Eesti kivimite koostis, tekkimisviis, kasutusalad (0)

Eesti kivimid
Taivi Tang
11AH
Põlevkivi
Eesti tähtsaim maavara. Tekkinud keskordoviitsiumi
ajastikul
Settekivim, mis koosneb ½ mineraalosast ja ½ põlevast
orgaanilisest ainest
Värvus kollakaspruunist kuni rohekaspruunini
Õhukeste kildudena süttib hõlpsasti, põleb suitseva leegiga,
iseloomulik lõhn
Põlevkivi
Suuremad maardlad on Eesti põlevkivimaardla, Kukruse
lade ja Tapa maardla
Kaevandatakse karjäärides ja kaevandustes
Kasutusalad: energeetikatööstuses. Töötlemisel saadakse
toorõli.
Põlevkivigaasi kasutatakse majapidamisgaasina.
Põlevkivist on võimalik toota ligi 50 erinevat toodet.
PÕLEVKIVI LEIUKOHAD
Fosforiit
Tekkis 500 miljoni aasta eest
Välimuselt kollakas kuni tumehall
Koostises on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat
Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest
(karbisarnased loomad, kes elasid madalamas selfimeres)
Kasutamine: liitväetiste tootmine
Sisaldab suures koguses fosforit
Leidub Põhja-Eestis (Lääne- Virumaal),
Toolses
FOSFORIIDI LEIUKOHAD
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Liivakivi
Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim
Rauaoksiidid annavad punaka värvuse, puhtast kvartsist
koosnev liivakivi on valget värvi
Liivakivist koosneb suur
osa Eesti aluspõhjast
Leidub Suur Taevaskojas, Leetses,
Tiskres
LIIVAKIVI
Liivakivid on iidsetest aegadest olnud hinnatud
ehitusmaterjal ning Euroopas võime leida terveid vanalinnu,
mis on põhiliselt üles laotud liivakivist.
Petra:
LIIVAKIVI LEIUKOHAD
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Paekivi
Eesti rahvuskivi
Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit
Kasutatakse skulptuuride rajamiseks, hoonete sise- ja
välisviimistluses
Paekivi on eriti levinud Põhja-Eestis
Graniit
Heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist (25%),
päevakividest (65%) ja vähesest hulgast tumedavärvilistest
mineraalidest
Graniit on levinuim kivitüüp maakoore pindmises osas ja
seda ka Eesti aluskorras ja rändkivide seas
80% suurtest rändrahnudest Eestis
koosnevad graniidist
GRANIIDI LEIUKOHAD
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Gabro
Gabro on aluselise koostisega süvakivim
Kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja
hauakividena ning köökide kujunduses
Sisaldab sageli väärtuslikes kogustes kroomi, niklit,
koobaltit, kulda, hõbedat, plaatina või vasksulfiidi
Leidub harva nii Eesti kristalses aluskorras kui
ka rändrahnude hulgas.
GABRO LEIUKOHAD
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Migmatiit
Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim
Tekib moondel, kõrgel temperatuuril ning rõhul
Koosneb tumedast moondekivimist ja heledast
tardkivimist.
Migmatiit on Eesti kivistel rannikutel väga
tavaline kivim
MIGMATIIDI LEIUKOHAD
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
DOLOKIVI
Karbonaatkivim
Koosneb peamiselt mineraalist dolomiit (Ca-Mg-
karbonaat)
Kasutusalad:
- Täitematerjalina kasutatav dolokivi
- Tehnoloogiline dolokivi
- Ehitusdolokivi
- Viimistlusdolokivi
DOLOKIVI LEIUKOHAD
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
MARMOR
Laialt levinud moondekivim
Marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist
Koosneb kaltsiidist või dolomiidist
Lisandina võib sisaldada kvartsi, küünekivi, granaate,
pürokseene, diopsiidi, serpentiini jne.
Värvus on väga varieeruv ­ helevalgest mustani
Marmorile on sageli omane voolutekstuur
MARMOR
Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina.
Kohati leidub marmorit maakoores suurtes kogustes.
Kõige kuulsam on Carrara piirkond Itaalias
Eesti moodunud aluskorrakivimeis leidub marmorit väheses
koguses
MARMORI LEIUKOHAD
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
LUBJAKIVI
Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev
keemilise või biogeense tekkega settekivim
Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive esineb ainult
Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis
Lubjakivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi
LUBJAKIVI
Kasutamine:
- lubja tootmiseks
- tsemenditööstuses
- suhkrutööstuses
- paberitööstuses
- metallurigas
-ehitus- ja viimistluskivide ja killustiku valmistamiseks
LUBJAKIVI LEIUKOHAD
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level