Jaan Oks (1)

Sarnased õppematerjalid

6

pptx

Jaan Oks

Jaan Oks Ettekanne Rene Ämarik  Jaan Oks Sündis Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas koolmeistri pojana. 18981902 õppis Kaarma Õpetajate Seminaris. 190304 töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana; 1905a. sai õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistri ametis. 1914a. mobiliseeriti sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25. veebruaril 1918. a. ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.  Jaan Oksa koolielu..

Kirjandus

11

doc

Jaan Oks - Referaat

KOOL Oma nimi JAAN OKSA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Aasta 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I JAAN OKSA ELU 4 1.1. Jaan Oksa lapsepõlv 4 1.2. Jaan Oksa kujunemine kirjanikuks 5 II JAAN OKSA LOOMING 6 III JAAN OKSA TEOSTE ARVUSTUSI 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 Lisa 1 10 3 SISSEJUHATUS Käes olevas töös annan ma ülevaate Jaan Oksa elust ja tegevusest. Jaan Oks on väga isepärane, erandliku kirjanikusaatuse ja loominguga autor, kelle seost oma kaasaegsetega ja eesti kirjanduse arenguga ei ole hõlpus määratleda

Kirjandus

2

doc

Saaremaa kirjanikud

Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 ­ 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883­ 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat ­ enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saare

Kirjandus

5

doc

19. saj ja 20. saj vahetuse kirjanduselu

mitmeid luulekogusid. Peamiselt isamaalised luuled, vaimulikud. Koidula ärkamisaegne luule läks inimestele tõeliselt hinge. Eriti isamaalised. Hakkas levima jäljendamine (hakati mõnda iidolit matkima, kuid ei küünditud temani, oli n-ö hale vari). Paljud võtsid endale Koidula eeskujuks ja hakkasid massiliselt matkima valulikku isamaaluulet. Hakati võtma kirjanikunimesid, kuna Koidulal oli see, nt Tundela. Ilmusid väga ilutsevate pealkirjadega luulekogusid. Kirjutasid peamiselt Jaan Bergmann, Jakob Tamm, Jakob Liiv. Vilksatasid ka Anna Haava, Juhan Liiv. Neid eristati teistest natuke rohkem. Sajandi alguses tõstis pead noorpõlvkond Noor-Eesti Rühmitus Noor-Eesti 20. sajandi algus. Aeg, kus pead hakkas tõstma uus põlvkond noori. Paljud jätkasid õpinguid ülikoolides. Postimees kujunes N-E toetajaks. 20. Saj algust iseloomustab Eesti linnakodanluse kujunemine. Sakslaste jõudude üleüldine kokkukuivamine. Eestlaste

Kirjandus

28

docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Ilmus ka palju kalendreid, luulekogumikke. 1895. ,,Eesti luuletajate album", 1901. ,,Eesti luuletajate lillekimp". Massiliselt hakati koidulat matkima (epigoonlik suund!) Võeti Koidula vaimus endale kirjanikunimesid (La-lõpulised nimed olid väga popid, nr. Tundela) LÜROEEPIKA- tõsisema sisuga, tugineti tihti vanadele müütidele. Eeldas võimekust värsse luua. Seda kirjutasid parema haridusega mehed, nt. J.Tamm, Jakob Liiv. Jaan Bergmann- olulisim ballaadide kirjutaja. (,,Igavene juut") Oli kõrgetasemelisem kui lüürika. Luulet ilmus sajandivahetusel väga palju, kuid tase oli äärmiselt kehv ja madal. Sajandi lõpus oli luules kriis. madalamale polnud võimalik eriti langeda. 13. Eduard Vilde Pudivere mõisa kupja poeg. Õppis Tallinna saksakeelses alg- ja kreiskoolis. Vanemate juures Keila lähedal elades kirjutas 17-aastasena oma esimese

Ajalugu

3

doc

Proosa aastatel 1905-1940

Proosa aastatel 1905-1940 Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ka 20.sajandi alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline

Kirjandus

Kommentaarid (1)