Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjaoskuse arengust Euroopas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kirjaoskus?

Kirjaoskuse arengust Euroopas
Ettekanne õppeaines Pedagoogika alused
Jaak  Timberg
Tartu, 2011
 
 
Sissejuhatus
 Ettekanne annab ülevaate järgnevatest 
teemadest :
Mis on  kirjaoskus ?
Kirjaoskuse ajaloo  uurimine
Kirjaoskuse areng Euroopas
 
 
Mis on kirjaoskus?
 Kirjaoskuse all peetakse enamasti silmas 
oskust kirjutada ja lugeda.
 Mõiste, mida tähendab
kirjaoskus, on ajaloo
käigus märkimisväärselt
muutunud.
 
 
Kirjaoskuse definitsioon 
tänapäeval
OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu 
Organisatsioon  defineerib kirjaoskust kui:
kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja 
hindamist lugeja enda eesmärkide saavutamiseks, 
teabe ja oskuste  arendamiseks ning ühiskondlikus 
elus osalemiseks.
 
 
Kirjaoskuse definitsioon 
tänapäeval
UNESCO  definitsioon:
" Literacy  is the  ability  to identify,  understand
interpret, create, communicate, compute and use 
printed  and written materials associated with 
varying contexts. Literacy involves a continuum of 
learning in enabling individuals to achieve their 
goals , to develop their knowledge and potential, 
and to participate fully in their community and 
wider society."
 
 
Kirjaoskuse ajaloo uurimine

Kirjaoskuse leviku  varasemast  ajaloost vähe teada.

Leidub vähe ulatuslikke uurimusi või ülevaateid.

Infopuuduse põhjuseks
al ikatega seotud raskused.
 
 
Kirjaoskuse ajaloo uurimine

Enamikus Euroopa riikides hakati rahvaloendust 
läbi vi ma 19. sajandi vi masel kolmandikul.

Kirjaoskuse uurimine lülitati rahvaloenduste 
programmi al es 1853. aastal.

Mil e tõttu on rahvaloenduste kaudu Euroopas 
fikseeritud kirjaoskuse leviku kesk- või lõpufaas.
 
 
Kirjaoskuse ajaloo uurimine

Enne seda polnud tehtud uurimusi konkreetselt 
kirjaoskuse leviku fikseerimiseks.

Seega on tulnud kasutada varasema kirjaoskuse 
leviku uurimiseks materjale, mil e koostamisel ei 
olnud põhieesmärgiks kirjaoskuse määramine.

Säärased al ikad on näiteks: nekrutite ehk 
noorsõdurite nimekirjad ja kiriku koguduse 
perekonnaseisu raamatud.
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

Euroopas on leitud Vinča märgisüsteem, mil e 
arvatav tekkeaeg peaks olema umbes 7000 aastat 
eKr. 

Ühtlasi on leitud Rumeeniast Tărtăria tahvlid, mis 
meenutavad Vinča sümboleid. Pärit umbes 5300 
aastat eKr.

Kummagi  märgisüsteemi kohta pole palju infot. 
Kindlasti on leidub veel kirjasüsteeme, mida 
kasutati Euroopas, aga need ei mahu meie 
ajakavasse.
 
 
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

Viiendal sajandi lõpuks oli Euroopas läänepoolse 
Rooma  Impeeriumi võim langenud. 

Sellega kaasnes kaubandusvõrgustike kui ka 
kirjaoskuse hääbumine Lääne-Euroopas.
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

Filosoof , poli tiline teoreetik
ja teadlane  Friedrich Engels
on kirjutanud, et kirjaoskusel
ja haridusel on klassiühis-
konnas klassi seloom. Kirja-
oskus oli võimuloleva klassi
privileeg  ning seda kasutati
ühe valitsemisvahendina.
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

Kirjaoskuse omamise võimu kasutas keskaegses 
Euroopas ära ka  kirik .

Vaimulikud  – mungad,
piiskopid valdasid kirjakunsti
ning mängisid keskset rolli
varase keskaja vaimulikus
ning poli tilises elus.
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

Kaheksandast sajandist kuni üheksanda sajandini
kestis Karolingide renessanssi periood.

Tegemist oli kultuurilise
edasiminekuga.  Muuhulgas
kasvas kirjutamisoskus,
arenes  kunst , arhitektuur. 
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

11. sajandil kasvas kaubandus ning Euroopa riigid 
said jõukamaks.

Asutati esimesed keskaegsed
ülikoolid.

Kirjaoskuse levik.
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

12. ja 13. sajandi Inglismaa
seaduste kohta on teada,
et kui kuriteos süüdistatav
suutis lugeda konkreetse
lõigu piiblist, andis see
tal e õiguse astuda
kirikliku kohtu ette.
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

Umbes aastal 1439  leiutas  Johannes  Gutenberg  
trükimasina ning pani aluse moodsale 
trükitehnikale.

