Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile (0)

Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile
Eestimaa on oma hea asukoha tõttu pakkunud huvi mitmetele teistele riikidele ja sellepärast jäänud ka mitmete sõdade keskmesse. Ühteteks murrangulistemateks sõdadeks Eesti jaoks olid kindlasti 1558-1583 toimunud Liivi sõda ja 1700-1721 toimunud Põhjasõda. Nii Liivi sõda kui ka Põhjasõda olid Eesti jaoks väga suure tähtsusega, kuna osaliste kavatsused ja valitsemisviisid olid täiesti erinevad. Seega olid mõlemad kokkupõrked Eestile erineva mõjuga . Kuid, mida siis tõid mõlemad sõjad Eestile kaasa ja millisteks osutusid nende tagajärjed?
Liivi sõda tõi endaga kaasa Rootsi aja, mille jooksul Eesti haridus tegi üüratu hüppe edasi. Kuna sõdadest laastatud Eestis oli puudus pastoritest, riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, rajati Tartusse ülikool. Kuigi algul õppisid seal valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengis , siis hiljem sai Tartu Ülikoolist täielikult Eesti ülikool, mis tegutseb veel praegugi. Seega Liivi sõja tagajärjed mõjutavad meid tänapäevalgi ja tänu sellele on hea hariduse saanud palju eestlased.
Põhjasõja tagajärjel sai Eesti rahvaharidus tugeva tagasilöögi. Peale Põhjasõda oli koolide arv vähenenud üpris suurel määral ja ainult üksikud pastorid tegelesid rahva õpetamisega. Mingisugustki haridust saanud inimesed õpetasid oma järglasi ja tänu sellele ei kadunud eestlaste hulgast ka lugemine. Siiski hariduse omandamine ja ka lihtsalt lugema õppimine tehti eestlaste jaoks üsna keeruliseks. Ainult Eesti rahva õpihimu ja visaduse tõttu püsis inimeste hulgas Roosti ajal omandatu ning jäi sinna, et jätkuda hilisematel perioodidel.
Erinevalt ajast peale Liivi sõda, kus jäi valitsevaks luteri usk ja kõrvale kalduvate usuvooludega oldi leppimatud , tõi Põhjasõja järgne aeg endaga kaasa ka muud usuvoolud, mis osutusid talurahvale ääretult tähtsaks. Kuna Vene võime ei huvitanud luteri kiriku probleemid, siis võisid levida peale Põhjasõda pietism , hernhuutlaste liikumine ja ratsionalism . Nendest viimased kaks said üsnagi populaarseks, kuna levisid üldiselt lihtrahva hulgas ja tõid rahvast religioonile lähemale. Just hernuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, arendas eestlaste kirjaoskust ja andis tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule eestlaste seas. See aga näitab, et usuvoolude levik mõjutas eestlaste elu rohkem kui nad seda eales arvata oleks osanud.
Nii Liivi sõja järgne kui ka Põhjasõja aeg olid eesti rahvastikule laastavad. Peale Liivi sõda oli eestlaste arv kahanenud vähemalt poole võrra ja kahanes jätkuvalt näljahäda tõttu. Hiljem järgnes veel suur näljahäda ja Põhjasõja ajal ka katk, mis vähendas rahvaarvu taaskord , rohkem kui poole võrra. Kuigi kahe sõja vahele jäi üsna pikk aeg, kujunesid sõdadest ühed suurimad demograafilised tagasilöögid, mis mõjutasid eesti rahvastikku tugevalt, aga siiski õnneks mitte püsivalt.
Põhjasõja tõttu Vene võimu alla läinud Eestis halvenes talurahva olukord. Vene valitsejad soosisid aadlike huve ja seetõttu Rootsi ajal kehtestatud talupoegade õigused ei kehtnud enam eramõisades. Mõisad anti aga tagasi nende endistele omanikele ja niimoodi enamikud talupojad sattusid eramõisnike valdusesse. See tähendas, et mindi tagasi enne reduktsiooniaega. Kuigi Balti erikorra tõttu ei langenud talupojad just pärisorja tasemele , oli mõisnikel väga suur võim talupoegade üle. Seega ei toonud Veneaeg talupoegadele eriti kasu. Paljudele pigem just vastupidi.
Ma arvan, et Liivi sõda ja Põhjasõda tõid kaasa mitmeid muutusid ja tagajärgi, mis olid nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kuna Liivi sõja võitis Rootsi, läks enamjaolt Eesti ka Rootsi alla ja seepärast kehtestati Rootsile kasulikud seadused. Kuigi aga peale Põhjasõda pidi Rootsi loovutama Eestimaa Vene võimu alla, ei sekkunud eriti uus võim Eestimaa tegemistesse ja seetõttu said jätkuda Rootsi ajal alanud arengud. Minu arvates oli aga Liivi sõjale järgnenud aeg oli eestlastele kasulikum, kuna sel ajal üritati harida rahvast rohkem, Eestimaa arenes üldiselt ja ka talupoegadel oli rohkem õigusi. Kuigi ega ka Rootsi aeg olnud üdini hea. See ainult pehmendas Eesti rahva olukorda, kuna eestlased jäid enamjaolt ikka talurahvaks, kes sõltusid võõrvõimu otsustest.