• Ta on õppejõuna töötanud kuues erinevas ülikoolis. Atwood on enim tuntud romaanide poolest ( mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu. Paljud tema luuletused on saanud insoiratsiooni müütidest ja muinasjuttudest. Atwood on avaldanud arvukalt lühijutte ajakirjades. Tal on ilmunud ka neli jutukogu ning kolm kogumikku raskesti liigitatavaid lühiproosat. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, teletsenaariumeid ja kirjanduskriitikat. • Esimesena tõlgiti eesti keelde 1987. aastal valimik jutte pealkirja all “tantsutüdrukud”. • 1993. aastal avaldati ”Teenijanna lugu”. Hiljem on avaldatud eesti keeles veel: • “ Kassisilm” • “Röövelpruut” • “Pinnaletõus” • “Alias Grace” • “Pime palgamõral” • “Leedi Oraakel” • “Ebakõlad” • “Uputuse aasta” • “Orüks ja Ruik” • “Penelopeia” Kasutatud allikad: • http://et.wikipedia
Jaan Oks (1884-1918) Jaan Oks sündis 28 veebruaril 1884. aastal Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas. Ta oli koolmeistri poeg. Jaan Oks oli Eesti kirjanik, kes kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat. Tema põhiline loomeaeg oli aastatel 1906-1910. Ta kirjutas ka palju ühiskondlik-poliitilisi küsimusi käsitlevaid kirjutisi ehk publistikat. Enamik ta teostest on tänaseks hävinenud. Lisaks kirjutas ta ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut
aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus nind kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1901-1914 - otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul").
Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed:
Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. "Tarapita" Looming Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Looming Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Looming Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism.
keeles kirjutav Kanada prosaist, luuletaja, kirjanduskriitik, esseist ja keskkonnaaktivist. Ehkki Atwoodi tuntakse enim romaanide poolest (mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu ning võitnud korduvalt luuleauhindu. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, telestsenaariumeid ja kirjanduskriitikat. Elulugu Kanada Ontario osariigis Ottawas 1957. aastal alustas ta õpinguid sündinud Margaret Atwoodi ema Toronto ülikooli Victoria kolledzis, oli dietoloog Margaret Dorothy kus tema õppejõudude seas olid (neiupõlvenimega Killam) ning isa Jay Macpherson ja Northrop Frye. entomoloog Carl Edmund Atwood. Atwood lõpetas ülikooli 1961.
Tõlketöö Rootsis elades tõlkis ta rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik „19 kaasaegset prantsuse luuletajat” („19 moderna franska poeter”, 1948). Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” (2001) kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Eestikeelsed teosed • "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) • "Rroosi Selaviste" (1957) • "Oma luulet ja võõrast" (1990) • "Marsyase nahk (artiklivalimik)" (1997) • "Magneetiline jõgi: värsitõlkeid prantsuse ja rootsi luulest" (2001) • "Sõnade sülemid, sülemite
millele kirjutatud: See on mu kõikide rännakute lähtepunkt. Järelejäänud endise õllekoja seinale on kinnitatud plaat, kuhu on kirjutatud: Friedebert Tuglase kasvukoht 1884-1845. a. Friedebert Tuglase nimelise Ahja Keskkooli esisel platsil on Friedebert Tuglase kujuga monument. Kirjandusteadlasena on Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul").
