Keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi (9000-5000 a. ekr.) ajal tekkis kunda kultuur. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (5000-1800 a. ekr.) ajal hakati surnuid asulatesse matma, tekkis religioon, tegeldi kttimise, koriluse ja kalapgiga ning savinude kasutuselevtt. Pronksiaeg jaguneb kaheks: vanem ning noorem pronksiaeg. Vanema pronksiajal (1800-1100 a. ekr.) tekkisid asulatbid: avaasulad ja kindlustatud asulad. Nooremal pronksiajal (1100-500 a. ekr.) muutusid matmiskombed, hakati tegema kivikirstkalmeid ja laevkalmeid. Rauaaeg jaguneb kolmeks: vanem, keskmine ning noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg ehk eelroomaraua (500-50 a. ekr.) ajal hakati tegema rauast triistu. Roomarauaaja (50a. ekr. - 450a. pkr.) ajal tekkisid tarandkalmed. Keskmisel rauaajal (450-800) tekkisid neemlinnused, mgilinnused, voorlinnused ja ringvall-linnused Viikingiajal (800-1100) tuli kasutusele kaheviljassteem.
kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, läänest metallesemeid ja soola. Toimusid ka väike lahing Venemaaga.
vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Põllul oli nisu ja oder. Lisad andis ka küttimine ja kalapüük
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr )
Rauaaeg ( 6.saj e.Kr 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, Rauaaeg Tihedad sidemed ülemeremaadega. Inimesed muutusid paiksemaks. Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). Rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.4.saj p.Kr) Eesti hõimude tõusuperiood. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Rauaaeg Keskmine rauaaeg (5.saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid.
asulates. traditsioonid. Põllumajanduse arengut Hakati rajama erilisi Surnuid hakati matma soodustas käsitöö areng, maapealseid kalmeehitisi tarandkalmetesse. eriti raudesemete kivikirstkalmeid. Majandus hakkas are valmistamine. Eesti oli jagunenud kaheks nema seoses kohaliku Edusamme soodustas regiooniks: ranniku rauatootmisega. asjaolu, et rooma rauaaeg piirkonnaks ja sisemaaks. Kasutusele võeti oma oli arvatavasti rahulik
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Umbes 5000-1800 eKr. oli noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Neoliitikumi perioodil...
Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring kividest, keskel kirst, kuhu maeti surnu. Kirstu&ringi vahele ja peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Kesksesse kristu perepea. Ümberringi ülejäänud perekond. Laevkalmed( saaremaal), kivid paigutatud laeva kujuliselt. Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale
korilus,kalastamine Oskused: venekirved,keraamika,käsitöö Matmiskombed:surnud seoti kinni-neid hakati kartma, kalmed asusid asulaist väljas, neid nim. Kivikalmeteks 3. Pronksiaeg jaguneb: a) vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr) Oskused:kivikirveste valmistamine b) noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Levik:Lääne-ja Põhja-Eesti koos saartega, Asva,Ridala,Kaali,Iru,Narva Tegevus-ja elatusalad:karjakasvatus,maaviljelus,alepõllundus,jaht,kalapüük Matmiskombed:hakati rajama kivikirstkalmeid, kesksesse kirstu maeti mees, tema kõrvale naine ja lapsed. Ehitati ka laevkalmeid. 4:Rauaaeg jaguneb: *vanem rauaaeg jaguneb: a) eelrooma rauaaeg (500 eKr -50 pKr) Iseloomustus:põllud korrapärasemad Matmiskombed:kivikirstkalmed,tarandkalmed b) Rooma rauaaeg (50-450 pKr) Tegevus-ja elatusalad:põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö Matmiskombed:ristkülikukujulised tarandkalmed Muinasusund Eestlaste usund oli animistlik, s
Metallesemeid leidus Eestis veel vähe, siin jätkus kivikirveste valmistamine. See aeg oli Eestis üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved. Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast. Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga. Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Enamik inimesi elas taludes. Elati kas rannikupiirkonnas või sisemaal. Kindlustatud asulates elas mitu peret, neid asulaid on leitud vaid rannikupiirkonnast ja Saaremaalt. Enamik Eesti pronksiaja leidudest on pärit kindlustatud asulatest.
Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid. Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid. Rauaaeg Raua kasutamine muutus kiiresti tavaliseks (ligikaudu 200 eKr massiline). Matma hakati tarandkalmetesse. Ehitama hakati linnuseid. Perioodi nimetatakse peitleidude ajastuks. Muinasusund 1. Eestlaste 4 uskumust ,,väe" kohta Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge võis olla ka sõnades
levikut Ida-Virumaal. Küllap liikus siin tollal inimesi laiemaltki. Sellele võiksid osutada arvukad juhuleidudena saadud hilised kivikirved endiste Vaivara, Lüganuse, Jõhvi ja Iisaku kihelkondade piirest.Haruldane on reljeefsete kaunistustega pronkskirves Pimestikult, mis kuulub I a. tuh. esimesse poolde e.Kr. Rauaaja alguses saavutasid laialdase leviku kivikirstkalmed, mis vanemal rauaajal asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt - Türsamäe, Aa, Kohtla-Järve, Peeri, Edise, Toila, Sõtke, Utria. Kalmeid on leitud ka Purtse jõe piirkonas. Omapärane kalmerühm paiknes Vaivara lähedal, klindi all liivasel kaldaribal, kus 1880. aastatel kaevati läbi 18 kivivaret, millest ühes oli paeplaatidest kirst. Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr
erinevad odade otsad). Jätkus noorema kivi aja asustuse põhimõte. Osati põldu harida, kuid see kõik oli algeline. Enamasti olid asustatud ranniku piirkonnad, kuid sellel ajastusel hakkati liikuma ka sisse maa piirkondade poole. Inimesi maeti tulevaste majade alla, puude otsa jne. 4. Mis iseloomustas nooremat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1100-500 eKr. Suurem osa Eesti elanikkonnast elas avaasulates. Matmisega saadi nüüd paremini hakkama. Ehitati ringist kivikirstkalmeid (5-8 meetrise läbimõõduga). Ringi keskele maeti kirstuga surnu, ning tema peale tekkitati väike kividest koosnev kuhi. Hakkati ka maju ehitama kindlustatud asulatasse, kus oli loodus teinud asukoha suhteliselt turvaliseks (küngaste otsa, jõgede käärgu). Tehti ka lohukive, mis olid tehtud usulikel põhjustel. 5. Miks hakati ehitama kindlustatuid asulaid? Kindlustatuid asulaid hakkati ehitama, et peaks võimalikult vähe ressursse
luuesemete valmistamine. Põllumajanduse ja käsitöö areng tõi kaasa ka muudatusi ühiskonnastruktuuris. Parematel alades esineva maanappuse tõttu hakkasid inimesed rohkem suhtlema ning koostööd tegema. Ka metalliitöö (metalli hankimine, ümbersulatamine ja turustamine) tõi endaga kaasa suuremate inimrühmade kooselu ja koos töötamise kindlustatud asulates. Matmiskombed Hakatakse rajama maapealse ehitusega kivikalmeid, mis esialgu esindavad vaid üht tüüpi, s.o kivikirstkalmeid. Ajapikku lisandub teisigi kivikalmevorme, nimelt laevkalmeid, kangurkalmeid ning tarandkalmeid. Lisaks maapealsetele matmispaikadele kasutati ka mõningaid maa-aluseid matmispaiku, kui neid ei ole palju leitud. Pronksiaja keskel saab valitsevaks surnute põletamine. Vanema pronksiaja surnud on kõik maetud, nooremal pronksiajal jälle kõik erandita põletatud. Põletusmatused hakkasid levima umbes 1200 a. e. Kr. Rauaajal kalmete välimus koos matmisviisiga palju ei muutu
kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi kindlustatud asula Metallist tööriistad kalapüük. Kasvatati rannikupiirkonnak kivikirstkalmeid. järgi Saaremaal olid paremad. lambaid, kitsi ja s ja sisemaaks. Kalme Jätkus kivikirveste veiseid, mõnevõrra Hakkas valitsema konstruktsiooniks valmistamine, vähem sigu ja üksiktaluline olid suurematest teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise
Naised tegelesid korlisusega, keraamika valmistamisega, käsitöö ja kodune majapidamine. Mehed tegelesid küttimisega, tööriistade valmistamisega, kala püüdmisega. 6. Pronksi- ja rauaja perioodide lühiiseloomustus Pronksiaegadest oli vanem pronksiaeg ja noorem pronksiaeg. Sellel ajal tehti asju pronksist, aga enamus asjad olid rauast, kuna pronks oli kallis ja raskesti kattesaadav. Nooremal pronksiajal hakati ehitama kindlustatud asulaid Saaremaal. Hakati ehitama kivikirstkalmeid. Peamiseks sissetoojaks kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. Rauaajast on eelrooma rauaaeg ja rooma rauaaeg. Rauast riistad olid tugevamad, kui pronksist asjad. Inimesi hakati matma tarandkalmetesse ja majandus hakkas kiiremini arenema. Põldudele tekkis korrapärasus. 7. Mis iseloomustab eelrooma, mis Rooma rauaaega (esemed, matusekombed, asustus, majandus, ühiskond) Eelrooma rauaajal tehti riistu rauast, kuna see oli tugevam, kui pronks. Surnuid mateti tarandkalmetesse
Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela-Soomega. Vanimad raudriistad. Rauast valmistatud tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Kuna rauast valmistatud tööriistad-relvad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ei suutnud nad luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Kalmed ja kultusekivid. Kui varem maeti inimesimaasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Kui kalmes oli mitu maetut, siis keskel oli perekonnapea ja ülejäänud paiknesid keskse kivikirstu ja ringi vahelisel alal. Eesti üks vanimaid kivikirstkalmete rühmi pärineb IX-VIII saj. eKr
pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu jätkus vanemal pronksiajal kivikirveste valmistamine. Noorem pronksiaeg. Uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Ehitati kindlustatud asulaid Saaremaal ja P.Eesti rannikuvööndis. Kombestik: matmiskommetes leidis aset suur muutus: nüüd hakati ehitama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Sel ajal jagunes Eesti kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on mullakiht õhuke ja viljakas ning kergesti haritav. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus(kitsed, lambad, veised) ja maaviljelus(nisu, oder, ka hirss, hernes,uba,lina).lisa andsid ka kalapüük ka küttimine. Arvatakse et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja eraomandus
1800-500 eKr pronksesemed: maaviljelus. Küttimine kaheks erilisi Asva odaots ja sirp. ja kalapüük. Kasvatati regiooniks: maapealseid Tööriistad olid lambaid, kitsi, veiseid, rannikupiirkond kalmeehitisi e. tugevamad. Jätkus sigu, hobuseid. ja sisemaa. kivikirstkalmeid. kivikirveste Põlluviljad:nisu, oder, Kujunes välja Laibamatus. valmistamiseks. lina, uba, herned, põllumaa Teised esemed tihti hirss. eraomandus. kivist, savist, sarvest Sise-Eesti oli ja luust. hõredamalt
seda mujalt hankida. asulaid hakati piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. peamine elatusala oli karjakasvatus(lambad, kitsed, veised), kõrvalala oli maaviljelus, kõplapõllundus. elatuslisa andis küttimine ja kalapüük(hülged). mõnes asulas osati ise pronksi ümber valada millest valmistati kirveid ja odaotsi, ehteid. kaubavahetuse areng. varane rauaaeg varane rauaaeg põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. nüüd hakati rajama kivikirstkalmeid. suured kivid ringikujuliselt, reeglina keskele maeti perekonnapea. olid mõned laevkalmed, kivid olid paigutatud laevakujuliselt ning surnuid maeti põletatult. levisid kultusekivid. õpiti ise oma rauda tootma, meil leidub soorauamaaki. metallist tööriistadega edenesid tegevusalad. tänu metallkirvestele levis aletamine(mets raiuti maha, jäeti kuivama, pandi põlema ja tuhk oli väetiseks). kus mullakiht oli õhuke levis söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti
Siin aga kahjuks puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed kallid, et neid suuremates kogustes osta. Paljudsi tööriistu tehti sellepärast endiselt kivist, luust ja sarvest. Noorem pronksiaeg(u 1100-500 eKr)-Kiindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Sellel ajal ehitati mõned kinlustatud asulad Saaremaal ja Narvas näiteks.. Hakati rajama erilisi kivikirstkalmeid. See oli enamjaolt 5-8 meetrise läbimööduga suur ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.Tavaliselt maeti keskele mees, ilmselt perekonnapea. Laevkalmed-laevakujuline kivikirst, kuhu puistati põletatud surnute jäänused.Peamiseks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, vähem hobuseid ja sigu. Põhilised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina
Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). o Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. o Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p
Aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mille eripäraks oli ilustada savinõusid nöörijäljenditega. Tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusel oli suurem tähtsus. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem proksiaeg umbes 1800-1100 eKr ja Noorem pronksiaeg umbes 1100-500 eKr´. Tol ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Kuid suurem osa elanikest elas siiski avaasulates. Ka matmiskommetes oli suur muutus, hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks ehk rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Elatuti pealmiselt karjakasvatusest ja maaviljelusest. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asutatud. Eelrooma rauaaeg umbes 500 eKr 50 pKr. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus kasvas ja kasutusele võeti soorauamaak. Rooma rauaaeg umbes 50-450 pKr. Tarandkalmed muutusid korrapärasteks. Elatuti pealmiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest
paigaks ja seda ei tohtinud rikkuda ega reostada. Selliseks paigaks oli tavaliselt isoleeritud metsatukk, hiis või kivivared, kangrud. Rahva kiindumus oma pühadesse matmispaikadesse oli väga tugev ning ristikirikul kulus kaua aega selleks, et veenda inimesi surnuid surnuaedadesse matma. Ajaliselt vanimad on kivikirstkalmed. Nende kiviringiga piiratud ja kividega täidetud keskosas paikneb enamasti põhja-lõuna suunaline, paeplaatidest või suurtest raudkividest kokku seatud kirst. Kivikirstkalmeid hakati ehitama ajaarvamise eelse viimase aastatuhande esimesel poolel. Ajaarvamise vahetuse paiku kujunesid kivikirstkalmetest välja nn tarandkalmed. Need on sageli mitmesaja aasta vältel matmiseks kasutatud ühiskalmistud. Kirstude ja ringmüüri asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises tarandkalmes matuseala piiri
usundis:surnuid hakati kartma) 3. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr)- puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ja mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Paljud esemed tehti ikka kivist, luust ja sarvest. Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr)- uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad (Asva, Kaali, Ridala, Iru, Narva), põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamus elasid siiski avaasulates. Rajati kivikirstkalmeid ja ka mõned laevkalmed. Asustus, majandus ja ühiskond- Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Nende arengutempo oli looduslike tingimuste tõttu erinev. Elatusladeks olid karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder) + küttimine ja kalapüük. hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus - tekkis varanduslik ebavõrdsus. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga (sealt toodi pronksi)
Õpiti töötlema vase ja inglistina sulamit pronksi, kuid üldiselt on pronksesemeid Eestist leitud vähe, nendestki vaid osa on kohapeal valmistatud. Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu ja tarbeesemeid. Võeti kasutusele ka uusi tööriistu (puitkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes ning asustus muutus paiksemaks. Rajati esimesed kindlustatud asulad, põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Pronksiajal arenes ka kaubavahetus ka kaubitsemine. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.