Raamatute trükkimine
muutus odavamaks,
vähem aeganõudvaks
ning kasvas raamatute
levik.
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

Aastal 1686 kiriku poolt kehtestatud seadus 
nõudis, et kõik Rootsi Kuningriigi elanikud (sh. 
Soome ja Eesti) omaks kirjaoskust.

18. sajandi lõpuks oskas enamik Rootsi Kuningriigi 
elanikest lugemisoskuse omandanud.

On teada, et aastal  1841  al kirjastasid 33% Inglise 
meestest ning 44% Inglise naistest 
abielutunnistused märgiga, vi dates sellele, et nad 
ei oska kirjutada.
 
 
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas
Eesti elanikkonna laiema kirjaoskuse aluseks on 
organiseeritud õpetamistegevus 18. sajandi 
vi mastest kümnenditest alates.
Kirjaoskuse levimine Eesti kubermangus 19. sajandi 
teisel ja kolmandal kümnendil on seotud 1816. 
aasta talurahva seaduse elluvi misega. 
Seal oli kirjas, et mõisa kogukondadele tuleb asutada 
üks kool tuhande mõlemast soost hinge kohta.
 
 
Kirjaoskuse areng Euroopas

Kirjaoskus aastail 1850:
Kirjaoskus aastal 2002:
Rootsi 80-90%
Rootsi 99%
Soome 80-90%
Soome 99%
Saksamaa 80-90% 
Saksamaa 99%
Eesti 70-80%
Eesti 99,8%
Inglismaa 70-80%
Inglismaa 99%
Prantsusmaa 60-70%
Prantsusmaa 99%
Belgia 60-70%
Belgia 99%
Itaalia 30-40%
Itaalia 98,9%
Hispaania  30-40%
Hispaania 97,9%
 
 
Kokkuvõte

Kirjaoskus on kasulik.

Kirik on mänginud tähtsat osa kirjaoskuse levikus.

Eestil on täitsa hästi läinud kirjaoskuse 
omandamisega.
 
 
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Karolingide_renessanss

http://www.hm.ee/index.php?045887

http://et.wikipedia.org/wiki/Kirjaoskus

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_literacy_rate

"Kirjaoskus Eestis" Li vi Aarmaa

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kultuur

"The  rise  of mass literacy" David Vincent

http://books.google.com/books/about/The_rise_of_mass_literacy.html?id =-
cA1RhCB3tIC

http://en.wikipedia.org/wiki/T%C4%83rt%C4%83ria_tablets
 
 
Kasutatud kirjandus

http://uuringud.ekk.edu.ee/est/pisa/

http://en.wikipedia.org/wiki/Vin%C4%8Da_signs

http://en.wikipedia.org/wiki/Carolingian_Renaissance

http://www.historyguide.org/ancient/lecture20b.html

http://www.unesco.ee/

http://en.wikipedia.org/wiki/Literacy

http://et.wikipedia.org/wiki/Tr%C3%BCkimasin

http://www.europeanvirtualmuseum.net/virtual_museum/prototipo_en.asp ?
Type=4&Number=24& lingua =en

http://en.wikipedia.org/wiki/Roman_Empire
 
 
Tänan kuulamast!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
Vasakule Paremale
Kirjaoskuse arengust Euroopas #1 Kirjaoskuse arengust Euroopas #2 Kirjaoskuse arengust Euroopas #3 Kirjaoskuse arengust Euroopas #4 Kirjaoskuse arengust Euroopas #5 Kirjaoskuse arengust Euroopas #6 Kirjaoskuse arengust Euroopas #7 Kirjaoskuse arengust Euroopas #8 Kirjaoskuse arengust Euroopas #9 Kirjaoskuse arengust Euroopas #10 Kirjaoskuse arengust Euroopas #11 Kirjaoskuse arengust Euroopas #12 Kirjaoskuse arengust Euroopas #13 Kirjaoskuse arengust Euroopas #14 Kirjaoskuse arengust Euroopas #15 Kirjaoskuse arengust Euroopas #16 Kirjaoskuse arengust Euroopas #17 Kirjaoskuse arengust Euroopas #18 Kirjaoskuse arengust Euroopas #19 Kirjaoskuse arengust Euroopas #20 Kirjaoskuse arengust Euroopas #21 Kirjaoskuse arengust Euroopas #22 Kirjaoskuse arengust Euroopas #23 Kirjaoskuse arengust Euroopas #24 Kirjaoskuse arengust Euroopas #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor algloom Õppematerjali autor
Ettekanne koos piltide, kasutatud materjaliga jms. Õppejõud jäi ettekandega väga rahule :PKui teil on võimalik, siis ärge seda ettekande teemat valige. Neid on palju lihtsamaid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keskaeg
80
docx

Keskaeg

püüdlema taas antiikaja arhitektuuri, keele jms poole – renessanss. kasutada sellist suhtelist terminit, mis mitte midagi ei kirjelda. Sellise aja periodiseerimise juurutamisega tegeleti peamiselt Saksamaal, nt Cellarius (Keller). Legoff – „pikk keskaeg“, kristluse domineerimine Euroopas, 6. – 18. saj. Keskaja algus 476 – Lääne-Rooma riik langes. Jaotus on tingitud sellest, et mida hilisem aeg, seda rohkem on meil Keskaja lõpp – 1453 – Bütsantsi riigi langemine/ 1492/1517 – allikaid – kujutelmad hiliskeskajast on paremad kui varakeskajast.

