Wiedemann sündis 1805 Haapsalus, teaduslikku tegevust alustas Tallinnas, uurides komi, mari ja udumurdi keelija grammatikaid. Nende tööde eest valiti ta Vene Teaduste Akadeemia liikmeks, kus ta pööras tähelepanu eesti keele uurimisele. Esmalt alustas põhjaliku eesti-saksa sõnaraamatu koostamist, lisaks reisis ta läbi kõik eesti murdealad. Sõnaraamatu koostamiseks töötas ta läbi peaaegu kogu eestikeelse kirjanduse ja küsitles kirjamehi(nt Kreutzwald). Sõnaraamatu koostamisel kasutas transkrpitsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üles märkida. Ainult välteid ta ei märkinud. 1869.a ilmunud sõnaraamatus oli kokku 50 000 sõna. Seejärel asus Wiedemann koostama grammatikat, mis koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli abiks paljudele hilisematele keeleteadlastele. Wiedemanni grammatika ilmus 1875.
kooslusega, samuti on tammik peatus- või pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele. Siinse vanema põlvkonna tammede vanim elav tamm ,,Prohvet" on korbaproovide alusel 374- aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on inspireerinud mitmeid kirjamehi. Lisaks on avaldanud tammiku kohta uurimistöid ja artikleid. Ka praegusel ajal on seal hea käia Jaanitulel või sõpradega mängimas. Peale selle on tammikus võimalik korjata ka palju erinevaid lilli ja käija viinamäe tigusid vaatamas keda juba igalpool ei kohta. On väga hea, et on olemas selline paik nagu Lehmja tammik.
Dadaism · 1916. aastaks kogunes Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke. · Rühmituse nimi " dada " päritolu on senini segane. · Rühmituse kuulusid sakslased Peale Tzara ja Janco, Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. · Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, Merzbild. · Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Piabia ja Man Ray.
Ajaloos on aga säilinud erinevad kirjalikud allikad, tänu millele on üldse võimalik ajalugu uurida. Ajalugu võib muutuda, kuna arheoloogiliste kaevamiste tulemustena leitakse uusi leide. Eesti ajalugu küündib 11 000 aasta vanuseni ning kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Eesti- kui ka võõrkeeltes õpitakse toetuma aprioorsetele ning empiirilistele argumentidele. Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi ning luuletajaid. Grammatika õppimisel toetutakse empiirilistele argumentidele, kuna väga suur fakt on see, et g,b,d ning k,p,t on sulghäälikud. Empiirilised teadmised ei tee inimest harituks. Igal inimesel peaksid olema ka enda uskumused ja arusaamad erinevatest asjadest.
Geograafias on ka faktid, näiteks mis aegkonnas tekkisid kivimid. Ajaloos on vanadest aegadest säilinud tekstid, millest teadlased üritavad aru saada ning selle sisu edasi anda. Eesti muinasajaloost saame teada väga palju Läti Hendriku kroonikast. Arvan, et keeleõpetuses toetutakse nii aprioorsetele kui ka empiirilistele argumentidele. Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi ning luuletajaid. 9. klassis lugesin romantismi ajastu üht suurimat teost, milleks oli Alexander Dumas ,,Kolm Musketäri." Samas, kui õpitakse grammatikat, siis toetutakse empiirilistele argumentidele. Näiteks see on fakt, et g, b, d ning k, p, t on sulghäälikud. Arvan, et kui inimene tahab olla haritud, siis ei piisa üksnes empiiriliste argumentide teadmistest. Sealt tuleb küll meie jaoks põhiteadmine, kuid samas arvan, et ka aprioorsete argumentidele peaks olema koht meie ajus.
Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kes plaanisid ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp.