aastal proosakogumik "Jepifani lüüsid" Tohutu kriitika sarjas teda nõukogude bürokraatia satiirilis kujutamise pärast 1927. aastal asus Moskvasse tööle Kaastöö ajalehtedele ja ajakirjadele (Krasnaja Nov, Novõi Mir, Oktjabr, Molodaja Gvardija) Elulugu ja looming Inspireeris revolutsioon, sõda, ülesehitustööd Kirjutas aktiivselt, kuid trükki pääsesid vähesed jutustused "Inimene iseendas" 1928 "Meistri saamine" 1929 Avaldas perioodikas kirjanduskriitikat erinevate nimede all Isamaasõjas erikorrespondent Haigestus tuberkuloosi Looming Jutustsed "Kodumaa taeva all" "Soomus" "Päikeseloojangu poole" Oli sunnitud tegelema lastekirjandusega (muinasjuttude töötlused,muinasjutukogumikud) 9 pikemat jutustust, üks romaan, üle saja lühijutu ja essee, 4 näidendit, 6 filmistsenaariumit, mitukümmend kirjanduskriitilist artiklit Looming Looming sai kättesaadavaks 1962. a kui ilmus kogumik "novelle"
1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid b) "Siuru", tekkis aastal 1917. Korraldasid tuluõhtuid. Sinna kuulusid Under, Viskanpuu,
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu
aasta lõpus sunnitud minema maapakku. Pärast viibimist Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja mujal, otsustas ta 1911. aastal sõita New Yorki, kus ta abikaasaga asus toimetama eesti töölislehte ,,Uus ilm". Sealne õhkkond aga Vildele ei sobinud ning kuni 1917. aastani pesitses ta Kopenhaagenis. Esmakordselt sai Vilde rahumeelselt pühenduda kirjanikutööle. Ta jälgis kaasaegset saksa ja Põhjamaade kirjandust ning kodumaist kirjanduskriitikat. Pagulusaastatel asus mees kirjutama ka näidendeid. 1912. aastal valmis ,,Tabamata ime" ning sellest inspireerituna järgmisel aastal kiiresti populaarsust kogunud ,,Pisuhänd". Vilde viimane, isa ja poja ärilist konkurentsi kujutav draama ,,Side" ei ole saavutanud eelmistega võrreldavat edu. 1916. aastal ilmunud romaan ,,Mäeküla piimamees" on nimetatud Vilde loomingu tipuks. Selles on kirjanik tagasi pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues häälestuses
Hispaania“ (1918) , „Teekond Põhja-Aafrika“ ja pani nendega aluse ka eesti kunstipärasele reisikirjale. 2.2 Tõlkija Friedebert Tuglas on tõlkinud eesti keelde mitmeid raamatuid, näiteks A. Kivi romaani „Seitse venda“ ja A. Tolstoi romaani „Peeter Esimene“. Peale selle ka põhiosa A. Kalda loomingust ja palju A. Tsehhovi novelle. 2.3 Kriitik ja kirjandusteadlane Tuglas on avaldanud ka monograafiaid, uurimusi ja kirjanduskriitikat. Monograafiaid on ta kirjutanud J. Liivist, A. H. Tammsaarest, E. Vildest, M. Metsanurgast ja paljudest teistest. Tema parimaid kriitilisi töid on avaldatud ka väljaandes „Kriitika“. 6 Kokkuvõte Referaati tehes sain teada, et Friedebert Tuglas arendas välja eesti uusromantilise novellisüsteemi, tõstis uuele tasemele eesti reisikirja ja oli selle alusepanija, arendas edasi romaanizanri, lõi
Töö hüpotees seisneb selles, et feministlik kirjandusteooria on feministide kui naisõiguslaste liikumise üks aspekte, mis tegeleb naiste olukorra uurimise ja parandamisega kirjanduslike tekstide põhjal. Valisin selle teema, sest mind huvitas, mida feministlik kirjandusteooria endast kujutab - kuidas see kujunenud on, milliste valdkondadega ta täpsemalt tegeleb ning kuidas rakendada feministlikku kirjanduskriitikat. Oma töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka antud valdkonnaga tegelevaid raamatuid. Käsitlen feministliku kirjanduskriitika ajaloolist kujunemist, põhiolemust ja -teoreetikuid, feministliku kirjandusteooria rakendamist kirjanduses ja põhimõisteid ning lõpetan teose Puskini luuletuse ,,Pihtimus" lühianalüüsiga kasutades feministlikku kirjanduskriitikat. Feministlik kirjanduskriitika on kasvanud välja naisõiguslaste liikumisest ning tegeleb naiste
alates 1908. Aastast · Oli "Siuru" üks kesksemaid luuletajaid · Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene", "Roheline Moment" ja "Looming" · Eripära: kõrgendatud musikaalsus Friedebert Tuglas · 1886 1971õ · Aastani 1923 oli ta nimi Friedebert Mihkelson · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, ta arreteeriti ja veetis 2 kuud Toompea vanglas · 1906-1917 elas pagulasena Soomes ja Pariisis Looming: · Avaldas kirjanduskriitikat · Esseed ja marginaalid ilmusid kogumikus "Marginaalia" · Loomingus ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus · 1901-1914 otsingud ja katsetused; põimuvad romantism ja realism · 1914-1925 kõrgperiood; novellid ja uus-romantism · 1925-1971 psühholoogiline realism · Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel Tsitaate: "Tõeline suurus koosneb kõige väiksemaistki üksikasjust."
aastast alates on ajakirjas olemas tõlkerubriik, kus noored tõlkjad vahendavad nooremat välismaist kirjandust. Erinevalt vanematest sarnastest ajakirjadest, nagu Looming ja Vikerkaar, keskendubVärske Rõhk noorele kirjandusele, sammuti püütakse autorite ringi võimalikult laiendada ja jütta ruumi debütantidele. ''Värske Rõhu suunitlus on teiste kirjandusajakirjadega põhiliselt sarnane: avaldada uut kõrgetasemelist algupärast luulet, proosat ja kirjanduskriitikat. Värske Rõhk on foorum neile, kes alustavad kirjutamist, kelle hääl on alles kujunemas, aga ka veidi küpsematele autoritele, kes endale kirjanduses teed rajavad. Aga väga oluliseks pean seda, et ajakiri ei ole mingi kitsa ringi asi ja see asjaolu ongi Rõhu hoidnud elujõulise ja pidevalt uuenevana.'' (Pihelgas. 2013.27.11) Triin Ploom, luule-ja keeletoimetaja: ''Luulerubriigis valitseb regulaarne kaastöödeküllus, ent
Poeetika on oluline ka teatris, kinos, muusikas jne. Poeetika tegelebki peamiselt küsimusega ,,Mis teeb verbaalsest sõnumist kunstiteaduse?" Kirjanduse uurimine koosneb nagu keeleteaduski kahest probleemidekogust: sünkroonia ja diakroonia. Sünkroonne kirjeldus vaatleb mitte ainult iga antud staadiumi kirjandusloomingut, vaid ka kirjandustraditsiooni seda osa, mis kõnesoleva staadiumi jaoks on taaselustatud või jäänud vitaalseks. Toonitatakse, et kirjanduskriitikat ei tohi segamini ajada kirjandusteadusega: "kirjanduskriitiku" nimetuse omistamine kirjanduse uurijale oleks sama ekslik nagu "grammatika- (või leksika-) kriitiku" nimetuse andmine keeleteadlasele. Sünkroonset poeetikat, nagu sünkroonset lingvistikatki ei tohi segi ajada staatikaga. Diakrooniline (ajalooline) lähenemine puudutab mitte ainult muutusi, vaid ka pidevaid, vastupidavaid , staatilisi faktoreid. Diakrooniline poeetika või keeleajalugu on ülemstruktuur,
Oksa varakult alanud kirjutamis tegevuse raskuspunkt langeb aastaisse 1906-1910. Ta kirjutas intensiivselt luulet, proosat, kriitikat ja publitsistikat. Tema armastus jäi tihti vastamata ja oma raamatus ,,Kannatamine", kirjutas ta eluideaalide purunemisest, elu pahupoolest ja isiklikust kibestumisest. Ta oli tihti närviline ja mõttes. 6 II JAAN OKSA LOOMING Oks kirjutas väga palju proosat, luulet, publistikat ja kirjanduskriitikat, millest enamik on hävinenud. Ta kirjutas ka palju arvustavaid teoseid, mida iseloomustavad maitseotsustused ja otseütlemised. Oksa on nimetatud naturalistiks, "hingestatud" või "ülehingestatud" realistiks ja romantikuks. Oma teostes kirjeldas Oks valu nii, nagu keegi teine seda varem teinud polnud. Jaan Oksa ilukirjanduslikust loomingust on säilinud väike osa (paarkümmend proosapala ja sama palju luuletusi), mis valminud valdavalt lühikese ajavahemiku jooksul (1906-1910).
Ta avaldas ka reisikirju ("Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika", 1928 1930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ja mälestusraamatuid. Tuglas avaldas monograafiaid Juhan Liivist ("Juhan Liiv", 1914, 1928), A. H. Tammsaarest ("A. H. Tammsaare", 1928) ja Mait Metsanurgast, uurimusi ("Eduard Vilde ja Ernst Peterson", 1909; "Kirjanduslik stiil", 1912; "Ado Grenzsteini lahkumine", 1927; "Eesti Kirjameeste Selts", 1932; "Lühike Eesti kirjanduslugu", 1934) ning kirjanduskriitikat. Kriitiliste tööde paremik avaldati aastatel väljaannetes "Kriitika" IVIII (19351936). 2. Tammsaare elu ja looming? 1-5 tõde ja õigus ülevaade Lapsepõlv ja esimesed õpingud Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja- Tammsaare talus 10-lapselises taluperes[1]. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff[3]) neljas laps[4]. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan,
sajandist iseseisvub baltisaksa kirjandus saksa kultuurist (Tartu Ülikool, eesti ja läti kultuur, vene mõjud) tekib balti identiteet. Korporatiivne mõtlemine rüütelkond = aadli regionaalne identiteet, olulisteks institutsioonideks pere ja aadelkond. 18. sajandil arenes välja literaadi seisus (Weimari klassika, humanitaarteadused, seltsid). Olulised keskused Tartu, Riia, Tallinn. Balti ühisteadvuse kultuurkapitaliks oli ajakirjandus, kus ilmus nii kirjanduskriitikat kui almanahhe. 1816 Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts, 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus), 1845 Eesti Kirjanduse Ühing (Tallinnas). Baltisaksa romaan 19. sajandi alguses: Allbrecht "Walter ja Natalie" romaan kirjades, Merkel "Wannem Ymanta" läti muistend, Krüdener "Valérie", Ungern-Sternberg "Lõhestatud", "Paul" jt Baltimaade saksakeelne teater; Harrastusteatrites klassika, modernsed teosed, naturalism; Keyserlingi näidendid Saksamaal; Saksa teater Riias, juht Grussendort
h. kirjanduskriitik Clive Bell, biograaf Lytton Strachey ja majandusteadlane John Maynard Keynes. Ka Woolf võttis kogunemistest aktiivselt osa. Märtsiks 1905 oli kahe sarmika õe, intellektuaalse Virginia ja sensuaalse maalikunstniku Vanessa ümber kujunenud kirjanikke, kunstnikke, teadlasi ja teisi kultuuritegelasi koondav Bloomsbury ring. Virginia, keda iseloomustati kui pikka, saledat, väga ilusat, teravmeelset ja tagasihoidlikku noort naist, avaldas kirjanduskriitikat ning temast sai hinnatud, kuid oma peene iroonia pärast kardetud arvustaja. Samuti osales Virginia naiste valimisõiguse eest võitlemise kampaanias. Bloomsbury gruppi kuulus ka juudi päritolu literaat Leonard Woolf, kes sattus esimesest kohtumishetkest alates õdede mõju alla. "Kui nad seisid seal valgetes kleitides, päevavarjud käes, oma ilus nii peente ja ahvatlevatena, siis ei saanud teisiti, kui lihtsalt neisse armuda," tunnistab ta oma memuaarides. Juba 1908
Kirjeldab, kuidas raha tungib kõige peenemaisse ja ebamateriaalseimaisse tundeisse. (Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. Tuglas Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 19011914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul").
välja Laabani häälutustest koostatud CD-plaat. Rootsis elades tõlkis Laaban rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik "19 kaasaegset prantsuse luuletajat" (19 moderna franska poeter, 1948). Eesti luulet tõlkis Laaban veel saksa ja prantsuse keelde. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja 14 kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Eesti keelde on Ilmar Laaban tõlkinud luulet prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles Baudelaire, René Char, Jean Cocteau, Paul Éluard, Pierre Emmanuel, Henri Michaux, Pierre Réverdy), rootsi (Gunnar Ekelöf, Elsa Grave, Erik Lindegren, Bertil Malmberg, Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke,
Suits, F. Tuglas, J. Aavik (kes?). Nende moto oli "olgem eestlased aga saagem eurooplasteks", moto autoriks on Gustav Suits. Neid mõjutas eelkõige sümbolism (milline kirjandusvool?). Nooreestlased suunasid oma kirjanduse haritud lugesjaskonnale. Rühmitus lõpetas tegevuse, sest ........................................................................... Noor Eesti tähtsus (vähemalt 4 tk): 1) Arendasid keelt 2) Rikastasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid. Järgmine rühmitus oli Siuru, mis tegutses aastail 1917-1919. Nende moto oli Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud! Siurulaste hulka kuulusid: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu, nende perekonnanimedest tuleb kokku GUSTAV. Siurulasi mõjutas kõige enam impressionism (mis vool?). Siuru tähtsus (vähemalt 4 tk): Armastusluule viimine uuele tasemele, Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis
Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi Ülikoolis, kus ta hiljem töötas lektorina. Rootsis elades tõlkis Laaban rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet.(,,Ilmar...",11.01.09) Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik "19 kaasaegset prantsuse luuletajat" (19 moderna franska poeter, 1948). Eesti luulet tõlkis Laaban veel saksa ja prantsuse keelde. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios.(Malin,11.01.09) Aastail 1964 ja 1965 elas Ilmar Laaban mitu kuud Põhja-Ameerikas. Tal oli plaanis pidada seal loenguid, kuid päris mitmed nendest jäid ära pagulaseestlaste omavahelise kanakitkumise ja selle tõttu, et mõnedes ringkondades peeti Laabanit maailmavaatelises mõttes roosaks. (Malin,11.01.09) 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks. (,,Ilmar...",11.01
puänte. Fantaasia püsib puberteediealise tasemele. Talle meeldib lisada teaduslikke detaile. Edgar Allan Poe on rahutu unistaja, õnnetu luuletaja võrdkuju. Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika novellizanri alusepanijaks. Lisaks luulele ja proosale on Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, mis ilmusid ajakirjades. Poe proosa kolmeks komponendiks peetakse oskust luua sündmustele lummav keskkond, olla usutav ja viia ootamatute pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis- süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes.
a Saksamaale 2. Tõstetakse esile indiviid ja tema mõttemaailm rahvas rivistub kirjaniku järgi, mitte vastupidi (Nietzsche lugemine) 3. on opositsioonis rahvuslikkusega eemale matsist ja tema jumalast - tuglas 4. järgiti puhta kunsti ideaali 5. Vormikultus sisu korval tähtis vorm . 6. alahinnati kunsti ideelisust idee on surelik kuid stiil ei vanane Jaan oks 7. tuntakse ära Juhan Liivi ja Petersoni talent 8. Luuakse asjatundlikkku kirjanduskriitikat - kirjuattakse retsensione 9. levib uusromantis kirjandusvooluna 10.oluline oli keeleuuendus. Esimene maailmasõda tuli ja toimus kainenemine, tekib masendus ja ängi tunne- noor eesti laguneb, tekivad ka Noor eesti sisesed arusaamatused. Arusaamad muutuvad. 4. Johannes Aabiku keele ueendus ja novell ,,Ruth" mille poolest on see oluline Keeleuuendus e ideed: ܭY Nud nd I ä ülivõrre Lühike mitmuse osastav -ism ismuse asemel - mask vorm
Tema üks juhtivamaid temaatikaid on fanatism. Ta võitles selle vastu ja leidis, et fanaatilisus on halb. Voltaire’i looming läheb sajandi keskel pooleks. Varasemad mõtted saavad uue tõuke 1756ndal aastal (toimus Lissaboni maavärin, mille kohta ta kirjutab poeemi). Voltaire’il purunes siis usk maailma harmooniassa. Ta leidis, et maailm on suur disharmoonia ning jumalik ettehool ei päästa kedagi. Voltaire jätkab massiivselt kirjutamist, siinhulgas ka kirjanduskriitikat: näiteks „Arutlus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast“; otseseid pöördumisi; draamasid (tol ajal kirjutati palju draamat, mida ei saanudki lavastada). Voltaire’i puhul on oluline ka meelde jätta, et tema teemaks oli juba keskaeg, mitte antiik, ning lihtsad inimesed (mis on iseloomulik romantismile). Pärast 50ndaid oli Voltaire seotud ka valgustuse suurprojektidega – prantsuse suur entsüklopeedia. Seal pandi kirja kogu ajastu. See on ka valgustuslik suurteos (aga mitte
On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad, kellega ta nõus polnud. Nt tülitses Rousseau'ga päris palju. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aastast ühes sündmusest Lissaboni maavärin. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt vajuda maapõhja, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat. ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast". ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale". ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika. Voltairel on juba teemaks keskaeg, mitte antiik. Veel üks teema: lihtsad inimesed. Enam me ei räägi tähtsatest inimestest, vaid keskmistest lihtsatest inimestest. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Idamaine temaatika on juhtiv
35 ,,Uusi raamatuid tutvustatakse vähe"- võimalik, aga nagu ütleb vanasõna:"Kes otsib, see leiab"..nii on ka uute raamatute leidmisega. Peab ise huvi tundma. Kõike ei saagi ette näidata. Leili-Maria Kask kirjutab kirjutises "Ajakirjandus ja kirjandus", et küsimus pole reklaamis, vaid õige raamtu ja õige lugeja teineteise leidmises. Kirjandusest kirjutamine tähendab tavaliselt kirjanduskriitikat, kirjanduskriitika aga üldist (väär)veendumust mööda eelkõige kirjaniku kirjutamist - õpetamist, kuigi kasvatamist - õpetamist vajaksid hoopis lugejad. Osa õpilasi vastas, et kirjutamine sureb välja kui seda piisavalt ei reklaamita. Lugemine ei saa välja surra, kui me ise sellel juhtuda ei lase. Me ise peame rohkem lugemisväärsest huvituma. Ja võimalusi selleks on palju. Ajalehes Eesti Päevaleht ilmub
