KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud
digitehnoloogiat. Pedagoogilisest vaatepunktist hõlmab digitaalne kirjaoskus oskust otsida teadmisi ning mõista digitaalsete lahenduste kasutamis- ja kaasamisvõimalusi. Digitaalse kirjaoskuse arendamine on oluline osa kaasaegses ühiskonnas, et inimene saaks olla osaline digitaalses ühiskonnas ja teadlikult võtta osa aruteludes. Digitaalse kirjaoskuse alla lähevad ka tänapäeval väga populaarseks saanud kohtades nagu näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval aga juba päris palju, ning neid tuleb aina juurde. Digitaalne kirjaoskaja on inimene, kes mõistab digitaalse kirjaoskuse 8 põhielementi ning oskab arendada neid oskusi. Digitaalse kirjaoskuse 8 elementi on: kultuuriline, kognitiivne, konstruktiivne, kommunikatiivne, eneskindluse, loovuse, kriitilse ja kodaniku element. Digitaalset kirjaoskust saavad kõik inimesed arendada, tehes kirjalike tõid,
kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja 12000 tündrit vilja
Ettekanne annab ülevaate järgnevatest teemadest: Mis on kirjaoskus? Kirjaoskuse ajaloo uurimine Kirjaoskuse areng Euroopas Mis on kirjaoskus? Kirjaoskuse all peetakse enamasti silmas oskust kirjutada ja lugeda. Mõiste, mida tähendab kirjaoskus, on ajaloo käigus märkimisväärselt muutunud. Kirjaoskuse definitsioon tänapäeval OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon defineerib kirjaoskust kui: kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja hindamist lugeja enda eesmärkide saavutamiseks, teabe ja oskuste arendamiseks ning ühiskondlikus elus osalemiseks. Kirjaoskuse definitsioon tänapäeval UNESCO definitsioon: "Literacy is the ability to identify, understand, interpret, create, communicate, compute and use printed and written materials associated with varying contexts. Literacy involves a continuum of
SOLFEDZO ÕPPESISU Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada järgmisi oskusi: I. Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4
ÜRO Arenguprogramm (United Nations Development Programme, lüh. UNDP) on ÜRO ülemaailmne arengule sihitud võrgustik, mille eesmärgiks on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme, kusjuures tähelepanu keskmes on madalama elatustasemega riigid ja arengumaad. Arenguprogramme realiseerivad riiklikud ja valitsusvälised organisatsioonid. ÜRO Inimarengu indeks ( edaspidi IAI ) on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates 1993. aastast ÜRO Arenguprogrammi poolt igaastase inimarenguindeksi koostamisel. Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes:
näh kõike, mida nad soovivad · kaitsta meie kogukondade intellektuaalsel vabadust · kaitsta vähemuse vaba arvamust · teha raamatukogu võimalused ja programmid kõigile kättesaadavaks Ratsionalsim: · korraldada raamatukoguteenuseid ratsionaalselt · rakendada ratsionalismi ja teadulikku metoodikat raamatukogu kõigi protseduuride ja programmide puhul Kirjaoskus ja õpetatus: · ergutada kirjaoskust ja armastust raamatutarkuse vastu · ergutdaa elukestvat harivat lugemist · teha raamatukogust kirjaoskuse õpetamise keskus Erapooletu juurdepääs salvestatud teadmistele ja informatsioonile: · kindlustada igaühele erapooletu juurdepääs kõigile raamatukoguressurssidele ja -programmidele · ületada juurdepääsu tehnoloogilised ja rahalised barjäärid Privaatsus: · tagada raamatukogu kasutusandmete konfidentsiaalsus
Joonis 1. Kirjaoskamatus riikides 2003. aasta andmete kohaselt. Analüüs: Kirjaoskus ja -oskamatus oleneb suuresti riigi haridustasemest. Arengumaades ei ole veel haridustase eriti kõrge. Hiinas on haridus tõusuteel ning Euroopas juba väga hästi arenenud - Eesti on sellest väga hea näide. Joonis 2. Inimarenguindeks aastal 2002. Analüüs: Inimarenguindeks arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Eestis on haridustase ja kirjaoskus üsna tugevad, sissetulekud keskmised ja keskmine eluiga ning iive alla soovitu. Kreekas on kõik eelmainitud omadused üsna kõrged, seega ongi Kreeka siit kõrgeima inimarenguindeksiga. Arengumaades on aga Eestile üsnagi vastupidiselt kõrgem iive, eluiga ning sissetulek, kuid seevastu madalam haridustase. Viimane väljendub eriti Nigeri ja ka Pakistani puhul. Joonis 3
elus. Juba lasteaia esimeste aastate jooksul õpetasid mu vanemad mind lugema. Meil oli kodus koguaeg lai valik raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Peale lasteraamatuid lasteaias järgnesid kooli õpikud, kust ma sain kõige rohkem teadmisi. Oma elu jooksul olen lugenud kümneid raamatuid nii inglise- , eesti- kui ka vene keeles. Peale koolis antud kohustusliku kirjandust loen ma ka iseseisvalt teisi raamatuid kuna mulle meeldib lugeda. Lugemine arendab meie kirjaoskust ning eneseväljendust ja rikastab meie sõnavara. Me isegi ei märka, kui palju me puutume igapäevaselt kirjandusega kokku ning ei mõista ,et me harime ennast sellega. Inimene ,kes ei ole elu jooksul palju kirjandusega kokkupuutunud ei ole nii haritud kui teised. Vaimne haridus annab inimesele sisemise rahulolu, et ta suudab rääkida mitmete erinevate inimestega ning leiab nendega ühiseid teemasid kuna ta teab palju informatsiooni , mida ta on saanud läbi kirjanduse.