Keskaeg
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

pärast oli Eestis juba kaks päevalehte (Postimees ja Teataja). Siit võib edasi vaadata ajakirjanduskontsernide teket ja arengut Eesti Vabariigi päevil, esimese tabloidi (1922, Aleksander Veileri "Esmaspäev") sündi vms. Jälle lõhub loogilise arengu aasta 1940, ja see loogiline areng sai jätkuda 1980. aastate lõpust, näiteks võttes "Eesti Ekspressi" sünni (1989). Eesti ajakirjandust periodiseerides võib lähtuda ka elukutse arengust. Professionaalne amet e selgelt professionaliseerunud amet on arst, jurist, kirikuõpetaja (kui meenutada, milliseid aineid hakati esimestes Euroopa ülikoolides eelkõige õpetama!). Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest. Periodiseerimise võimalused Ajakirjaniku elukutse arenguetapid

Sotsiaalteadused
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

meie džässi ajalugu, kirjutas 1958. aastal Uno Loop Tallinna Muusikakooli diplomitööna. Nagu ta intervjuus siinkirjutajale rääkis, 6 oli tal teemast tingituna tuntavaid raskusi töö kaitsmisel. Käesolevaks ajaks ei ole sellest tööst säilinud ühtki eksemplari. V. Ojakääru 1966. aastal ilmunud “Džässmuusika” andis küll esimese eestikeelse džässi ajalugu käsitleva raamatuna tänuväärse ülevaate kogu selle muusikažanri senisest arengust (loomulikult läbi nõukoguliku prisma), kuid eesti džässile oli seal pühendatud vähem kui kaks lehekülge. Järgmiseks katseks seda temaatikat käsitleda on Jüri Maimiku 1969. aastal kirju- tatud Tallinna Riikliku Konservatooriumi diplomitöö “Tallinna estraadiorkestritest minevikus ja tänapäeval”. Nii U. Loobi kui J. Maimiku tööde puhul tuleb arvestada kõigepealt diplomi- tööde piiratud mahu ja uurija väheste kogemustega, aga eelkõige siiski kirjutamise ajaga –

Muusika ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta: 12 817 eurot (2004) Keel: Ladina keelel põhinev portugali keel on rääkijate arvu poolest maailma kolmas Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel. Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali

Geograafia
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

(Richardson) Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on inimgruppide ja sotsiaalse elu süstemaatiline uurimine modernsetes ühiskondades. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on seotud sotsiaalsete institutsioonide uurimisega. Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks · Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi · Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena ­ olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam · Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad. · Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused, vägistamised jms. ­ ilmnesid samad iseärasused

Sotsioloogia
Holokaust
290
pdf

Holokaust

FOTOSID EESTI JUUDI KOGUKONNA TEGEVUSEST 142 6 SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS ITF hariduse töögrupp 1. MIS ON HOLOKAUST? Mõistet holokaust on määratletud mitut moodi. Toome näiteks kolm erinevat määratlust. Teise maailmasõja ajal püüdsid natsid „uue korra“ kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Esmakordselt ajaloos kasutati terve rahva massiliseks hävitamiseks tööstuslikke meetodeid. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Seda nimetatakse holokaustiks. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid, homoseksuaale jpt.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

,,Õigluse tegemine" oli õige kuninga kohus ja ülesanne, selle täitmise eest võttis ta endale aunimetuse. Kuningas olipigem seaduse agent kui allikas.Mesopotaamia tava kohaselt pidi kuningas oma valitsemise esimesel täisaastal kuulutama välja misarum-aktid, mis tühistas tema valitsemispiirkonnas võlasuhted. Kiilkiri ­ sumerite poolt IV at. e.m.a. leiutatud kiri, mis arenes piltkirjast sõnamärkidega silpkirjaks. Kiilkiri asendus I at. e.m.a. aramea tähtkirjaga. Euroopas desifreeris kiilkirja 1802.a. G. F. Grotefend. Kiilkirjaõigus - erinevatest ajastutest pärinevate erinevate rahvaste õiguste kompleks, mis on kirjapandud kiilkirjas. (P. Koschaker) 1. Areaal - Pärsia lahest ja Eelamist kuni Armeeniani (Urartu riik) põhjas, Põhja-Süüriani (Alalah, Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus

Õigussüsteemide ajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot

Maastikuarhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun