ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Mais 1943 pages Laaban Rootsi. Jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis.
................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud...................................................................................................10-11 6 Guillaume Apollinaire...............................................................................................12-13 7 Ilmar Laaban...................................................................................14-15 Kokkuvõte......................................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 2 Sissejuhatus Sürrealism on 20
SISSEJUHATUS Ilmar Laabanit Eesti luuleklassikuks nimetada oleks võib-olla kohatu, kuna tegemist on sürrealismi suuna esindajaga. Pigem on ta välis-eesti autor, kes peaaegu ainuisikuliselt pani eesti kirjanduses sürrealismile aluse. Tema elu ei ole küll lühike ja traagiline, kuid on siiski huvitav ja mitmekülgne. Autori sulest ilmunud luulet ei ole lehekülgi arvestades väga palju, kuid see on sügav ja mõtestatud ning võrreldav maailma tipptegijatega, keda Laaban ka päris palju eesti keelde tõlkinud on. Käesolev referaat annab ülevaate Ilmar Laabani elust ja loomingust. Vaatluse all on tema luulekogud ja luuletused. Kasutatud on nii loomingut ennast, kui selle kohta kirjutatud retsensioone. 3 1. ELULUGU Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 aastal Tallinnas. Ta oli eestlasest isa ja lätlannast ema ainuke laps. Ema suri kui poeg oli 13-aastane. Laabani enda sõnul avaldasid talle olulist
kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid
l koduigatsus, mis oli süngetooniline ja tõsine l piltluule ja sürrealism l isklikud hindehädad, perekond, loodus Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes suutsid end paguluses oma valitud erialal teostada. Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, osa neist loobus. Sinna gruppi kuuluvad H. Nõu, E.K. Toona, I. Ivask, I. Laaman l Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses ja tunnevad end Marie Under (1883-1980) l Oli eesti luuletaja l Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" l
jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Eneseteraapiline funktsioon kirjeldatakse oma seisundit, proovitakse lahti seletada. Teisalt lohutada, kolmandaks osutada vastupanu. Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega ühest küljest võimalused lahti, teisalt peaks säilitama suhte Eestiga. Autorid: Ilmar Laaban manifesteeriv, sürrealistlik, Arno Vihalemm alustas 1930ndatel, jätkas paguluses, luuledebüüt 1954. 21. Kalju Lepiku luule. (1920-1999) Esimese perioodi moodustavad 1946 Nägu koduaknas, 1948 Mängumees. Esimene periood mingis mõttes traditsiooniline põhi on tugevalt uusromantiline, toetub algusest peale uuema rahvalaulu võtetele ja kasutab neid traditsioone ära, algusest peale isamaaline autor
1965 Kollased nõmmed 1968 Marmorpagulane 1992 Öötüdruk 1997 Pihlakamarja rist kasutab rahvaluule poeetikat sõnastuse, onomatopöa ja süntaksi tasemel ja sageli nii et ootuspärase korduse asemel on kontrast, mis eriti lõikavalt mõjub. Kaks teemaderingi tema luulel - metafüüsilised küsimused ja poliitika ja neile lisandub maapaoelamuse mõtestamine. Tähtsus eesti luule liikumisel realistlik-sõmbolistlikust voolusängist välja. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. ILMAR LAABAN (1921 2000) Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt: Millimallikas (2000) 1946 Ankruketi lõpp on laulu algus - Sürrealism. Laaban oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Kosmopoliitne hoiak. 1957 Rroosi Selaviste intellektuaalsed mängud keelega, kõlaefektile rajatud paradoksid ja anagrammid. 1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII VIII) 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid 1998 Ankarkättingens slut är sångens början
Tiigrimaast" (1955). Uurib pigem ennast võõras maailmas. Kogus ,,Kivimurd" (1958) tuleb luulesse rahvaluule intonatsioone ja keelendeid. See luule on satiiriline ja valuline. Suureneb ka intertekstuaalsus, sidudes oma luule eesti luule klassikaga (Liiv, Suits). Tema luuletustele igavikulise mõõtme annab ka Piibel. Lepiku luule liigub 1950ndatel moodsa maailma adekvaatsema kajastuse poole. Tähtsamaiks on tema jaoks siiski väärtused. 23. Ilmar Laabani luule ja häälutused Eesti pagulaskirjanduse kosmopoliit ja avangardist. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. Ta oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Esikkogu väljapeetud sürrealismiga ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) tekitas oma loominguga võõristust, eemaldus eesti traditsioonist. Kasutas modernismi uuemad võimalusi. Avaldas rootsi luuletaja Erik Lindegreniga valiku prantsuse moderluulet rootsi keeles (1948). Aforismikogu ,,Rootsi Selaviste" (1957) see
Kõik kommentaarid