Digitaalne kirjaoskus on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat. Selle aluseks on parasjagu kasutusel oleva kõrgtehnoloogia tundmine ja teadmised selle kasutamisest. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused. Digitaalset kirjaoskust uurides vaadeldakse kõiki digitaalvahendite abil info kasutamise viise, mitte ainult arvuti kasutamist. Digitaalne kirjaoskus kaasajal on midagi enamta, kui lihtsalt kirjaoskus. On oskus hakkama saada digitaalselt maailmaga. Digitaalne kirjaoskus on midagi enamat, sest juba väikestele lastele antakse kätte i pad-id ja tahvelarvutid, kuid nad ei oska neid kasutada. Tänapäeva noortele tunduvad koolis tehtavad ülesandes igavad ning nad ei pane proovile oskusi mida igapäevaselt kasutatakse
Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Egiptlased kasutasid ehitustöödel geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Egiptus on vägagi tuntud püramiidide poolest, mis on ainus säilinud maailmame. Neid ehitati vaaraodele hauakambriteks. Usuti elu pärast surma ja hauakamber sisustati nagu Vaarao kodu, et ta saaks elada allilmas sama elu edasi. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis kirjutati pulgaga savitahvlile. Haridust jagas preester enamjaolt ühiskonna kõrgemale kihile. Õpiti kirjaoskust, matemaatikat, tähetarkust ning religioosse sisuga traditsioonilise kirjanduse tundmist. Tähtsaimaks kirjandusteoseks on Gilgameo*. Sammuti kujunes välja kuu kalender, tunti planeetide trajektoori ning ennustati kuu- ja päikesevarjutusi. Kirjutati Hammurapi seadused, mis on esimene kirjapandud seadustekogu. Egiptus arenes Mesopotaamiast erinevalt, kuna olid erinevad looduslikudtngimused ja erinevad rahvused.
Kuid on ka neid, kes lihtsalt ei viitsi käia koolis ja omandada haridust, või siis on haridustee katkemine tingitud mõnest haigusest. Inimeste kirjaoskamatus pole halb mitte ainult inimesele endale, vaid ka riigile ning kogu ühiskonnale. Kirjaoskamatus, millega kaasneb väiksem tootlikkus ning tööliste tervise- ja tööohutusprobleemid, läheb riikide majandustele maksma aastas väga palju raha. Selle jaoks, et parandada inimeste kirjaoskust, tuleks läbi viia palju erinevaid muudatusi. Kahjuks pole see alati võimalik. Tuleks moodustada organisatsioon, mis tegeleks selle probleemiga, sest üksi riik ei saa sellega ise hakkama. See on kogu maailma probleem. Kuid samas ei saa ka sundida, kusagil Aafrika südames elavat tüdrukut kooli minema, kui nende ühiskonnas ja kultuuris pole see kombeks, ning tema vanemad keelavad seda. Kirjaoskamatuse raviks pole ühte kindlat ravimit. Kirjaoskamatuse ravimine on
Need oskused olid alati antud edasi põlvest põlve. Tüdrukute emad õpetasid neile põhioskuste alustõdesid. Nagu näiteks majapidamist, küpsetamist, õlle valmistamist ehk pruulimist (leotati tärklist vees ja siis pandi käärima ta pärmiga) ja riiete valmistamist. Mõnedel naistel tekkis võimalus õppida ka tantsijaks, meelelahutajaks, kudujaks või pagariks. Naised jäeti bürokraatia küsimustest välja, sestap nad ei saanud õppida koolides kirjaoskust. Naised jäeti välja ka templite eliidist. Egiptuse naistele oli lubatud omada põllumaad, müüa maad ja toota tooteid, mida nad saaksid müüa. Poisid Niiöelda kirjatundjate koolides said õppida poisid, kes pidid alustama oma õpinguid umbes 8-9 aastaselt. Koolipoisid elasid kodus aga käisid koolis igapäevaselt. Koolid olid tavaliselt valitsushoonete või templite küljes. Õpetajad olid mehed, kes olid oma
võrdsuse ja vendluse propageerimise tõttu. Kiire levik tähendas aga omakorda paljusid järgijaid, kes innukalt omaks võtsid kõik, mida jutlustaja rääkis. Haritust nõudis aga asjaolu, et hernhuutlaste koguduses võis igaüks kaasa rääkida ja kuulda võeti enamasti neid, kel oli ka teadmisi. Lisaks sellele andsid selle liikumisega kaasnevad päevikutepidamised ja kirjavahetused eestlastele indu omandada kirjaoskust. Teoloogilise ratsionalismi puhul anti aga jutlustaja enda poolt otseselt kogukondlastele teadmisi. Õpetlikud jutlused sisaldasid palju näpunäiteid igapäevaeluks ning jagati ka praktilisi elutarkuseid. 1739. aastal kehtestati Liivimaal koolikohustus kõigile 7-12-aastastele lastele, kellel ei olnud võimalik õppida kodus lugema. Miinimumpiiriks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, suutelisus piiblit iseseisvalt lugeda ning tuli osata kasutada lauluraamatut.
vabaduse eest on andnud oma tervise ja elu ning tunnen, et tänu raamatutele on noorus olnud palju täisväärtuslikum ning mu kirjakeel ja kõnekeel on arenenumad, kui oleks ilma raamatuteta. Hoolimata sellest, et noored ei soovi eriti raamatuid lugeda, peaks nii nende vanemat kui ka õpetajad innustama ja soovitama neil lugeda, sest need, kes raamatuid ei loe, jäävad ilma paljustki. Raamatud arendavad inimeses mitmeid omadusi, sealjuures kirjaoskust ja fantaasiat, ning selle aja, mis me raamatutele kingime, saame kuhjaga tagasi raamatutest saadava hea emotsiooni ja teadmistega.
mitut naist, kuid kristluse põhimõtetele on see vastu. Religioonide mitmekesisus ja omanäolisus annab kultuurielule iseloomulikud jooned ning tihti osutub selle südameks, mille rütmis kogu elutegevus käib. Religioonil on suur osa seal sees oleva inimese hingeelu täiendamise, ravimise ja arendamise osas, kuid tähelepanuväärselt on see edendanud ajast aega meid ümbritsevat kultuurielu. Usundi levikuga edastasid prohvetid kirjaoskust, esimesed read, millega lugemisoskust väljendati, pärinesid usuraamatutest. Religiooniga seotud ehitised nagu templid, kirikud ja moseed olid tihtipeale oma kogukonna keskusteks. Need asutused ning sinna juurde kuuluvad usuõpetlased panid alguse hariduselule, suurendasid inimeste heaolu, jagasid lahkesti oma teadmisi ja elutõdesid. Ka nüüdisajal tegelevad maailma usuorganisatsioonid heategevusega, aidates neid, kes on alavääristatud seisundis.
kaasa ka muud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Kuna Vene võime ei huvitanud luteri kiriku probleemid, siis võisid levida peale Põhjasõda pietism, hernhuutlaste liikumine ja ratsionalism. Nendest viimased kaks said üsnagi populaarseks, kuna levisid üldiselt lihtrahva hulgas ja tõid rahvast religioonile lähemale. Just hernuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, arendas eestlaste kirjaoskust ja andis tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule eestlaste seas. See aga näitab, et usuvoolude levik mõjutas eestlaste elu rohkem kui nad seda eales arvata oleks osanud. Nii Liivi sõja järgne kui ka Põhjasõja aeg olid eesti rahvastikule laastavad. Peale Liivi sõda oli eestlaste arv kahanenud vähemalt poole võrra ja kahanes jätkuvalt näljahäda tõttu. Hiljem järgnes veel suur näljahäda ja
Igal salgal oli juht ja piitsakandja. Juhiks olid tugevamad. Piitsakandjad võisid teisi piitsutada. Nemad olid juba täiskasvanud. Piitsa võidi saada vanemale inimesele vastuhakkamise eest ja selle eest, kui jäädi varastamisega vahele. Noored spartiaadid pidid vastuvaidlematult täitma kõiki vanemate inimeste poolt antud käske. Poisid õppisid kaklust, võitlust, ujumist, odaviset, kettaheidet, võimlemist, jooksu. Kirjaoskus, lugemine ja matemaatika polnud nii tähtsal kohal. Kirjaoskust õpiti nii palju, et tulevane sõdur oskaks käsku lugeda ja sellele vastata lühisõnaliselt e. lakooniliselt. Lisaks sellele õpiti ka laulu ja tantsu, sest laul oli Kreekas olulisel kohal ja lauldi ka üritustel nt. usuüritustel. Poisid õppisid sõjasalme ja sõjalaule. Laulu juurde käis ka tants. See tähendas, et laulmise ajal tehti kaasa rütmilisi liigutusi. Kakluses oli lubatud kõik (nt. hammustamine, juustest kiskumine jmt). Poisid harjutasid kaklust helootide peal.
alati käepärast. Armee väeliigid: jalavägi, soomustatud raskeratsavägi ja kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga traditsiooniline kirjandus. Jumalad ja surmajärgsus Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid. Panteoni tipus kolm meesjumalat: Anu (taevajumal, jumalate isa), Enlil (tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal), Ea (sügavuste isand). Pöörati tähelepanu elule enne surma. Templid Jumala maine koda, mis kaitses linna.
välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades. Kreeka kolonisatsioon Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid. Kokkupuutes teiste rahvastega, hakkasid kreeklased end nimetama helleniteks ja välismaalasi barbariteks. Alfabeet Kreeka tähestik alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Elementaarset kirjaoskust hakati pidama enesestmõistetavaks. Polis Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis. Paiknes tavaliselt kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli (mäetipulinna) jalamil. Linnaelu keskus oli agoraa ehk koosoleku- ja turuplats. Polise näol oli tegu väikse kogukonnaga, elanike arv oli üldiselt alla 40 000, v.a Spartas ja Ateenas. Kõik riigi kodanikud ehk täieõiguslikud meessoost elanikud osalesid valitsemises ja
järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Parteiriik-riigipartei. Nomenklatuur-ametikohad mis täideti partei soovitusel. Nomenklatuurnekoht-mida kõrgem seda rohkem hüvesid Sotsialismi plussid: 1.Sundkollektiviseerimine-tööjõud linna -küüditati sinna kus vajati tööjõudu -kolhoosikord 2.Ressurside koondumine elu ka mahajäetud kohtades 3.Kõigile tagati teatud elatustase 4.Levitati kirjaoskust Sotsialismi miinused: 1.Kvaliteedi,töömoraali langus ,peremehetunde kadumine 2.Toodang sageli kasutu 1 3.Nõudluse pakkumise mitte toimimine Defitsiit 4.Pillavus,raiskamine.Kohmakus juhtimisel,bürokraatia 5.Tutvused,haltuura,pistised, Riiklik tööhõivepoliitika: -sissekirjutus -passideta (1953-64,1970.a.) -sunnitöö 7.3
Konstantinoopolil oli võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulöök anda. Suurem osa kaubandusest toimus läbi bütsantsi. Riik oli rikkam ja edukam Lääne-Roomast, sõjaväekohustus oli talupoegadel. Frangi riik: Rahvasterändamisel tungisid seni gallidega asustatud tänapäeva Prants aladele germaanlased, k.a frangid. Frangid võtsid üle ristiusu roomast, teised germaanlased arianluse. Katoliku kiriku piiskopid toetasid franke, neile õpetati kirjaoskust, riigi rajas Clodovech. 7.saj valitsesid Frangi riiki nn. laisad kuningad, kes andsid tegeliku võimu majordoomusele. Karl Martell rajas feodalismi, Euroopa päästja- tema juhtimisel peatasid frangid araablaste sissetungi Euroopasse 723.a.(Poitiers' lahing); tema valitsusajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, rüütlitest elukutselised sõdurid. Karl Suur laiendas Frangi riigi alasid, vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1, milj
teenida ka sõjaväes (mis oli näiteks Egiptuses täiesti eraldiseisev hierarhiline klass) . Samuti on väga tõenäoline, et nad võisid osaleda sõjaväe kokkusaamistel ning sel moel mingil määral mõjutada ka tähtsamate ning vähem-tähtsamate riigiküsimuste lahendumist. Kindlasti peab ära märkima ka selle, et kõikjal soosis riik kirjaoskajaid, sest kirjaoskuse laiem levimine toimus alles umbes 1000 eKr, siis kui kasutusele tuli foiniikia tähestik, mis võimaldas kirjaoskust kergemini omandada. Enne seda oli kirjaõpetus selge vaid väga väikesel protsendil linnaelanikkonnast. Nendeks võis saada enemasti iga tavaline talupoeg ning kui oli selleks kord juba saadud, oli järgnevatel generatsioonidel tulevik hoopis helgem, sest amet oli pärandav. Kirjaoskajaid pandi tööle templites ja paleedes . Alguses kasutati neid näiteks maksude üle arvepidamiseks, töö ja kaupade kirjapanemiseks, kuid hiljem hakati neid rakendama ka muudel eesmärkidel
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani.
organiseerimine(seltside loomine), kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid olid emakeelne haridus ja selle edendamine, silmaringi avardamine ning kultuurielu toetamine. Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Eesti keelt ja kultuuri taheti arendada ja edendada. Näiteks taheti anda koolides eestikeelset haridust, loodi erinevaid grammatika reegleid ning toodi ka uusi sõnu sisse, taheti õpetada kirjaoskust V Ajatelg. Kanna ajateljele 5 sündmust 19. sajandil, mis sinu arvates oli määrava tähtsusega eestlaste identiteedi ja omariikuse kujunemisel 1800 I...........I.............I............I...........I...........I...........I............I...........I......... ...I 1900 1) 1816-1819.a seadused, talupojad kaotavad pärisorja staatuse 2) 1857
Kloostrikoolides õppisid Niguliste koguduse juurde kirikukool. Koole sisu. Kooli ajalugu algab Eesti territooriumil tulevased mungad ja linnalapsed eraldi. läks vaja kooripoiste väljaõpetamiseks, kirjaoskust vajasid kaupmehed ja ajaleht ,,Perno Postimees". 1858. aastal esimene Eestis avaldatud spetsiaalne ühe käsitöölised. Eestisse jõudis trükitud raamat toimus mahtra sõda. 1869. aastal toimus I kooli Toomorbudekodu lühiajalugu. 1769. hiljemalt 1470. aastal. ametlike koolidega üldlaulupidu ning 1884. aastal õnnistati aastal ilmusid Tallinna gümnaasiumi ja
