Sparta laste elu (0)

Sparta laste elu

Sparta oli Vana- Kreeka polis , mis asus Lakoonika maakonnas , Peloponnesose poolsaarel. Sparta oli sõjaliselt väga võimas linnriik . Sealsed lastekasvatuskombed erinesid teiste maakondade tavadest Vana- Kreekas.

IMIKUD

Kui peres sündis laps, pesi ema ta veiniga, sest usuti , et nii on laps tugevam. Seejärel pidi isa ta vanematenõukogu ette viima. Nemad otsustasid lapse tuleviku üle ehk selle üle kas laps jääb ellu. Ellu jäid vaid tugevamad ja tervemad. Vigased või haiged lapsed visati kaljult alla või hukati muul moel.

POISID

Kuni 7- aastani kasvasid poisid pere juures. 7- aastaselt võeti pojad ema juurest ära ja viidi sõjakooli. Sõjakoolis pidid poisid olema kuni 20- eluaastani. Siis olid poisid täisväärtuslikud sõjamehed. 30- aastaselt võisid mehed luua pere ja osaleda rahvakoosolekul. Pere juures ei viibinud mehed kunagi kaua, sest nad käisid õppustel ja lahingutel. Nad jätkasid oma sõjaväelist elustiili.
Poisid elasid vanusegruppide kaupa salkades. Igal salgal oli juht ja piitsakandja. Juhiks olid tugevamad. Piitsakandjad võisid teisi piitsutada. Nemad olid juba täiskasvanud. Piitsa võidi saada vanemale inimesele vastuhakkamise eest ja selle eest, kui jäädi varastamisega vahele. Noored spartiaadid pidid vastuvaidlematult täitma kõiki vanemate inimeste poolt antud käske. Poisid õppisid kaklust, võitlust, ujumist, odaviset, kettaheidet, võimlemist, jooksu. Kirjaoskus, lugemine ja matemaatika polnud nii tähtsal kohal. Kirjaoskust õpiti nii palju, et tulevane sõdur oskaks käsku lugeda ja sellele vastata lühisõnaliselt e. lakooniliselt. Lisaks sellele õpiti ka laulu ja tantsu, sest laul oli Kreekas olulisel kohal ja lauldi ka üritustel nt. usuüritustel. Poisid õppisid sõjasalme ja sõjalaule. Laulu juurde käis ka tants. See tähendas, et laulmise ajal tehti kaasa rütmilisi liigutusi. Kakluses oli lubatud kõik (nt. hammustamine, juustest kiskumine jmt). Poisid harjutasid kaklust helootide peal.
Sõjakoolis oli kord karm. Poisse õpetati taluma külma, märga, valu, nälga, väsimust, janu, magamatust ja piina. Juba väiksena õpetas ema neid nii, et nad ei kardaks ega tunneks hirmu, vastukust ega nutaks. Poisid pidid endale ise pilliroogudest aseme tegema. Nuga pilliroo lõikamiseks ei antud. Pilliroog tuli oma kätega ära murda. Söögiks oli leem, kuid seda oli nii vähe, et kooliõpetajad õhutasid ja õpetasid poisse toitu juurde varastama. Kes vahele jäi, sai peksa nii toidu päris omaniku käest kui ka kooliõpetaja käest. Poistel ei olnud jalanõusid. Nad käisid paljajalu. Riietusesemeid oli neil ainult üks. Selle andis riik üks kord aastas.
14- aastaselt pidid poisid läbi tegema raske ja karmi prooviaasta. Seejärel sai ta õiguse kanda relva kanda ja osaleda öistes karistusretkedes. Karistusretkedele võtsid vanemad mehed kaasa nooremaid. Karistusretked viidi läbi arukamate ja tugevamate helootide vastu, kes tapeti ettevaatuse mõttes, et neist ei saaks ülestõusu juhte. Nii harjutasid noored sõdalased inimese mõrvamist.
Sellise kasvatuse põhimõte oli teenida riiki. Inimese enda heaolu ei olnud tähtis.

TÜDRUKUD

Tüdrukuid kasvatas ema. Ta õpetas neile koduseid töid. Tütarlapsed ei tohtinud poistest maha jääda. Nemad tegid samasuguseid harjutusi nagu poisidki, et oma keha karastada ja vastupidavaks teha. Nad õppisid isegi oda viskama . Lisaks sellele oli ka tüdrukute õpetuses tähtsal kohal laulmine ja tantsimine. Samuti tütarlapsed võimlesid ja jooksid. Tüdrukutelt oodati , et nad oskaksid ennast ise kaitsta. Kirjutamist, arvutamist ja lugemist õppisid tüdrukud sama väheselt kui poisid. Tütarlapste kasvatuse eesmärk oli suuta tulevases elus sünnitada Spartale palju tugevaid ja terveid lapsi.
Tänu sellele kasvatusele oli Spartas palju tugevaid sõdalasi ja Sparta võitis paljud sõjad ning muutus Vana-Kreeka tugevaimaks riigiks.
Sparta tütarlaps
Sparta poisid treeningutel