F.Tuglas (0)

TUGLAS
Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedevert Mihkelson või Michelson; 2.märts 1886 Võnnu kihelkond , Tartumaa (praegu Põlvamaa) - 15.aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis ( venekeelne haridus ) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt “Siil”. Haridustee jätkus HTG-s.
Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist ; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse “Meri”). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse “Noor-Eesti”. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus “Marginaalia”. Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus nind kujutuslaad.
Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:
1901-1914 - otsingute ja katsetuste periood.
Põimuvad realism ja romantism . Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega (“Siil”, “Hunt”, “Hingemaa”) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega ( poeem “Meri” ja “Kätki laul”).
1914-1925 - kõrgperiood; novellid , uus-romantism.
Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu “Saatus”). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.
1925-1971 - psühholoogiline realism.
Romaaniga “Väike Illimas” (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja
-inimesi, jõudis Tuglas taas realismi. Ta viljeles ka kirjanduse lühižanre (“´Marginaalia”) ja tõlkis meisterlikult . Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestuste raamatutel , artiklitel ja uurimustel (“Juhan Liiv”, “Eesti Kirjameeste Selts”, Ado Grenzsteini lahkumine ”).
Teosed:

• “Väike Illimar ” (1962)
  

• “Reisikirjad” (1961)
  

• “Mälestused” (1960)
  

• “Valik kriitilisi töid” ( 1959 )
  

• “Eesti kirjameeste selts” (1958)
  

• “Juhan Liiv” (1958)
  

• “Valik novelle ja miniatuure” (1957)