Indulgentside müük toimus kindlate reeglite kohaselt korraldatud kampaaniatega. Põhilised maksud siiski maavaldustest ja mitmesugustest maksudest (kümnis, pearaha). Karolingide renessanss Kultuuri tõus Frangi riigis 8. saj teisel poolel ja 9. saj alguses, "positiivsete sammude rada". Hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit (avaldus antiikautorite käsikirjade kogumises, ümberkirjutamises ja matkimises), õukond kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Karolingide renessansi keskus oligi Karl Suure õukonna nn akadeemia, kuhu kutsuti silmapaistvaid teiste maade õpetlasi. Kultuuris oli eesmärk saavutada Antiik-Rooma tase. Rajati õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte Karl Suure rahareform. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega
Erootilised tekstid annavad raamatule värvikust ning mõningad momendid on üsna humoorikad. Ka nüüdsel ajal käitutakse ebaeetiliselt, mis viitab tõsiasjale, et alati on neid, kes reeglitest kinni ei pea. Ilmselt on see inimloomuse üks pahesid. Eiratakse reegleid, sest ilmselgelt muudab nendest mitte kinni pidamine elu pisut huvitavamaks ning samuti kaasnevad riskid. Raamat on läbi aegade olnud kuulus ning mõjutanud nii kunstnikke, näitekirjanikke kui ka kirjamehi. Autor kajastab XIV sajandi probleeme hästi ja lõpetab novellid enamjaolt moraaliga. Arvatavasti kirjutas ta moraalid, et teised ei teeks samu vigu. Ta justkui motiveerib inimest võtma elu rahulikult ja murevabalt ning soovitab minna kergema vastupanu teed pidi, kuid ühtlasi arvab Boccaccio, et elu tuleb nautida ning võtta sellest viimast.
6) Kes oli L-Eesti kirikukirjanduse rajaja? 7) Mis on piibel ja millistest osadest see koosneb? 8) Millal ja kus ilmus esimene eestikeelne piibel ja kes juhatas tõlketööd? 9) Millised üldtuntud väljendid pärinevad piiblist? 10) Milline oli piibli tähtsus? 11) Kes oli ,,Oh ma vaena Tartu linn" autor ja kust pärineb aines? 12) Millistest osadest see koosnes? 13) Kes olid estofiilid ja millineoli nende osa eestlaste maailmapildi avardamisel? 14) Nimeta estofiilidest Saaremaa kirjamehi ja tutvusta nende loomingut. 15) Kes oli Rosenplänter, millist ajakirja ta välja andis, tema tähtsus? 16) Kes oli O. W. Masing, miks nimetatakse teda Eesti vanema kirjandusloo tähtsaimaks esindajaks? 17) O. W. Masingu rahvavalgustuslik töö? 18) Kes oli Mannteuffel, tema ilukirjanduslik looming ja selle tähtsus? 19) Millal ilmus esimene eestikeelne kalender ja mida see sisaldas? 20) Milline oli esimene eestikeelne ajakiri, kes ja millal seda välja andis?
Seoses sõjandusega: sõjanduses oli elukutseline palgavägi. Võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluse piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpingud sõjaväelaagrites. Võimas piirikaitsevöönd. 5. Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Nimeta kaks põhjust. Kultuur saavutas õitsengu Augustuse ajal, sest Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas, aga ka kirjamehi, et need oma loomingut jäädvustaksid. Augustusel olid rikkad sõbrad, kes aitasid tal taotlusi ellu viia ja kes kutsusid lähikonda tuntuid autoreid ning toetasid neid rahaliselt, et neil oleks kõik olemas loomingu valmistamiseks. 6. Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis Rooma kultuuris? Sõnasta kaheksa seostatud paari, kus iseloomulik joon riikluse, elulaadi või mõtteviisi kohta oleks ühendatud sobiva kultuurialase näitega. 1
sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Hiljem said kartaagolased hävitavalt lüüa ja kartaago kaotas välisvaldused, laevastiku ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega roomlaste poolt. 7. Tähtsamad Rooma kultuurisaavutused, arhidektuur. Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, võimekaid kirjamehi. Poeet Vergilius, eepos ,,Aeneis'' Kaarikute võiduajamine, gladiaatorite võitlus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum. Hipodroomidest oli kõige suursugusem Circus Maximus. Hakati rajama teid ja sildu, veejuhtmeid ehk akvedukte. Saunad ehk termid, triumfikaared 8. Mõisted: aristokraatia- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule patriitsid- ratsaväelased plebeid- lihtrahvas, õigus osaleda rahvakoosolekul, jalaväelased
Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikmeks aastatel 1916 1922. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis. Dadaiste on suuresti mõjutanud I maailmasõda
naljad. Olulisel kohal komöödias oli sõnasõda peategelaste vahel ja ka parabaas, mis tähendab, et väljutakse lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Seal hulgas muutus kõik, koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44st komöödiast on meieni jõudnud vaid 11. Tema peamiselt pilkas neid, kes taotlesid sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest, samuti ka filosoofe ja kirjamehi, kelles ta nägi traditsiooniliste väärtuste kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid. Vana-atika komöödiale järgnes nn keskmine komöödia, kuid sellest on säilinud väga vähe, üksnes fragmente. Iseloomulik oli koori rolli taandumine, koor laulis vaid vahelaule, millel ei olnud üldse seost sellega, mis toimus lavapeal. Tegevus muutus aga parodeerivaks või siis olustikulisemaks. Hellenismiajal ehk uusatika komöödias domineeris olustikuline laad.
pigem vanus kui päritolu), siis keskajal kujunesid tugevalt välja seisused, need olid aadlikud, vaimulikud ja lihtrahvas. Kui varem oli keskendutud mitmetele jumalatele, siis nüüd keskenduti katoliku kiriku järgi vaid ühele Jumalale, keda kujutati maailma loojana. Eeposte asemel oli kultuuri aluseks piibel. Ka kunstis hakati kujutama enamjaolt piiblis seisvaid sündmusi. Samas oldi ikkagi aukartlikud ka antiikaja kultuuri suhtes. Hinnati muistseid Rooma ja Kreeka kirjamehi ja nende õpetusi, neid uuriti üsna põhjalikult. Ka haridus ja teadus põhinesid antiikaja õpetlaste tarkusel kui ka lisati piiblitarkusi. Kui antiikajal said haridust õpetlastelt vaid üksikud valitud mehed, siis nüüd tekkisid suured kloostri- ja kirikukoolid, mis olid kiriku ja vaimulike hoole all. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kui antiikaegse haritlaskonna moodustasid filosoofid, siis keskajal vaimulikud. Kõige
tema õpetuses nähti Moosese õpetusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist. Ta lasti hukata Kolgata mäel ristilöömise läbi. Tema surm ei peatanud tema õpetuse levikut. Teda peeti messiaseks ehk Kristus. Teda hakati nimetama Jumala Pojaks. 4. Mõisted Constantinus- Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu ja lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Maecenas- rikas kultuurisoosija, kes võttis enda hoole alla andekaid kirjamehi Titus Livius- Ajaloolane, kes tõi oma teostes esile õpetlikku sõnumit. Ta kirjutas "Linna asutamisest alates", milles esitas Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Alma mater- ülikool Dum spiro, spero kuni hingan, loodan 5. Rooma keisririik 1) Varane keisririik 30eKr-235pKr 2) Segaduste aeg 235-284pKr 3) Hilise keisririigi aeg 284-476 Varane keisririik Kui Octavianus oli võimule tulnud, võttis ta endale aunimeks Augustus. Tema valitsusaeg oli
aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal). Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" (rezissöör Mati Põldre, 1982) Teosed · Valitud teosed I-II, koostanud Rudolf Põldmäe, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959 Kirjandus · "C. R. Jakobson ja tema ajastu" (artiklikogumik), koostanud Ea Jansen, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957 · Ea Jansen, Rudolf Põldmäe, "Carl Robert Jakobson". Lühimonograafia, sari Eesti kirjamehi, Eesti Raamat, Tallinn 1968 · Ea Jansen, "C. R. Jakobsoni "Sakala"", Eesti Raamat, Tallinn 1971 · Rudolf Põldmäe, "C. R. Jakobsoni teedest ja töödest". Eesti Raamat, Tallinn 1985 · Ea Jansen, "Carl Robert Jakobson muutuvas ajas", Eesti Raamat, Tallinn 1987 · Herbert Laidvee, "Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863-1980", 1991
kuulus ülemkihi hariduse hulka. Sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. Inimesi ja loomi kujutati elavalt väga nappide ja tinglike vahenditega. 13. sajandil pandi pearõhk lihtsusele, kuna budismi tõdesid ei saavat väljendada sõnades, vaid visuaalselt. Kasutati ühevärvilist tussi ja võimalikult lihtsaid motiive. Kujutis tehti vaid ühte nurka. Seos kirjandusega Kõik keisrid soosisid kunsti ja kirjandust. Ka keisrite seas sirgus kirjamehi ja kunstnikke. Kõrge taseme saavutasid siidiriidele tikkimine ja siidimaal. Peamiselt tikiti ja maaliti maastikke ja loodusvaateid. Tuntud teosed: Kiviehitise üldtuntud on Suur Hiina müür. Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal. 7.saj Songi dünastia maastikumaal Maaling siidil 12.saj : Emand Wen-Chi tagasitulek. Wang. E Vaade kaugusse ühest paviljonist Tuntud kunstnikud: Ai Weiwei hiina kunstnik, skulptor, kuraator. Zhong Acheng- maalikunstnik
inimene, kelle intellektuaalsed võimed ületavad mitmekordselt iga teise Maal elava liigi omi. Ta on võimeline korda saatma imekspandavaid tegusid, näiteks korraldama kosmoseekspeditsioone, ehitama pilvelõhkujaid, viima läbi üliraskeid meditsiinilisi operatsioone ja palju muudki. Siiski eristab kõige enam inimesi teistest Maa asukatest tema loomus ja mõttemaailm, mis on paelunud nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Ka eesti üks kuulsamaid kirjamehi Anton Hansen Tammsaare on öelnud: ,,Ei ole midagi huvitavamat kui inimene." Mitmekülgset ja huvitavat inimest tutvustab Anton Hansen Tammsaare oma epopöa ,,Tõde ja õigus" esimeses osas, kus autor kirjeldab, kuidas ümbritsevate inimeste sunnil võib muidu korralik ja heade kavatsustega tööinimene oma isikuomadused minetada. Pentaloogia algab Andrese ja Krõõda asumisega Vargamäele, kus mehel tekib omamoodi konflikt
otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavlaste jt. emantsipeeruma hakkamises. 19. sajandi esimesel poolel leidus Eestis juba mitmeid baltisaksa haritlasi ja kirjamehi, kes tundsid huvi siinse maarahva keele ja kultuuri vastu, olgugi et see huvi oli valdavalt teoreetiline. 1838. aastal Tartus asutatud Õpetatud Eesti Selts koondas selliseid estofiile ja seltsi koosolekutel teoretiseeriti ka eesti ja läti talupoegade etnokultuurilise saatuse üle. Selline vaimutöö valmistas ette ka hilisema eesti rahvuseepose ,,Kalevipoeg" valmimist, mille loojateks said seltsi eestlastest liikmed, arsti haridusega Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald
Realism Eestis, küsimused 1.Realism Eestis, autorid. Aastad 1890-1896 märgivad murrangut eesti kirjanduses. Selleks ajaks oli ilukirjanduslik kriis jõudnud haripunkti. ärkamisaja suurte eeskujude tulemusena tekkis 80-ndail aastail tohutu hulk "kirjamehi", kes kõik innukalt ilukirjandust kirjutasid ja oma tühise loominguga täitsid eesti kümnekonna ajalehe ja kalendrisabade sisu. On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike uudistega
seda eriti realistlikul moel. Need on nn. nihestatud maailmad kus kõik on nii tõeline aga ometi nii ebareaalne. Seda suunda nim. ka veristlikuks(ladina k. veritas-tõde). Selle liikumise juhtfiguuriks sai René Magritte , sarnases stiilis maalis ka Max Ernst ja sürrealistidest kuulsaimaks saanud Salvador Dali. Dadaism Dada kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal neutraalses veitsi linnas Zürihis kuhu oli sõja jalust põgenenud mitmeid kunstnikke ja kirjamehi. Vaimuinimesi vapustas sõda sügavalt ja pani kahtema kodanike seniste tõekspidamiste üleNii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. ''Dada'' pärineb prantsuse keelest, mis tähendab lastekeeles mänguhobust. Dadaism võrsus anarhistlikust protestist sõja ning kapitalistliku ühiskonna ja kultuuri vastu. Dadaismi
KEELATUD SUHTED Esimesed kirjalikud teated eestlaste seksuaalkäitumisest pärinevad võõraste sulest ja suhteliselt hilisest ajast. Pole ka ime, et näiteks Läti Henrik 13. Sajandi sõjakeerises paganate „pattudele“ (sest mille muuna kohalike elanike kombeid võinuks tollal kristlike silmis paista) tähelepanu ei pööranud. Saksa ja rootsi kirjamehi iseloomustas mõistagi kristlik vaatenurk. Seepärast suhtus enamus neist maarahva kommetesse umbusklikult või halvakspanuga. Igaühe isiklikust ilmavaatest sõltus vaid see, kas patuelus peeti süüdlaseks sakslastest ülemkihti või talurahva enda pahelist loomust. Baltisaksa kirjamehed kujutasid eestlasi enamasti, kui häbituid endassetõmbunuid olevusi, kes ei loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis.
naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks. Suurel hulgal tema kõnesi on säilnud ja ka eesti keelde tõlgitud. Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks sootsa pinnase. Olulist rolli mängis ka keisri suur huvi ja soov kunsti, kirjasõna ja arhitektuuri arendamisle kaasa aidata. Augustus soodustas võimekate autorite loomingulist tegevust. Maecenas, kes oli Augustuse sõber, võttis oma hoole alla noori andekaid kirjamehi, kindlustades neile majandusliku heaolu. Maecenese nimest tulenebki rikka kultuurisoosja üldnimetus metseen. Vergilius Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik, kes on kodusõdades palju ülekohut tundnd ja seetõtti hindab Augustuse kehtestatus siserahu kõrgelt. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". Aeneis idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Peategelase Aenease kujus on leidnud üldistatud väljenduse minevikukangelastele omaseks peetud kõlbelised väärtused
hakkamasaamine raskuste kiuste (ka nälja kiuste). Oluline kujund antud luuletuses on ka leib, mida rändajale pakutakse. Leival, täpsemalt mustal leival on meie kultuuris alati oluline koht olnud ja sellega käivad kaasas teatavad tavad ja kombed. ,,Rändaja" olulisus ei peitu seega ainult suures rännaku motiivis, vaid ka kõiges muus, mis Liiv siia juurde on sidunud (kodumaa, identiteet, loodus) ja just seetõttu ongi luuletus nii tugevalt ka teisi kirjamehi võlunud. Rändaja motiivi on hiljem oma teostes palju kasutanud ka näiteks A. H. Tammsaare. Romaanis ,,Ma armastasin sakslast" käsitleb ta ajaloolist rännakut, kus samuti on oluline koht eestlaseks olemisel, teoses on kujutatud eestlaseks olemise ja kujunemise lugu ja lõpetuseks jõuab Tammsaare järeldusele, et eestlased on siiski üks orjarahvas, kes küll on saanud peremeesteks, aga kes ei oska oma uue rolliga kuidagi toime tulla. A. Giliti ,,Nipernaadi" on samuti tugevalt
saatis ka Johannes XXIII-t Konstanzi kirikukogul, kus ta sõlmis tutvusi teiste mõjukate pankurite ja kaupmeestega üle kogu Euroopa. Ent kirikukogul Johannes tagandati ja Cosimo pidi sealt valeriietes põgenema. Järgnevatel aastatel reisis ta Euroopas ringi, luues veelgi tihedamaid majanduslikke kontakte, samuti tegutses ta edasi ka Rooma harukontoris. Siiski säilis ka tema huvi tärkava renessansskultuuri suhtes ning juba enne isa surma asus ta kunstnikke ja kirjamehi rahaliselt toetama. Giovanni di Bicci surres sai Cosimost Medicite panga juht. Erinevalt isast asus ta peagi püüdlema ka poliitilist mõjuvõimu, asudes selleks kasutama nii oma rahalist mõjukust kui ka häid suhteid vaimuinimestega. Medicite mõjuvõimu kiire tõus tegi ärevaks Firenze vanad patriitsiperekonnad, eriti aga Rinaldo degli Albizzi ja Palla Strozzi, kellest esimene asus tegema väga intensiivset propagandat Cosimo kõrvaldamiseks.