Tema arengus märgata ka kriisiolukordi, see väljendub selles, et paralleelselt tekkisid teised mõtlejad ja kirjanikud, kellega Voltaire' ei nõustunud, sh Rousseau. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aasta Lissaboni maavärinast. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt maapõhja vajuda, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat: ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast", ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale", ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika.Voltaire' teemaks on pigem keskaeg kui antiik. Samuti lihtsad, keskklassi töökad inimesed. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline Euroopa romaani ülesehitus, vaid katsumuste jada. Inimene
enneaegse surmani. Edgar Allan Poe on rahutu unistaja, õnnetu luuletaja võrdkuju. Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika novellizanri alusepanijaks. Lisaks luulele ja proosale on Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, mis ilmusid ajakirjades. Poe proosa kolmeks komponendiks peetakse oskust luua sündmustele lummav keskkond, olla usutav ja viia ootamatute pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes
Berk Vaher (alustas suure ja jõulise eksperimentaalse proosaga. Kirjanduselu organisaator). Mart Kangur (palju keelemänge luules. Lühikesed, vaimukad, 2005 Jaak Rand ja teisi jutte). Eesti proosa kesksed kujud: Maarja Kangro (s. 1973) (ka luuletaja. 2016 Klaaslaps dokumentaalsuse avaldumise viis on erandlik ja väga isiklik). Jan Kaus (s. 1971) - kõige aktiivsem Eesti kirjanik, suudab kõike: luuletada, proosat kirjutada, draamavormi katestada, maalida, kirjutada kirjanduskriitikat, ise näidelda jne. 2014 Ma olen elus romaan. Proosa aastaauhind 2014). Meelis Friedenthal (Läbimurre tuli 2012 ,,Mesilased". Friedenthal ja Hargla alustasid mõlemad sajandivahetusel ulmekirjandusega tulevikku suunatud kirjandus. Friedenthal ,,Kuldne aeg". Siis ühel hetkel keerasid tuleviku pilgu mineviku suunda. Pööre oli silmatorkav. Kai Aareleid (pärimuslike juurtega romaan ,,Linnade põletamine"). Kätlin Kaldmaa (kirjutanud luulet ja proosat).
15-aastaselt hakkab kirjutama ajalehtedele, tõlkima (valdab vene, saksa, prantsuse ja kreeka keelt). Õppides gümnaasiumis organiseerib 1903 Mihkel Veske ja Koidula mälestuspäeva. Heidetakse koolist välja, aga hiljem lõpetab kuldmedaliga. 1904 astub Tartu Ülikooli, teisel semestril läheb Soome rahvaste kirjandust ja esteetikat õppima. Seal tutvub Eino Leinoga. 1905 esimene luulekogu ,,Elu tuli". Ta omandab soome, norra, taani ja rootsi keele. Peale luuletuste kirjutab ka kirjanduskriitikat ja esseesid. On mitmete ajalehtede kaastööline. Peale lõpetamise jääb ülikooli raamatukokku tööle, abiellub ülikoolikaaslase Johannaga (tarmukas, suur). Kui algas Esimene maailmasõda, Suits mobiliseeritakse, aga lubatakse rindel olemise asemel õppejõud olla. 1913 teine luulekogu ,,Tuulemaa", 1920 veel ,,Ohvrisuits", poeem ,,Lapse sünd" 1922 ja samal aastal ka ,,Kõik on kokku unenägu". Eesti kirjandusse on Suits läinud luuletajana, kes lihvis oma luuletusi täiuslikkuseni.