(Põhja-Am.kaguosa). Ressursikoloonia – koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks.(Niger,Kenya) Ümberasumskoloonia – koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks. (Suurbritannia koloonia). SKT – Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inimarengu indeks – ÜRO inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Industrialiseerumine(sõltuv-ja iseseisev) – sõltuvindustrialiseerimine – osaline ja lünklik industrialiseerimine, mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja suurelt osalt ka nende jõududega (iseseisev) industrialiseerimine – üleminek industriaalsetele tootmisviisidele koos selleks
4.) Uusaeg- 1517- 1900- 20. saj algus/1914- I maailmasõja algus 5.) Uusim aeg ehk lähiajalugu- 1914 kuni käesolev aeg. Tsivilisatsioon- aeg, tunnused, kus tekkis(lk 25, riigi nimi, jõed) 3000 a. eKr. kujunesid suurte jõgede ääres, Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul. Tunnused: viljelusmajandus- metalli kasutamine ühiskondlik tööjaotus- kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatamisega, osad tegid käsitööd, osa kirjaoskust, osa vahendajad inimeste ja jumalate vahel. erinevad majanduslikud klassid-kujunes riiklus- kõrgemad valitsejad, ametnikkond. kõrgkultuur kirjatundmine Mesopotaamia- Eufrat, Tigrise Egiptus- Niilus India-Induse Kreeta- Huang He Ameerika- Kesk-Ameerikas, Peruu Teen kaart skeemi- Vahemeri ja Punane meri, jõed- Niilus, Tigris, Eufrat, Siiani poolsaar, Pärsia laht, Ciza, Jeruusalemm, Teeba, Nuubia, Jeeriko, Süüria, Babülon, Mesopotaamia, Ur. Egiptus
· Teine abielu oli õnnetu ning 1767.a. Maria suri rõugetesse, Joseph rohkem ei abiellunud. Prantsuse revolutsioon · 1789.a. algas Prantsuse revolutsioon ning Joseph II jälgis sündmusi hoolega · Prantsusmaa kuningannna Marie Antoinette oli Joseph'i õde · 1790.a. paraku Joseph suri ning ei saanud rohkem õde aidata · 1793.a. löödi Marie Antoinette'l pea maha. Reformid · Algharidus muudeti kohustuslikuks, et inimeste kirjaoskust parandada. · Vaestele õpilastele pakuti stipendiume · Vähendati kloostrite arvu- paljud suleti ·
Tänapäeval Aafrika ja Aasia riikides. Globaliseerumine e. Üleilmastumine ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mi son põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. SKT e. Sisemajanduse kogutoodang mingil kindlal territooriumil toodetus lõpphüviste koguväärtus. Inimarengu indeks riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvetsab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Primaarne sektor majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor majandussektor, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaalne sektor majandussektor, mis hõlmab teenindamissfääri harusid, nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. RAHVASTIK JA ASUSTUS
Nad ei suutnud tõhusalt vastu panna valgustajte hästi relvastatud ja pidevalt täienevale sõjaväele ega osanud end kaitsta petmise ja sõnamurdmise eest. Ameeriklased: Ameerika rahvuse aluseks olid inglased, kes 1790. aastal moodustasid 60 protsenti vaögete elanikkonnast. Mõju avaldas inglismaalt sisse imporditav mööbel ja riietus. Suurt mõju avaldas ka kirjandus ja keel, mida kasutasid ka teistest maadest saabunud asukad. Ühtsuse tunnuseks sai haridus. Kirjaoskust rõhutasid puritaanid, kes pidasid tähtsaks pühakirja lugemist. Algul avati väikseid külakoole, kuid varsti jõudis järg ka kõrgharisuse kätte. 17. sakandil asutati Massachusettsis Harvardi kolledz, millest hiljem sai ülikool. Lisandusid veel Williami ja Mary kolledz Virginias ja Yale`i ja veel viis kolledzit. Valgustusideoloogia: Mõju rahvuse kujunemisele avaldas ka valgustusideoloogia, mille üks silmapaistvamaid tegelasi oli Benjamin Franklin. 1754. aastal esitas ta Põhja-
BFM pakkub võimalust osaleda erinevates täiendkoolitustes ja eriprojektides. Ehk kõige põnevam on workshopi täiendukoolitus, mis toimub kooliajal. Workshop ühineb omavahel BFM’i, Eesti Kunsti Akadeemiat, Eesti Muusikaakadeemiat ja Viljandi Kulturiakadeemiat. BFM’is saavad õppida nii üliõpilased, kui ka lapsed. Igal lapsel on võimalus õppida BFMi Laste Filmikoolis. Selle kooli eesmärk on arendada laste visuaalset kirjaoskust, loovust ja meediateadlikkust. Lastel on suurepärane võimalus uurida tundides pilte, kaameraid, helitehnikat, kasutades mängulisi ja teisi väikseid ülesandeid. Õppejõududeks ja juhendajateks on oma ala professionaalid – rahvusvaheliselt tunnustatud lektorid, professorid, rezisöörid, operaatorid, kunstnikud, ETV eetris kõlavate saadete juhid, dokumentaalfilmi produtsentid jm. Regulaarselt kutsutakse erinevatelt erialadelt õpetama ka
/1688. õppeaastal, sest lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi õpetama Forseliuse aabitsa järgi ka Tallinnamaal. Ainuüksi Tartu- Maarja pastorile M. Schützile saatis C. F. Rauschert Sangastest 1687. aasta talvel 100 aabitsat. Neid kasutati nii koolides kui Nõo, Kambja ja Võnnu kihelkonna lastele jaotamiseks. Kõigepealt püüti lugema õpetada vanemaid inimesi, siis lapsi. Vanemad pidid lugemisoskust kodus lastele edasi andma. FORSELIUSE PARANDATUD ORTOGRAAFIA PARANDAS EESTLASTE KIRJAOSKUST Noor Forselius, olles umbes 20-aastane, pühends kogu oma jõu koolmeistrite ettevalmistamisele. 17. saj. lõpuks on tõendeid, et 70% Eesti täiskasvanud kodanikest on kirjaosklikud, võrreldes kaasaegse Suur-Britannia 30%-40%. Enne oma surma oli Forselius rajanud 41 talupoegade kooli. 1686. a. käis Forselius oma kahe ärksama õpilasega (Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüriga) Stockholmis, kus tõestati piiskop J. H. Gerthile ja Rootsi kuningas Karl XI, et ka eesti maarahvas
Lisaks igapäevase nimekirja jälgimisele on väga oluline hoida regulaarselt silm peal ka pikaajaliste eesmärkide nimekirjal. Selleks, et kõik väikesed asjad liiguksid õiges suunas, on oluline vaadata vähemalt korra nädalas “Suurt nimekirja”. Nimekirjad Vahend Plussid Miinused 1. Lihtne – eeldab vaid kirjaoskust 1. Paberid kipuvad päeva lõpuks ära kaduma 2. Soodne 2. Tekib suur hunnik pabereid 1. Paber 3. Mugav – saab sodida, alla ja maha 3. Ei saa infot teistega jagada ja peab eraldi kriipsutada aru andma 1. Saab kleepida – lauale, seinale, kuvari
Tähtsamaid kaebusi arutas keiser koos senatitega. Rooma kool ja kasvatus Roomlased õppisid kirja tundma etruskidelt ja kreeklastelt. Nende kirjade eeskujul kujunes roomlastel ladina tähestik, mida kasutab enamik Euroopa ja Ameerika rahvaid praegugi. Laste kasvatamine ja nendele kirjaoskuse õpetamine oli Roomas pikka aega oga ühe oma asi. Lapsi kasvatas ema, ning tüdrukud jäid ema hoole alla kuni mehele minekuni. Poiste eest hoolitses hiljem isa. Rikkamates peredes õpetas lastele kirjaoskust sageli mõni õpetatud ori, kuid kirjaoskusest rohkemgi pöörati tähelepanu sõjakunsti ja vapruse arendamisele. Täiskasvanuks said lapsed 16-aastaselt. Noormehed said siis täiskasvanu riided ja hakkasid osalema sõjaväeteenistustes. Hiljem õpetati kreeklaste eeskujul ka asutama koole, kus õpetati lugema, kirjutama ja arvutama, tegeleti spordiga ning harrastati veidi ka laulu ja tantsu. Patroon ja klient, ning Rooma rikkad ja vaesed
*hommikul visiidid, ametiasjad, kukevõitlused, täringud *lõuna kodus perega *pärastlõunal lugemine, kehalised harjutused gümnaasiumis *õhtul sõprade seltskond · Kasvatus Spartas: *vastsündinutest jäeti ellu ainult terved ja tugevad *7.eluaastast poisid riiklikes koolides (20.eluaastani) *õpetati sõnakuulmist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõitlust *pidid taluma külma, janu, nälga, valu *väheke kirjaoskust *14-aastaselt prooviaasta *15-20 aastaselt kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul *20.aastaselt võis abielluda *30.a sai täieõiguslikuks kodanikuks *riiklik kasvatus kehtis ka tütarlastele. · Kasvatus Ateenas: *eesmärk noore inimese igakülgne arendamine *laste kasvatamine iga perekonna eraasi Religioon ja avalikud pidustused · Kangelaseeposed *Trooja sõja lugu 8.-7
(Heidmets 2002:14). Kokkuvõte Eesti maarahva muinasajast pea 19. Sajandini kestnud kogukondlik ja looduserütme järgiv eluviis tingis suulise rahvapärimuse ning käsitöövõtete kestmise tänapäevani, kuid sellele on olulist mõju avaldanud nii siinsetel maadel valitsenud mitme riigi võim, mida esindasid nii mõisnikud kui kirik. Rahvalähedasemad olid aga kindlasti koolmeistrid, kelle missioonitundeta poleks eestlased saavutanud juba 19. sajandil üle 90% kirjaoskust ega oleks ilmselt jõutud ka rahvusliku ärkamisaja ning omariikluseni. 2 Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus
Kuulsaim frankide kuningas oli (Pippin Lühikese poeg) Karl Suur, kuna: 1) vallutas suuri alasid, kuna soovis taastada Rooma impeeriumi. 2) oli keisrivõimu taastaja 800.aastal. 3) Aachenis asuvasse õukonda koondas kõige silmapaistvamad teadlased, kirjanikud, kuntsnikud, heliloojad, kes oma esinemistega pidid õukonda harima. 4) viis läbi kirikureformi: vaimulikelt hakati nõudma suuremat kirjaoskust; rajas kloostreid, kus kirjutati raamatuid ümber ning tõlgiti neid; avati koole. 8. Verduni leping. Teada kaarti! 843.aastal sõlmiti leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks: 1.i.1) Idaosa enamus tänapäeva Saksamaast läks Ludwig Sakslasele. 1.i.2) Lääneosa tänapäeva Prantsusmaa läks Karlile Charles
................................................................... 15 3 SISSEJUHATUS Valisin referaadi eesmärgiteemaks igapäevases arvutitegevuses enimkasutatavate võimalike formaatide hulgast tekstiformaatide lühitutvustuse. Tekstiformaat on üldkasutatuim ilmselt ühel põhjusel: arvutikasutajate hulgas on tekstiedastus kõige lihtsam ja ka kõige vajalikum elektroonilise info edastamise võimalus, mis eeldab vaid kirjaoskust. Kui nüüd minna veidi süvitsi, siis võiks teksti kirjutaja loomulikult vallata ka vormindamise ning keelekasutuse reegleid, kuid need oskused jäägu juba erinevate tekstiformaatide kasutajate südametunnistusele ja teisesisuliste referaatide kirjutajate pärusmaaks. Teksti edastamise võimalusi on ajalooliselt olnud väga erinevaid, kuid antud referaat piirdub vaid väheste võimalike formaatide lühikokkuvõttega. MÕISTED JA AJALUGU
