Haridus (0)

• Siiski oli vaid piiratud arv koole , mis võtsid vastu ainult rikkaid. Nendes koolides said õppida vaid poisid. Tavainimesed olid haritud kodustes tingimustes. Kuninglikul perekonnal olid omad eraldi õpetajad.
  
• Tüdrukud
  

Naiste põhiülesanded Egiptuses olid toitmine ja teenindamine. Need oskused olid alati antud edasi põlvest põlve. Tüdrukute emad õpetasid neile põhioskuste alustõdesid. Nagu näiteks majapidamist, küpsetamist, õlle valmistamist ehk pruulimist (leotati tärklist vees ja siis pandi käärima ta pärmiga) ja riiete valmistamist. Mõnedel naistel tekkis võimalus õppida ka tantsijaks, meelelahutajaks, kudujaks või pagariks. Naised jäeti bürokraatia küsimustest välja, sestap nad ei saanud õppida koolides kirjaoskust. Naised jäeti välja ka templite eliidist. Egiptuse naistele oli lubatud omada põllumaad, müüa maad ja toota tooteid, mida nad saaksid müüa.
Poisid
Niiöelda kirjatundjate koolides said õppida poisid, kes pidid alustama oma õpinguid umbes 8-9 aastaselt. Koolipoisid elasid kodus aga käisid koolis igapäevaselt. Koolid olid tavaliselt valitsushoonete või templite küljes. Õpetajad olid mehed, kes olid oma kogemused saanud läbi valitsuse kas siis kirjatundjatena või preestritena. Koolipäevad algasid päikesetõusuga ning lõppesid õhtuks. Keskpäeval oli ka paus . Poisid, kelle vanemad ei olnud rikkad, pidid oma tööoskused õppima isalt ning enamasti kui isa oli näiteks puusepp, siis teenis ka poeg sellega leiba tulevikus.

• Niiöelda Printside kool oli kõige austatum kool kõigist Egiptuse koolidest ja andis parimat haridust Vanas Egiptuses. Seal õpetati vaaraode poegi, kuningliku perekonna liikmeid ja kõrges seisuses olevaid ametnikke. Seaduses oli aga ära märgitud selline punkt, mis lubas kooli vastu võtta ka poisse , kes näitasid välja suurt potentsiaali (paljutõotavad). Vesiiril oli täielik kontroll Printside kooli üle ning sestap vastutas ta kõigi kõrgemate persoonide hariduse kõrgetasemelisuses.
  
• Nooremad õpipoisid olid kohustatud õppima ainult elementaarmatemaatikat ja summade deklareerimist. Nad harjutasid seda puust tahvlite peal, mis olid kaetud sileda valge krohviga, mida sai puhtaks pühkida. Ainult vanemad koolipoisid said kasutada papüürust kirjutamiseks. Vanemas eas lisandus mitmeid lisaõppeaineid: lugemine, kirjutamine, ajalugu, matemaatikat (kasutades kümnendsüsteemi, mis põhines kümnel sõrmel), aritmeetika, geomeetria , astronoomia , muusika , geograafia, teadus ja meditsiin . Igat väärtegu koheldi vägagi tõsiselt. Karistused olid suhteliselt seinast seina, ridade uuesti kirjutamisest kuni peksmiseni.
  
• Esiteks oli hieroglüüfkiri, mis kasutas sõnade ja tähtede asemel piltsümboleid. Originaal hieroglüüfkiri esindas hääldusi ning seal oli üle 700 hieroglüüfi, millest oli võimalik kombineerida arvukailt kombinatsioone, et anda asjadele eriline tähendus.
  

Teiseks oli lihtsustatud hieroglüüfkiri ehk nn hieraatiline kiri. See kaotas hieroglüüfkirja pildilise aspekti. Hieraatilist kirja kasutati mitmete tähtsate dokumentide üleskirjutamiseks papüürusel.
Kolmandaks oli hilisel perioodil välja kujunenud lihtrahva kiri, mis oli veelgi rohkem lihtsustatud ning üldiselt vabam. Hakati kasutama dokumentide jaoks, et kõik inimesed mõistaksid.

• Vanas Egiptuses olid ka raamatud, mis hõlmasid eeskirju Egiptuse hästi korraldatud elu kohta. Raamat sätestas ka moraalsed seadused nagu näiteks õiglus, tarkus, kuulekus, inimlikkus ja vaoshoitus.