Kiire paljunemine lühikeste suvekuude jooksul, kaitsevärvus. Maavarad: magaas, raud, nafta, kuld, kivisüsi. ARKTIKA Arktika on põhjapolaarala , mis haarab Põhja- Jäämere koos saartega ja mandrite põhjaservas asuvate tundravöönditega; lõunapiiriks loetakse tavaliselt juulikuu 10 kraadi C isotermi maismaal ja 5 kraadi C isotermi merel. (Lepasaar, Lumiste 2006,lk 5 ) Arktika paikneb põhjapooluse lähedal .Piirkond hõlmab Põhja Jäämere , Taanile kuuluva Gröönimaa, Alaska , Kanada, Euroopa ja Siberi põhjaosa. Taimne plankton annab kolmveerandi atmosfääri hapnikust. Talvel langeb temperatuur kuni miinus kuuekümneni. Rahvastik moodustab 3% maakera rahvastikust, tegeletakse küttimise ka kalastamisega. Tundra on 9 kuud aastas külmunud. Arktika liustikke peetakse kõige vähem saastunud paikadeks Maal. Neis on miljardeid tonne puhast magedat vett; teavet Maa atmosfääri kohta aastatuhandete kaupa: vulkaanipursete , radioaktiivse saastatuse jt. kohta.
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused tõttu aasta
PILET 9 1. Parasvöötme okasmets. ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium-kirsmaa- võtab enda alla ligi 25% maismaast. TAIMESTIK Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Lisandub ka lehtpuid (kask, haab). Taiga okaspuudel on kooniline võra, et
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik ·
· Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse. Tundra Erinevais tundrais elavaid inimesi nimetatakse erinevalt: Skandinaavia poolsaarel laplased ja saamid Taimõri poolsaarest Valge neenetsid mereni Kanada põhjaosas ja eskimod ja inuitid Gröönimaal Kirde-Siberis tsuktsid Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua
Põhjalaiuskraadide vahel · Katab maismaast 11%; 2/3 Siberis · Vegetatsiooniperiood: 3-6 kuud · Sademed: 250-500 (800) mm/a · Mullad: happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga; leetumine; kontinentaalses osas igikelts, mis sulab vaid pinnalt, merelises osas igikeltsa pillatult; metsakõdu lagunemiseks <100 aasta Domineerivad puuliigid · Siber: dauuria ja siberi lehis, siberi nulg, siberi seedermänd, siberi kuusk · Euroopa: harilik kuusk, harilik mänd · Põhja-Ameerika: must kuusk, kanada kuusk, hall mänd, palsamnulg, tsuugad, ebatsuugad Nemoraalsed heitlehised metsad e humiidsed parasvöötmemetsad. · Asend - mandrite läänerannikul 40. Ja 60 laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50 laiuskraadi vahel, mandrite kontinetaalsetes osades kitsas kui puudub. · Kliima - Vegetatsiooni persiood- 6-12 kuud. Sademed: 500- 100 mm/ a, pilvisus on väga suur ja päikesekiirgust on vähe, kesk 6- 18 kraadi sooja, tihede jõgede võrgustik.
Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged 2 Vaalad Vaalaks muutumine: Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus.Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võimsaks mõlaks ja eesjäsemetest kujunesi
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, ri
Kõik kommentaarid