Carl Robert Jakobsoni skulptuur Viljandi kesklinnas, kujur Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju püstitati ajalehe "Sakala" 120. aastapäeva puhul 1993. aastal. 13. september 2010, 1957. aastal püstitati Jakobsoni mälestussammas Torma kooli juurde Kirjandus: "C. R. Jakobson ja tema ajastu" (artiklikogumik), koostanud Ea Jansen, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957 Ea Jansen, Rudolf Põldmäe, "Carl Robert Jakobson". Lühimonograafia, sari Eesti kirjamehi, Eesti Raamat, Tallinn 1968 Ea Jansen, "C. R. Jakobsoni "Sakala"", Eesti Raamat, Tallinn 1971 Rudolf Põldmäe, "C. R. Jakobsoni teedest ja töödest". Eesti Raamat, Tallinn 1985 Ea Jansen, "Carl Robert Jakobson muutuvas ajas", Eesti Raamat, Tallinn 1987 Herbert Laidvee, "Carl Robert Jakobsoni bibliograafia 1863- 1980", 1991 Jänkimees. Saatus, mille määras laulupidu. Uus Eesti, 23. juuni 1938, nr. 170, lk. 8. T. Rebane
Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Tuntumad esindajad: Salvador Dali, Rene Magritte, Breton DADAISM - Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et
hipodroomil, millest kuulsaim on Circus Maximus. 14. Rooma kultuur ja religioon Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka teoste mugandatud tõlgetest, kuid ületas peagi mõneski vallas oma eeskujusid. Kirjanduse kuldaeg saabus Augustuse ajal. Tähtsamad kultuuritegelased: Cicero- saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega Maecenas- võttis oma hoole alla noori lootust-andvaid kirjamehi Augustus- soovis kunsti, arhitektuuri ja kirjasõna edenemisele kaasa aidata Vergilius-Kirjutas „Aeneis“ Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale. Rooma jumalaid samastati kreeklaste jumalatega ja neid kujutati inimese sarnastena nagu Kreekas. Religioon oli riigivõimuga tihedalt seotud ja preestrid olid tegelikult riigiametnikud. Lisaks jumalatele austati loodusjõude ja erinevaid vaime. .
Hinnaline ja tugev materjal, mida kasutati käsikirjade kirjutamisel KAROLINGID 1. Millal oli võimul varasel keskajal Karolingide dünastia? 751-905 2. Missugused territooriumid Euroopas kuulusid Karl Suure Keisririiki? Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-Lõuna Saksamaa, Põhja ja keskitaalia ning Kirde Hispaania 3. Mida püüdis Karl Suur taaselustada ja mida ta selleks tegi/moodustas? Ta püüdis taaselsutada ladinakeelset kirjandust. Selleks koondas ta oma residenti Aachenisse teadus ja kirjamehi, kes moodustasid siis nö akadeemia 4. Mis olid Frangi riigis peamisteks ehitisteks? Mis on tähtsaim säilinud ehitusmälestis ja mille ehitamisel sai see edaspidi eeskujuks? Lossid, kirikud ja kloostrid, Töhtsaim säilinud ehitusmölestis on Aacheni lossikavel. See sai eeskujuks mitmete tsentraalehitiste püstitamisel. 5. Iseloomusta varase keskaja basiilikat. Basiilikal oli lame lagi, sammaste asemel neljakandilised piilarid. Uus osa oli krüpt, valitseja jaoks oli eraldi loo 6
mehest. 14. Kirjelda Rooma linna ja linnaelamuid. Rooma linnas elas üle 1 miljoni inimese. Linna elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev. Majad olid vastavalt puust või tellistest, aeg ajalt toimusid tulekahjud, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. Linna keskuseks kujunes foorum. 15. Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? TV 138 Sest, oli rahuaeg ja sõdu polnud. Ta toetas kirjamehi ja suursuguste ehitiste rajamist. Ta nägi kirjanduses vahendit Rooma võimsuse ja iseenda ülistamiseks. 16. Võrdle Rooma ja Kreeka teatrit. TV 139 Kreeka Teater Rooma teater Omas äärmiselt tähtsat rolli kreeklaste Ei olnud tähtis elus. Teatrietendus pidi olema õpetlik ja andma Teater pidi olema meelelahutuslik. inimestele midagi kasulikku. Teatris esines 1-3 näitlejat ja laulukoor. Esinesid näitlejad, koori polnud.
