Pronksiaeg ja Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus (0)

3.Pilet
1).Pronksiaeg
Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida.
Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist ). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad , mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus , kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Põllul oli nisu ja oder . Lisad andis ka küttimine ja kalapüük. Sise-Eesti oli pronksajal ilmselt hõredamini asustatud.
2).Vana – Liivimaa poliitiline ülesehitus.
Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346. aastat viiest iseseivast väikeriigist. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa Ordu Liivimaa Haru territoorium , mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutav maamarssali ja kohaliku võimu toestavate käsknikega. Alles 15. sajandi keskel hakkas ordu Preisimaa keskvalitsuse alt iseseisvuma. Ülejäänud maaisandad , piiskopid, olid eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud , kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused.
Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu-, Saare-Lääne-, Kuramaa piiskopkond. Kirikuõiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13. sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsile.