Rootsi
majandus
Ronald Bertil Sang
Üldandmed
Pealinn: Stockholm
Üldpindala: 449 964 km²
Rahvaarv: 9,2 miljonit
Rahaühik: kroon
Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel
Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf
Rootsi keel on väga lähedane taani ja
norra keelele
Rahvastik
Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia .
Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal
ning üks viiendik elanikest on immigrandid
või immigrantide järeltulijad .
77% rootslastest on luteri usku. Rootsi
rahvastik on koondunud keskosa
tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale;
ainult üks rootslane seitsmest elab maal
Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.
Loodusvarad
Rootsi tähtsamad loodusvarad:
tsingi-
raua-
vase-
plii-
hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja
hüdroenergia.
Riigi arengutase
Tähtsaim aru on tööstus.
Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske
tööstusel.
Toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid,
tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast.
Teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus.
Toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit.
Põllumajandus on hästi mehhaniseeritud.
Peamised põllukultuurid on suhkrupeet , kartul ,
ader ja nisu.
Riiki arengutase
Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja
veise kasvatus.
Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid,
kemikaale, toiduaineid ja tubakat
Veab välja laevu, lennukeid, masinaid,
paberit, mööblit ja terast.
Rootsi müüb välja ka elektrit.
Riigi kuulumine
majandusorganisatsioonidesse
OSCE
Euroopa kosmoseagentuur
ÜRO
Euroopa Liit
NATO
WTO ja teised
Energiamajandus
Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta ,
16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8%
kivisüsi . Umbes poole ellektrienergiast toodavad
vee-jõujaamad.
Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%.
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.
Riigi üldiseloomustus. Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe
Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuninga vapp. Seega saab ta määrata selle kasutust teiste kuningliku perekonna liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid. ROOTSI VÄIKE RIIGIVAPP. Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda võivad need ametid lisada vapile oma tegevust sümboliseerivaid kujundeid. Seda kasutadakse näiteks kõigil Rootsi politseivormidel. HÜMN.
Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2
· Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp Ametlik keel rootsi (de facto) Pealinn Stockholm Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Pindala 449 964 km²
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin
1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse
Koostaja: Audru Keskkool 10 klass Juhendaja: Sissejuhatus Rootsi asub PõhjaEuroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km2, millest maismaad 410 928 km2. Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. Atlandi ookeani ja sooja PõhjaAtlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19
Kõik kommentaarid