Siurulased olid Oksa fännid. 1918 aasta alguses muutus olukord poliitiliselt nii pinevaks. Kui olukord oli veidi rahunenud, läksid Oksa vaatama, selgus, et ta oli surnud. Oks suri päev pärast Eesti vabariigi väljakuulutamist. Looming: Tuglas on öelnud, et kui Oksal olnuks tänapäeva mõistes kirjanduslik agent, kes oleks teda toetanud, oleks tal sürrealismi voolus olnud menu. Kuna Oks oli omaette nähtus ja üksi, jäi ta laiemale publikule tundmatuks autoriks. Kirjutas novelle ja ka kirjanduskriitikat. On öelnud, et oli väga spontaanne kirjutaja. Tuglas oli lõputu viimistleja, läks peensusteni. Oks oli spontanne. Räägiti, et kui talle kirjutamistuhin peale tuli, võis ta ühe jutiga selle valmis kirjutada, tegemata hiljem märkimsväärseid muudatusi.. Sürreaalne, meeleolupildid hüplevad siia-sinna. Sürrealistlik - põhineb alateadvuslikul infovoolul. Novellide sisu tundub olevat enamasti rõhutatult argine, realistlik, võib-olla isegi naturalistlik
saanud tollases kirjanduskultuuris otsesõnaliselt avaldada. Paul-Eerik Rummo (s. 1942) Tegemist oleks justkui kahe näoga mehega. Rummo tähendus eesti kirjanduskultuuris on koguaeg olemas olnud alates kuuekümnendatest. 60ndatel on ta tõenäoliselt kõige tuntum noor kirjanik. Praeguseks on tegemist poliitikuna. Tema kirjandusrollist väljaastumine ei tähenda kindlasti kirjandushuvi kadumist. Huvitav on ka see, et ta ühsna järjekindalt on uue sajandini välja kirjutanud kirjanduskriitikat (olles ise minister). Samuti jätkas ta ka luule tõlkimist. Kirjandushuvi pidevus on kindlasti olemas. Ta sünnib 1942. aastal Paul Rummo peres. Paul Rummo puhul tuleks rõhutada seda, et hilisemas eas tegeles ka kirjanduse uurimisega. Siin tekivad ka huvitavad kattumised ja lahknemised poja ja isa vahel. Noorele Rummole pakub huvi Visnapuu loome. Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel
USA kirjandusteadus on julgem ja lohakam kui Euroopa oma, samuti ei olnud USAs strukturalismi, millelt hüpati kohe üle poststrukturalismi. Vene formalistid ja hiljem Tsehhi ja Prantsuse strukturalistid kritiseerivad tüpoloogilist ja evolutsioonilist kirjanduslugu. Kirjanduslik tekst ei taandu biograafiale ega ajaloolisele kontekstile. R. Jakobson: traditsiooniline kriitik ei tegele teksti endaga, vaid ainult kontekstiga. Vene formalistid püüdsid luua puhtimmanentset kirjanduskriitikat. V. Sklovski Kunst kui võte. Kunsti eesmärk on raskendada/pikendada ja uuendada kunstiteose vastuvõttu, teha see vastuvõtt täielikumaks ja värskemaks; see on kummastumine. Kummastumine on ootamatu vaatenurk, visioon, kirjeldus ootamatust vaatepunktist. Kirjanduse ajalugu on vene formalistide arvates seega automatiseerumise ja deautomatiseerumise pidev vaheldumine. Tõnjanov: I toimub teatud võtte automatiseerumine, selle asemele
uue kunstnikutüübi tulek eesti kunsti. Niimoodi „N-E“ vastandus ka varasemale eesti kirjandusele, kujundikasutusele, lähenemisele jne. Janno on maatüüpi, Toomas suurlinlik kunstnik. Eraldi kindlasti tuleb rõhutada, et „N-E“ pööras tähelepanu kirjandusliku keele arengule. On üks tahk tegevuses: uus kunst vajab uut keelt. Selle eest hoolitses J. Aavik ehk keeleinimene+kunstnik. „Noor-Eestiga“ tõusis eesti kirjanike teadlikkus vormist, eri „N-E“ autorid viljelesid kirjanduskriitikat ja seega räägitakse ka kirjanduskriitika uuele tasemele tõusmisest ja professionaliseerumisest. Noor-Eesti tegevuses pöörati palju tähelepanu ka raamatu kujundusele. On oluline, et sama raamatu kujundamise või taseme tõusu puhul lõid kaasa ka toona olulised Eesti kunstnikud Nikolai Triik, Ants Laikmaa: I Eesti kunstnike plejaad. „N-E“ liikmed tutvustasid väljaannetes eesti k eestlastele maailma kultuurisuundi, mis olid seotud maailma filosoofia ja esteetiliste suundumustega.
Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt. Hariduslik ja kommunikatiivne tegevus tõi kaasa seda, et kirjanduse maht kasvas (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes selline asi nagu ajakirjandus. Ajakirjanduse tähtsajandiks on 18.sajand. Ajakirjad sisaldasid ka kasvatuslikke artikleid. 18.sajandi vältel hakkas ajakirjades esinema ka kirjanduskriitikat. Kasvas ka tõlgete arv. Seda lausa hüppeliselt. Tõlge on osutunud mõnel hetkel mõjusamakski kui oma keelne kirjandus. Omal maal ei pruugi maal olla nii populaarne kui näiteks tõlkeraamat mõnel teisel maal. Kommunikatsioon nii füüsiline kui ka vaimne Euroopa maade vahel tihenes ja muutus kosmopoliitsemaks. Sellepärast peetaksegi valgustussajandit kosmopoliitseks sajandiks. Autorid uurivad vastastikku üksteise mõju teineteisele. Voltaire sai oma loomingulise impulsi ühelt
2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 5 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming- Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1901--1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Kätki laul").
Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) Saarlastel oli ka suur panud Noor-Eesti rühmituses, kuna rühmitusega olid tugevalt seotud Johannes Aavik. Johannes Aavik keeleteadlane. Pärit Laimjalast. Ta võttis aktiivselt osa Noor-Eesti rühmitusest, kus III albumis avaldas varjunime Randvere alt jutustuse ,,Ruth". Jaan Oks- Eesti kirjanik. Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Novellikirjanik, kes tegi kaastööd Noor-Eestiga Aira Kaal põhiliselt luuletaja, aga ka prosaist, kes tegutses peale II maailmasõda. Pärit Tornimäe kandist. Luulekogu ,,Ma ei anna relva käest". Proosa ,,Kodunurga laastatud".
Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed:
(Byron- "Tõde on igast väljamõeldisest kummalisem"). "Kaaren ja teisi luuletusi". Looming- peetakse kaasaegse hirmu- ja õudusjuttude rajajaks + tead fant + kriminaalkirj. Keskendus olulisele, lisas ärevust, kuid säilis usutavus. Loogiline ülesehitus, rahulik stiil, realistlik kujutamislaad, keskendatus. 1) oskus luua haarav õhustik 2) olla usutav 3) jõuda loo lõpus üllatava pöördepunktini- >üllatada. ÕPIK: e.k tõlkis Johannes Aavik. Kir kirjanduskriitikat. Ei esita oma ajastu olustikku, puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sots küs. Detailsus, kurbus. Kangelane: passiivne, tahtejõuetu, hoiduvad maailmast kõrvale, kannatavad, aga ei võitle. 3 tsüklit 1) Hirmu- ja õudusj- surm on päästja, toob rahu, lõpp maisele kannatusele "Enneaegne matmine" "Must kass" "Usheri maja langus"- lkk 99, vanaaegne loss, Roderick Usher (hullumeelsuse piiril noormees)-
· Friedebert Tuglas on asutanud novelliauhinna (Friedebert Tuglase novelliauhind). · 1922 loob ,,Eesti kirjandusliidu" ja 1923 ajakirja ,,Looming" · Tuglas oli arvestatav kirjandus kriitik, ta kriitiliselt lahanud ,,Kalevipoeg". · On kirjutanud monograafia Juhan Liivist ja palju tema luuletusi välja andnud. LOOMING: · Tuglas kirjutas monograafiad peale Juhan Liivi ka A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia".Samuti on tal oluline roll Juhan Liivi, Kristjan Jaak Peterson ja Jaan Oksa tööde säilitamisel. lukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: · 1901--1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. Oli nobe kirjutaja, polnud väga valiv. Debüüt 1901 jutustus ,,Siil" -lastele (õppis siis Hugo Treffneris). 1903 novell ,,Hunt" allegooria- mõistu ütlemine.
kimbutama: alkohol ja narkootikumid, mis viisid mehe enneaegse surmani. Edgar Allan Poe on rahutu unistaja, õnnetu luuletaja võrdkuju. Ta ei kohanenud oma aja ega maaga. Tema maailm on kusagil igavese ilu ja õuduse vahepeal. Kuigi ta ise peab ennast luuletajaks, pidi ta tulutoovamaid zanre majanduslike olude sunnil kirjutama hakkama. Ta on kirjutanud 70 novelli, mistõttu peetakse teda ameerika novellizanri alusepanijaks. Lisaks luulele ja proosale on Poe kirjutanud kirjanduskriitikat, mis ilmusid ajakirjades. Poe proosa kolmeks komponendiks peetakse oskust luua sündmustele lummav keskkond, olla usutav ja viia ootamatute pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes
annaabi.ee 
