Religiooni osa kultuuris (0)

Religiooni osa kultuuris
Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon . Usundil on suur mõju miljonite inimeste üle maailmas. See on oluline, kuna usuõpetus tegeleb inimelu nii tähtsate küsimustega, nagu seda on hea ja kuri, algpõhjus ja tagajärg. Religioonide väljakujunemine toimus enne meie aja arvamist, see on kaasas käinud rahva eksitentsiga. Igal religioonil on oma lugu, neil on nii sarnaseid kui ka erinevaid väljundeid. Koos ajaga on nad olnud muutumises, kuid vaatamata sellele, on religioon endiselt meie elu keskmes.
On ju teada, et erinevaid religioone on loendamatu hulk, kuid lähemal vaatluses paistavad maailma usundid siiski sarnasemad, kui nad esmapilgul tunduda võivad. Paljudes kultuurides on religiooni olemuseks suhe inimese ja ühe või mitmete jumalate vahel. Ususüsteeme seob veel moraaliõpetus ning usurituaali juhtide ja edasikandjate kultus . Suure au sees hoitakse pühakirju ja -paiku,tähtsal kohal on eetika . Need sarnasused on ühtlasi ka erinevusteks, sest iga usund tõlgendab õpetusi vastavalt oma usu põhitõdedele. Hea näide seda toetama on peremudeli ideaalid erinevates suurusundites – islami õpetuse järgi on lubatud mehel omada mitut naist, kuid kristluse põhimõtetele on see vastu. Religioonide mitmekesisus ja omanäolisus annab kultuurielule iseloomulikud jooned ning tihti osutub selle südameks, mille rütmis kogu elutegevus käib.
Religioonil on suur osa seal sees oleva inimese hingeelu täiendamise, ravimise ja arendamise osas, kuid tähelepanuväärselt on see edendanud ajast aega meid ümbritsevat kultuurielu . Usundi levikuga edastasid prohvetid kirjaoskust, esimesed read, millega lugemisoskust väljendati, pärinesid usuraamatutest. Religiooniga seotud ehitised nagu templid, kirikud ja mošeed olid tihtipeale oma kogukonna keskusteks. Need asutused ning sinna juurde kuuluvad usuõpetlased panid alguse hariduselule, suurendasid inimeste heaolu, jagasid lahkesti oma teadmisi ja elutõdesid. Ka nüüdisajal tegelevad maailma usuorganisatsioonid heategevusega, aidates neid, kes on alavääristatud seisundis.
Kirjandus, kunst , arhitektuur on valdkonnad, mis seonduvad sõnaga kultuur väga tihedalt. Juba aastatuhandeid on religioonist inspireeritud suur hulk kuulsaid maale, muusika - ja kirjandusteoseid, näiteks Gregoriuse koraal , Dante ,, Jumalik komöödia’’, Ateena tempel. Imestusväärne on see, et just kuulsaimad mälestised on seotud religiooniga ning sellel nimekirjal ei paistagi lõppu olevat. Kalender hõlmab mitmeid religioosseid pühi, neid on nii rõõmsaid kui ka kurbi. Pühade tähistamine on saanud osaks ka meie kultuuris – Kristuse sündi tähistame jõulude näol, hingedepäeval meenutame kadunukesi. Eestlased ei ole küll usklik rahvas, pigem järgime vanarahva tarkust, kuid siiski on kristlus mõjutanud meie traditsioone.
Religiooni mõju kultuuris on väga sõltuv. Enamasti mängib suurt rolli selle religioosse maa ajalugu. Maailmas on väga palju erinevaid kultuure ja niisamuti on see usunditega. Osa usumaade elanikest seabki endale põhimõtteks religiooni ja selle õpetuste järgi elamise , kuid paljud jäävad sellest kõrvale. Kui on rohkem süvausklike, on kindlasti usuõpetuse mõju kultuurile tajutavam ning see määrab ära mitmedki käitumisnormid, mida rahvas on harjunud järgima. Selge on see, et religioonil on suur osa kultuurielu olemuses ning seda on raske muuta, aga vahest sellel ei olegi tarvidust.