Kodanikud olid inimesed kellel oli õigus polise valitsemisest osa võtta. Kodanikud olid ainult vabad täiskasvanud põliselanikud kes olid meessoost. Naisi kodanike hulka ei loetud. Kodanikud olid ka sõdurid ja kaitsesid polist vaenlaste eest. Rahvakoosolekutele koguneti riigiasju arutama. Kodanikud valisid ise nõukogude liikmed ja ametnikud. Nad olid enamasti Aristrokaadid. Algul olid kõik polised Aristrokaatlikud kuid hiljem arenes id välja Demokraatlikud polised. Ainult Sparta jäi aristrokaatlikuks. Demokraatia tähendab Kreeka keeles rahva võimu. Aristrokaatlikud linnriigid Aristrokaatlik linnriik oli Sparta. Aristrokaatia tähendab seda et polist valitsesid ainult kõige rikkamad ja mõjukamad. Aristrokaadid olid need kes valitsesid Aristrokaatlike poliseid. Aristrokaadid olid linnriigi kõige rikkaimad ja suursugusemad. Ainult aristrokaate loeti Spartas kodanikeks. Türannia Türannid on isehakanud valitsejad. Kõik aristrokaadid ei olnud üksteisega
oleksid tema käskude alandlikud täitjad. Seega oli pühakirja eesmärk eelkõige pedagoogiline. Mooses oli esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Ta oli uue rahva ja kultuuri looja ning tema seadused kehtivad tänapäevalgi. (10 käsku). Heebrealasi nimetati Iisraeli lasteks. Perekonnaelu oli jumalik tee isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekonna tähtsaim ülesanne oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise püha kohustus isal. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani. Tekstiraamatuks oli Toora, mis algas maailma loomisega
oleksid tema käskude alandlikud täitjad. Seega oli pühakirja eesmärk eelkõige pedagoogiline. Mooses oli esimene isik ajaloos, kes püüdis õpetada ja harida tervet rahvast. Ta oli uue rahva ja kultuuri looja ning tema seadused kehtivad tänapäevalgi. (10 käsku). Heebrealasi nimetati Iisraeli lasteks. Perekonnaelu oli jumalik tee isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekonna tähtsaim ülesanne oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise püha kohustus isal. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne. Isa oli absoluutne käsutaja ning õige käitumise range õpetaja. Distsipliini aluseks oli Jumala käsk: ,,Austa oma isa ja ema." Maimukesele lauldi ja loeti palveid ette. Kui laps juba kõnelda oskas, õpetati talle palveid, valitud õpetussõnu ja laulukesi. Peeti sabateid. Algkoolis õpetati poisse 10. eluaastani. Tekstiraamatuks oli Toora, mis algas maailma loomisega
Kõige armastatumaks kujunes aga Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa nappus). Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Kõik kommentaarid