32 vanusele ja naise oma 82.49 a. Peamisteks surmapõhjusteks olid: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad ja peaaju veresoonte kahjustused. Kuurorte on üle 130, enamik loode- ja kaguosas (Caldas de Reyes, Lanjarón, Carratraca, Santa Cruz de Tenerife). Haridus. 17. sajandil hakati asutama kolleegiume.1857 kehtestatud esimest kooliseadust ellu ei rakendatud. Pärast Hispaania kuulutamist vabariigiks (1931) lisandus ligi 7000 algkooli, 1936-1939 õpetati kirjaoskust kampaania korras. 1980 oli kirjaoskamatuid täiskasvanute hulgas u 10%. Praegune koolikorraldus näeb ette, et 4-5 aastased lapsed saavad käia lasteaias ja 6 aastaselt tuleb kooli minna. Kohustuslik on 8 kl põhikool: 4 9 kl algkool ja 4 kl noorema astme keskkool; keskkooli vanemal astmel (3 kl) on põhiline humanitaarne või tehniline kallak. Riigi keskkoole nimetatakse instituutideks, erakeskkoole kolleegiumiteks
liikumisega, sest peamine oli siiski usuline äratus, kuid tänu hernhuutlasele tekkis sotsiaalne teadvus rahvuslike aktsentide või alatoonidega.27 1845. aasta palvekirjas Liivimaa konsistooriumile, tunnistavad eesti vennaksed, et tänu Hernhuti vennastele hakkasid nad esimest korda üldse elu üle juurdlema ning tajuma eneste elu jäädvustamise väärtust.28 Hernhuutlased taotlesid talurahva vaimuvalgustamist. Nimelt edendasid vennastekogudused siinse rahva kirjaoskust ja innustasid inimesi ühistegevusele. Paljud Eesti juhtivad kultuuri- ja ühiskonnategelased, näiteks nagu Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman, Jaan Tõnisson ja Friedrich Reinhold Kreutzwald olid hernhuutliku taustaga. 29 Kreutzwaldi vanaisa Mango Rein oli väga aktiivne vennastekoguduse liige. Nii nagu ta isegi olid ka tema viis poega kõik kirjaoskajad. Võib oletada, et üks põhjus, miks Kreutzwaldi
arengule Muuseumid, raamatukogud ja arhiivid peavad lülitama tegevusse õpikultuuri ning leidma viise, kuidas mõõta oma mõjuvõimu inimeste õppeprotsessile. Tihedam koostöö koolidega saavad kultuuriasutused anda oma panuse laste oskuste arendamisse, võimaldades lastele turvalisi ja põnevaid õppimiskohti, kaasa arvatud turvaline virtuaalne keskkond. Täiskasvanute puhul aitavad kultuuriasutused neil arendada põhioskusi ja elementaarset pädevust, digitaalset kirjaoskust, tööjõuturul vajaminevaid oskusi või lihtsalt soovi õppida enda rõõmuks. 19. Milliseks muudab kultuuriasutused koostöö ja partnerluse vallas digitaaltehnoloogia? Digitaaltehnoloogia muudab kultuuriasutused üha vähem isoleerituteks ja üha enam vastastikku sõltuvateks. Ühised sidusteenused, mille kasutuses on virtuaalühiskonna tehnoloogia ja võrdõigusvõrgud võimaldavad lõppkasutajale uuenduslikke rakendusi, lahendusi ja teenuseid. 20. Miks on info digiteerimine oluline?
Olid elementaarkoolid, kus põhirõhk oli lugemisel ja kirjutamisel. Edo periood (17-19 sajand) andis Jaapanile umbes 250 aastaks rahu ja mõõduka majandusprogressi, millel oli mõju ka hariduselule. Edo perioodi algul oli kirjaoskus vähemuse privileeg, sest budistlikud ja konfut- siaanlikud õpetlased olid säilinud vaid üksikutes kloostrites, lisaks leidus nobiliteedi hulgas ka koduõpetajaid. Valitseja tugines rohkem suulistele korraldustele ja selleks polnud kirjaoskust eriti vaja. Edo perioodil oli kooliteadmise aluseks konfutsiaanliku õpetuse 4 raamatut: · 1. "Suur õpetus" · 2. "Analektid" valik luuletusi ja kirjanduspalasid · 3. "Mengzi" kirjatööd riigiõpetusest · 4. nn kesktee doktriin Hariduse omandamine oli mitme astmeline: kõrgeimas astmes õppisid edukaimad , kel- lest paljud olid kooli kostil ja töötasid abiõpetajatena, suurema osa ajast tegid tööd omaette ja vanade tekstidega
õpetamist ja kasutamist koolitöös. Võrreldud GISi õpetamist erinevates kooliastmetes- gümnaasiumis, ülikoolis ja kutseharidusasutuses. Veel käsitlen GIS-i tarkvara kasutamist erinevates maailma riikides. 1. GIS päev Selle päeva tähistamise mõte sai alguse 1987.aastal USA-s, kui sealne Rahvuslik Geograafia Selts otsustas Geograafia Teadlikkuse nädala jooksul edendada koolides, organisatsiooides ja ühiskonnas geograafilist kirjaoskust. GIS päev on globaalne sündmus, mida tähistati esmakordselt 1998.aastal. Eestis toimus esimene ,,GIS-i ehk geograafia päev" 1999.aastal. Iga aasta novembri kolmanda nädala kolmapäeval toimub teabepäev, mille raames toimub palju huvitavaid üritusi igale vanuserühmale. Selle raames tehakse ülevaade geograafia ja 3 kartograafia valdkonnas toimuvast arengust ning GIS-tehnoloogiale rajatud teenustest ja uuringutest. Alates 2011
Forselius andis oma eluajal välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud. Säilinud on aga Forseliuse aabitsa kordustrükke. 1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti ja oli usulise sisuga. Forselius hukkus novembris 1688 tormisel Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt visiidilt Rootsi kuninga juurde. BROCKMANN 1609-1647 Kreeka keele professor 1634 tuli meie kooli. Ta oli siis 25-aastane. Õppinud oli Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris. Mitmeti võimekas töötas professor töötas 1634-1639 Tallinna gümnaasiumis. 169 1639-1643 töötas Kadrinas pastorina ja siis kuni surmani Virumaa pastorina. Alati tegeles põhitöö kõrvalt eesti keelega.
