Ilmar Laaban (0)

Ilmar  Laaban
Elu ja looming
Sünd ja õpingud
               
                  
 Ilmar Laaban sündis 11. detsembril  1921 Tallinnas. Oli eesti luuletaja, tõlkija  ja 
publitsist.
           1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle 
lõpetamist  Tallinna Konservatooriumis  klaverit  õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja 
publitsist.
1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel 
romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida 
Heino  Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise  muusika  huvitas teda  džäss  ja 
dodekafoonia.
Rootsis valminud  kirjutised
 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta 
jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist  Stockholmis . 
Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema 
eeskujuks oli Kurt Schwitters.  Laaban ise nimetas oma 
sedalaadi teoseid häälutusteks. 
 Tema häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi 
keelest. 1998 anti Rootsis välja  Laabani  häälutustest 
koostatud CD "Ankarkättingens slut är sångens början" 
(Ankruketi lõpp on laulu algus). Koopia sellest  plaadist  ilmus 
Laabani  luulest  tehtud lätikeelse valimiku „Putnu mistiskais 
mugurkauls”  lisana .
 Ta kirjutas 5  tuhat  palindroomi. Enamik neist on 
eestikeelsed, kuid on ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. 
Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb”, mis 
sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit, 
eestikeelsetest ilmus 2008 raamat „Eludrooge ego-ordule”.
Tõlketöö
 Rootsis elades tõlkis ta rootsi keelde prantsuse, saksa ja 
eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos 
Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik „19 
kaasaegset prantsuse luuletajat”
  („19  moderna  franska poeter”, 1948). 
 Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik  
„Magneetiline  jõgi ” (2001) kirjastuses Eesti Keele 
Sihtasutus .
 Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat 
rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines 
loengutega Rootsi raadios. 
Eestikeelsed teosed
• "Ankruketi lõpp on laulu algus" 
(1946)
• "Rroosi Selaviste" (1957)
• "Oma luulet ja võõrast" (1990)
• "Marsyase nahk (artiklivalimik)" 
(1997)
• "Magneetiline jõgi: värsitõlkeid 
prantsuse ja rootsi luulest" (2001)
• "Sõnade sülemid, sülemite 
süsteemid" (2004)
• "Eludrooge ego-ordule" (2008)
Rootsikeelsed teosed
 "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik 
Lindegreniga)
 "Poesi" (Luuletused) (1988)
 "Om litteratur" (Kirjandusest) (1988)
 "Om kunst" (Kunstist) (1988)
 "Om  musik " (Muusikast) (1988)
 "Palingarderomb" (2007)
Kõrgemad kohad ja surm
 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute 
Ühingu (AICA) liikmeks.
 Alates 1989. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu välisliige.
 Viimasel viiel  eluaastal  jäi ta osaliselt halvatuks ja 
kõnevõimetuks.
 Ilmar Laaban suri 29. novembril 2000 Stockholmis.

Document Outline

• Slide 1
• Sünd ja õpingud
• Rootsis valminud kirjutised
• Tõlketöö
• Eestikeelsed teosed
• Rootsikeelsed teosed
• Kõrgemad kohad ja surm