Surnuid hakati kartma. Pronksiaeg: Eestis Asvakultuur Vanem pronksiaeg:Metall esemeid jõudis Eesti alale vähe ja need olid rohkem uhkustamiseks. Kasutati edasi veel neid kivist, luust ja sarvest materjale. Noorem Pronksiaeg: Ehitati Kindlustatud asulaid.-inimtekkeliste või looduslike takistuste tõttu raskendatud juurdepääs. Kuid elati ka ava asulates. Iru- kindlustatud asula- küngas, Asva ,,Linnamäe põld"Matmiskombed: rajati maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid- ringikujulised, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.- maaomanike perede matmispaik. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks- Rannikuppirkond ja sisemaa. Peamised elatusalad: karjakasvatus ja maaviljelus. Pronksitooret toodi Skandinaaviast.Jahve kivi- vilja jahuks muutmine. Üksiktaluline asustus ja varanduslik ebavõrdsus hakkas kujunema. Rauaaeg: Eelrooma rauaaeg:Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed
Perioodi nimi tuleneb Saaremaa tolleaegse keskuse Asva nimest. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevadeti suurvee ajal. 10.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad raudriistad? Rauasulatamine eestis. Vastus. U 500 eKr, naaberaladelt. Eelrooma rauaaeg. Raua sulatamine- soorauamaak 11. Iseloomusta kivikirstkalmeid ja laevkalmeid, matmiskombed. Vastus. Kivikristkalme konstruktsiooniks oli suuremates kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskelel laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Laevkalme-äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nnde keskele rajatud väikestesse
valmistamine ning ka palju teisigi esemeid tehti kivist, sarvest või luust. Vanemat pronksiaega tuntakse siiski veel lünklikult. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega. Mõned kindlustatud asulad ehitati Saaremal ja Põhja- Eesti rannikuvööndis. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, vaid neis elati püsivalt. Enamus elanikest elasid siiski avaasulates. Matmiskommetes rajati erilisi kivikirstkalmeid. Kivikalmetesse aga ei maetud sugugi kõiki surnuid, neid peeti eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt oli teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ja maaviljelus. Vähem küttimine ja kalapüük. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asutus ja kujunes välja
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr )
Kr. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. 4. Pronksiaeg 1800-1100 eKr Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu, relvi ja ehteid. Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes, rajati esimesed põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Saaremaal ja rannikualadel ehitati ka kindlustatud asulaid, kus tegeleti kaubanduse ja pronksivalamisega. Eesti sai tugevaid mõjutusi Skandinaavia pronksikultuurilt. Noorem pronksiaeg 1100 eKr Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit nooremast pronksiajast (1100—500 e.Kr.). Kõige rohkem muutus elu Põhja- ja Lääne-Eestis, kus ehitati kindlustatud
Pronksiaja lõpuks võib kokkuleppeliselt pidada aastat 500 eKr, kuid sellele järgnes mitmesaja aastane üleminekuperiood n-ö päris rauaajale. Mõningates paremini uuritud piirkondades võib noorema pronksiaja sees eristada omakorda kahte alaetappi, mille piiriks on u aasta 800 eKr. Nooremasse järku (800500 eKr.) kuulub nimelt enamik meie kindlustatud asulate leiumaterjalist koos pronksivalamisjäänustega, sel ajal rajati ilmselt suurem osa meie kivikirstkalmeid, tutvuti ka rauaga jne. Varasematel aegadel ja kohati ka praegu on arheoloogilises kirjanduses kasutatud ka mõistet "varane metalliaeg". See periood hõlmab kogu pronksiaega ja eelrooma rauaaega, mil metalle kasutati veel suhteliselt vähe. Viimasel ajal on vähemalt Eestis hakatud loobuma selle perioodi eraldi väljatoomisest ning kasutatakse eraldi pronksi- ja eelrooma rauaaja nimetust. Rauaaeg (1.-13. sajand) Eestlased tutvusid uue metalli, rauaga juba 6. sajandil e.Kr
nagu meil kannavad nime balti põllud, organiseeritud põllud seevastu on keldi põllud. Põldu hariti adra ja härgade abil, tegeleti künnipõllundusega. Kolmas kinnismuistis on kivikirstkalmed, mis koosnevad suuremast 58-meetrise läbimõõduga kiviringist ja kivist laotud kirstust, mis oli enamasti põhja-lõuna suunal. Surnuid maeti nii kirstu kui kiviringi ja kivikirstu vahele. Need paiknevad täielikult maapinnal. Ajapikku hakkavad need sarnanema väikeste küngastega. Kuna kivikirstkalmeid on leitud suhteliselt vähe, arvatakse, et kivikirstkalmetesse maeti ikkagi tähtsamaid isikuid ja perekondasid, lihtrahvale olid teised matusetalitused. Neljandat tüüpi kinnismuistised on lohukivid. Nende otstarve on jäänud suhteliselt müsteeriliseks. Üks arvamus on, et neil võis olla osa viljakuskultustes, aga ka ohverdamistes, esivanemate austamises jne. Pronksiajal arenes rannikupiirkond palju kiiremini kui sisemaa: parem ühendus teiste
neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oligi arengutempo looduslike tingimuste tõttu. Viljakad mullad lubasid harida kergemini põldu ja arenes kiirelt karjakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 4. Pronksiajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. Rauaajal kasutati matmiseks tarandkalmeid, jööb mulje kui pronksiajal väärtustati inimest rohkem, kalmed olid suuremad ja maeti kirstu, rauaajal tihti peale mässiti vaid linasse. 5. Inimeste elu muutus lihtsamaks, arenes kaubandus ja põllumajandus. Tööriistad oli efektiivsemad ja töö käi kiiremini, kaubanduse arenes tekkis peagi kösitööliste tekkega, kes valmistasid tööriistu, vahetasid neid põllumajandus saaduste vastu. 6
· Nöörkeraamika kultuur Vananenud nimetus on venekirveste kultuur. · Eesti alal alates 3000eKr. · Savinõudel nööri jäljendid · Venet e paati meenutavad lihvitud kivikirved. · Peamised tegevusalad loomaaksvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg (1800-500 eKr.) Suuremad muutused: · Väljendusid eriti Põhja ja Lääne-Eestis, kus inimesed hakkasid elama kindlustatud asulakohtades. · Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega süsteeme. · Hakati rajama kivikirstkalmeid. · Kasutusele tulid uued ehted ja savinõud. · Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi
Sammuti toimus ka kaubavahetuse areng. 8. Varajane rauaaeg 6 sajandil eKr jõudsid Eestisse esimesed raudesemed. Varasel rauaaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Seega varane rauaaeg inimeste elus mingit põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. Seetõttu nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaaega ühiselt varaseks metalliajaks. Varem maeti siin surnuid maasse kavatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealeid kalmeehitusi- kivikirstkalmeid. Samuti ehitati Ojamaa eeskujul ka mõned laevkalmed. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Vel levisisd Eestis muitstsed väikeselohulised kultusekivid. Majanduse areng hakkas kiirenema pärast seda, kui kohapeal õpiti ise rauda tootma. Olulist osa etendas raua kasutusele võtt põllumajanduse arengus. Tänu metallkirvesele hakkas levima aletamine. Juba varasel rauaajal hakkas levima ka söödiviljelus
Hakati tegelema alepõllundusega. Mets raiuti maha, jäeti natukeseks kuivama ja siis põletati. Puude põlemisest alles jäänud tuhk oli heaks väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus. Mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks 3 sööti, kasutades seda vahel karjamaana. Loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti kasutusele võtta. Muutused toimusid ka matmiskommetes. Nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi kivikirstkalmeid. Need olid 3 - 8-meetrise läbimõõduga kividest ringid, mille keskele oli laotud põhja-lõuna-suunaline kividest kirst. · VANEM RAUAAEG (I saj. V saj. keskpaik) 1. Miks nimetatakse seda perioodi Rooma rauaajaks? Vanemat rauaaega nimetatakse ka Rooma rauaajaks, sest sel ajal avaldas hiiglasuur Rooma impeerium mõju kogu Põhja-Euroopale, sealhulgas ka Eestile. 2. Miks hinnatakse seda perioodi kui: a) Tõususajandid?
Kindlustusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt. Kaevamistel on leitud jälgi nelinurkse põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksiajal arvatavasti siiski avaasulates, aga neid pole arheoloogiliselt veel uuritud. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58- meetrise läbimõõdu-ga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Lisaks esineb kalmeid, kuhu on surnuid maetud veel keskse kivikirstu ja ringi vahele. Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad
Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada, seetähendab, et hakkas arenema käsitöö. Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, muistsed põllud, kivikirstkalmed ja lohukivid. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama maapealseid kalmistuid - kivikirstkalmeid - koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringi läbimõõt oli 5-8 meetrit. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Ühiskonnas kujunes ebavõrdsus, elukohad kujunesid üksikutesse taludesse. Piltidel kivikirstkalmed.
EELROOMA RAUAAEG (500 ema50 maa) Nõukogude ajal nimetati eelrooma rauaaega varaseks rauaajaks ja rooma rauaaega vanemaks rauaajaks. Seetõttu võib kirjanduses kohata ka neid nimetusi. Suurem osa eelrooma rauaajast on üsna eristamatu nooremast pronksiajast, arheoloogiline materjal muutub alles aasta 0 paiku. Eelrooma rauaajal õpiti Eesti alal tundma rauda, kuid kohapeal seda valmistada veel ei osatud. Valter Langi arvates eelrooma rauaaja lõpus kivikirstkalmeid enam ei ehitatud, hakati aga rajama varaseid tarandkalmeid. Eelrooma rauaaeg lõpeb Valter Langi määratlusel sõlgede ilmumisega tarandkalmetesse, s o umbes 50 maa. Sõlgede ilmumise kriteeriumi on siiski raske rakendada Saaremaa ja Lääne- Eesti puhul, kus sõled ilmusid kalmetesse alles 5.-6. sajandil. 5 Üldiselt jaguneb eelrooma rauaaeg kaheks üsna eriilmeliseks etapiks:
- Kaubavahetus (sissetoodav metall) Vanimad raudriistad -raud parem materjal kui pronks(tugevam,teravamad,vastupidavamad) -V sajandil esimesed raudesemed Eestis -Varasel rauaajal vaid üksikud raudesemed( raskesti kättesaadavad,kallid) -Varaseks metalliajaks nimetatakse nii pronksiaega kui ka varast rauaaega koos. Kalmed ja kultusekivid. -Kui varem kavati surnud maasse siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid -See oli tavalistlt 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskel laotud põhja-lõuna suunaline kirst,kuhu sängitati surnu. -Ehitati ka mõned laevkalmed-ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt.Kaks tuntumat Saaremaal Sõrve poolsaarel. -Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid,rändrahnud mille peal olid süvendid. Põllunduse eduasammud.
8) Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga? Raud oli kallis ja raskemini kättesaadav ning seda oli raskem sepistada. 9) Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Hakati kasutama alepõllundust. Hakkas ka levima söödiviljelus. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. 10) Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Rauaajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid (3-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu pandi surnu). Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus o Nisu, kaer, hernes, uba · Käsitöö areng o Tööriistad o Tarbeesemed o Ehitised o Rõivad o Liiklusvahendid · Kaubandus o Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu Kaup osteti edasimüügiks
rinda surutud ja sageli üks käsi pea all. Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal mõne veekogu lähedal veidi kõrgemal künkal (R. Kalle, ... 2005). 3 Pronksiaja (II aastatuhande keskpaik kuni V sajand e.Kr.) läänepoolsed kontaktid mõjutasid tublisti Eesti elanike kombeid. Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Reeglina maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, kelle tähtsus oli sellel ajajärgul tublisti kasvanud. Kui kalmes oli mitu kadunukest, siis paiknesid ülejäänud keskse kivikirstu ja ringi vahelisel alal. Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed, kus piirdekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kivikirstkalmed olid Eestis valitsevaks kalmevormiks kuni I sajandini p.Kr. (R. Kalle, ... 2005).
Noorem pronksiaeg (1100 - 500 e.m.a.) Hakati ehitama rõhkpalkhooneid, arvatavasti tänu pronkskirveste kasutuselevõtmisele. Tähtsamad kindlustatud asulad olid Iru, Narva, Kaali, Ridala, Asva. Tekkisid tihedad suhted Skandinaavia rahvastega. Hakati rajama nelinurkseid põlde. Pronksiaegses Eestis kasvatati otra, nisu ja kaera. Ilmusid kivikirstkalmed - on olnud nähtavad, maastikule jäetud objektid. Kivikirstkalmeid kaevati tihti lahti. Eesti rauaaeg (500 e.m.a. - 1225) Vanem rauaaeg (500 e.m.a. - 450 m.a.j.) Eelrooma rauaaeg (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) 3. - 2. saj. e.m.a. toimub matustes muutus, kasutusele tulevad tarandkalmed, jätkus kivikirstkalmetesse matmine. Rooma rauaaeg (50 - 450 m.a.j.) Periood, mida on Eesti arheoloogias uuritud enim. Tavaliseks muutusid põletusmatused Tarandkalmete leiuainestes domineerivad ehted
Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 9. Varane rauaaeg 6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 10. Rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid
Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 7)Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikese lohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 8)Vanem ehk rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö. Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 9)Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid
traditsioonilisi toiduaineid kasutatuna ja serveerituna uues võtmes. Kõige vanemad näited ehk muinasajast: 6. Kivikirstkalmed(Jõelähtme), Rebala muinsuskaitseala kõige vanemat ehitist Eesti maastikul saab turistile näidata Tallinnast veidi välja Narva poole sõites Peterburi maantee ääres. Peatate tee ääres auto ja oletegi muinasajas näete muinasaja surnuaeda ehk ringikujulisi kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr)
kindlustatud asulad- seda perioodi nim Asva kultuuriks. Tähtsamad eluallikad: karjakasvatus, käsitöö, vahenduskaubandus (Kesk- Rootsi, Ojamaa, Edela- Soome). Noorem pronksiaeg eristub vanemast uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed, lohukivid. Sel ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis, neis elati püsivalt. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid, ehitati ka mõned laevkalmed. Eesti oli jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asustatud. Rauaaeg Eestis (peamiselt viikingiaeg) ja üldiseloomustus – perioodi alguse dateering, rahutud ajad (miks hakati aktiivselt rajama linnuseid?), suhted Skandinaavia viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Umbes 500. a eKr jõudsid Eestisse esimesed rauast asjad. Eel-Rooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid, kuid
Mitmepäevase põletamise juures saadi mõnisada gramm rauda. Ainus võimalus, et üle 1500 kraadist temperatuuri saada, tuli pidevalt lõõtsaga tuult andma. Keldid võtsid kasutusele rõngassärgid ja head kilbid. Ka muud relvad on väga kvaliteetsel tasemel. Kasvõi kiiver, mille lael on kotka kujutis. Eesti rauaaeg 500 eKr-1225 · Vanem rauaaeg 500 eKr 450 pKr o Eelrooma rauaaeg 500 eKr 50 pKr vastab La-Téni kultuurile. Üks osa kivikirstkalmeid, mis on olnud kasutusel eelrooma rauaaja esimesel poolel. o Rooma rauaaeg 50 450 · Keskmine rauaaeg 450 -800 o Rahvasterännuaeg 450-800 o Eelviikingiaeg 600-800 · Noorem rauaaeg 800-1050 o Viikingiaeg 800-1050 o Hilisrauaaeg 1050-1225 Kindlustatud asjulad jäeti maha eelrooma rauaaaja lõpus. Rooma rauaajal toimuvad muutused matustes. Kivikirstkalmete kõrvale hakkavad ilmuma neljakandilised kalmed tarandkalmed.
Alguse sai Sveitsist, kuid levis laialdaselt . Leiti Neuenburgi järvest , kus madala veetasemega tõusid esile vaiad. Oppidiumid on kõige varasemad linnalaadsed asulad Seal elasid põhiliselt käsitöölised, kaubitsemis ja pol ja üh elu keskus. Samuti ka kaitsekeskus. Opiidiumides tegeletakse laialdaselt rauasulatamisega. Enamuse opiidiumite läheduses on olemas rauamaagi leiukohad. Eesti rauaaeg 500 ekr-1225 Vanem rauaaeg 500ekr-450 pkr Eelrooma rauaaeg 500ekr-50 pkr Kasut kivikirstkalmeid edasi, mõnele on tekkinud päris suured ja uhked mõõtmed. Lohukivide levik kattub kivikirtkalmete levikuga. Kusagil keskel toimus suur muutus, mis haarab paljusi asju nt matmiskombestik kivikirstkalme->tarandkalme.Ilmuvad nelinurksed tarandid kuhu surnuid hakatakse maksma. Kalmevormi muutus väljendab muutust tolleaegsete inimeste ühiskonnas ja uskumustes.Õllel oli oluline roll, pruugiti erinevatel tähtpäevadel ja tegemist oli rituaalse joogiga.
annaabi.ee 