c) Parandati kirikuõpetajate haridustaset, milles oli tähtis roll Tartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke. d) Üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule: valdavaks sai emakeelne jumalateenistus; talupoegi kaasati koguduste töösse (nt vöörmünder-talupoegade hulgast valitud auväärsem isik, kes tegeles kiriku majandusasjadega). 13.Miks ja kuidas püüdis Rootsi riik maarahva seas levitada kirjaoskust? Kes oli Forselius? Tema tegevus? Selle tähtsus maarahva hariduselu edendamisel? JJhering, JFischer (lk 116 117) 17.sajandiks oli valitsevaks kristlikuks usuvoolukssaanud luterlus. Luterluse võidukäik Eestis mõjus positiivselt ka hariduse arengule, sest see eeldas inimese iseseisvat püüdlemist usust arusaamisele ning Piibli lugemist. Seega andis luterlus tõuke ka eesti talurahva harimisele. Forselius- talurahva hariduse algataja eestis, kes rajas seminari, mille eesmärgiks oli
seitsmendast eluaastast kooli, seal omandati kirjatarkuste alused. Rikkamad pered aga harisid oma lapsi veel pikka aega, lubades neil omandada kreeka ja ladina keele ning kultuuri põhjalikumaid teadmisi. PEREISA TÄHTSUS Roomlased arendasid oma lapsi küll füüsiliselt, aga neil oli füüsiline aktiivsus pigem puhkuseks, kreeklastel aga nii ei olnud. Kreeka eeskujud: Püüti arendada lapsi füüsiliselt, avati koolid. õpiti sarnaselt kreekaga kirjaoskust ja ka kõneoskust. Roomlased ei tahtnud õppida muusikat ega kunsti, aga kuna lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale
seitsmendast eluaastast kooli, seal omandati kirjatarkuste alused. Rikkamad pered aga harisid oma lapsi veel pikka aega, lubades neil omandada kreeka ja ladina keele ning kultuuri põhjalikumaid teadmisi. PEREISA TÄHTSUS Roomlased arendasid oma lapsi küll füüsiliselt, aga neil oli füüsiline aktiivsus pigem puhkuseks, kreeklastel aga nii ei olnud. Kreeka eeskujud: Püüti arendada lapsi füüsiliselt, avati koolid. õpiti sarnaselt kreekaga kirjaoskust ja ka kõneoskust. Roomlased ei tahtnud õppida muusikat ega kunsti, aga kuna lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale
töörühmades ja neid juhtida, seal hulgas hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada nendes ikka kollektiivi tunnet. Mõjutused: ¤ Eluea pikenemine muudab oluliselt nii inimeste karjäärimudeleid kui õpiprotsesse. ¤ Ees ootab töökohtade automatiseerimine, see sunnib inimesi leidma neid tegevusalasid, milles nad on masinatega võrreldes tõesti paremad. ¤ Uus meedia nõuab ka uut laadi kirjaoskust ja muudavad inimeste omavahelist suhtlust. Uutmoodi meediaväljaanded (videod, mängud). ¤ Tekivad superstruktuuriga organisatsioonid uue tehnoloogia ning sotsiaal-meedia rakendamine. Parema tulemuse saavutamiseks on paljude erinevate inimeste kaasamine tööprotsessis sotsiaalvõrgustike kaudu. ¤ Tõuseb esile organisatsioonide omanäolisus ja kohanemisvõime. Samas sellises keskkonnas ei teki juurde uusi töökohti (USA ja Euroopa).
seejärel jaotatakse kogu elanikkond gruppidesse.Levinumad jaotused on kvintiilides ja detsiilides. 6. absoluutne vaesus . seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. suhteline vaesus - erinevate tulugruppide omavaheliseks võrdlemiseks kasutatav termin 7. Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid,kirjaoskust,haridustaset,keskmist oodatavat eluiga,iivet jm.Inimarengu indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inimarengu mõõtmes:1.pikk ja tervislik elu,mida mõõdetakse oodatava eluea järgi 2.haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi 3. elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). EESTI Inimarengu indeks on 0,858, mis näitab , et Eesti kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.(40. kohal
annaabi.ee 
