………………………………1
KOOLIBRID………………………………………………………………………..2
KESKKOND………………………………………………………………………..2
ELUVIIS…………………………………………………………………………….2
KEHAEHITUS JA ELUIGA………………………………………………………..3
PESITSEMINE……………………………………………………………………...4
KAITSE……………………………………………………………………………..5
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………...6
8