6. Kirjasõna ja kultuur: 1) Teater - polnud nii tähtis kui Kreekas. Rahvalõbustamine. Toimus vabas õhus. Olid naljakad. Labane, pilati poliitikuid. Polnud koori. Lauldi aariaid. 2) Kõnekunst, Cicero: Roomakõnemees – oraator. Cicero pärines ratsanikuseisusest. Saavutas kuulsuse hiilgaate kohtukõnedega. Senati õiguste ja vabariikliku korra pooldaja. 3) Kuldne aeg kultuuris: Toimus Augustuse ajal. Maecenas võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi. Tema nimest tuleb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. 4) Verigilius: Peateos, eepos: „Aeneis“ kirjeldab Trooja hävimist, Aenease põgenemist koos oma perega, tema eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist ning Aenease ja Kartaago imekauni kuninganna Dido armastust, mis viis Dido enesetapuni. 5) Titus Livius: mitmeosaline teos „Linna asutamisest alates“, milles esitab Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Pigem legendid.
Teadlased on välja arvutanud, et Constantinuse valitsemisaja algul oli kristlasi kogu riigi elanikest umbes 1/10, kuid organisatsiooniliselt olid nad teistest tugevamad. Pärast Milaano edikti väljakuulutamist muutus ristiusk kiiresti valitsevaks usundiks. Kristlased ja Rooma riik Esialgu suhtusid rikkad ja haritud inimesed ristiusku põlgusega. Rooma kirjanik nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust
Kas surma käsitleti kui midagi, mida karta või vastupidiselt oodata? Kas surm oli midagi igapäevast või tavapäratut? Eestlaste jaoks on kõige esmasemad kanded surmast ja selle seletamine seotud sõjaretkede ja ristiusu leviku ja levitamisega. Kroonikates kirjeldati, kuidas kulgesid sõjaretked, kellest said võitjad ning palju oli langenuid ja haavatuid, surma mainitigi esiti umbmääraste faktidena, arvudena. Üks esimesi kirjamehi, kes oma eesti keelsetes jutlustes surmast laiemalt kirjutas, on ristiusu levitaja, vaimulik Georg Müller. Kristliku filosoofia pooldajana seletas Müller surma just vastavast vaatevinklist. Mülleri alustab surma seletamist inimesest. Nimelt leidis ta, et inimene on nähtus, mille põhitunnuseks on paratamatus, et ta peab kunagi surema. Müller näis oma jutlustes surma ülimalt põlgavat, sest surm on kristlase kõige suurem vaenlane ja kristlase kohus on selle vastu võidelda
mõista ja pidas selle asemel esmaoluliseks traditsioonide järgimist ning kohusetäitmist Kultuuri õitsemine Augustuse ajal · Augustuse võimuletulekuga alanud pik rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase · tema meelest oli kunsti ja kirjanduse ülesanne rooma võimsuse ülistamine · soodustas võimekate autorite loometegevust · kultuuri aitas tal soosida ka Maecenas o võttis enda hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi kindlustades neile majandusliku heaolu nii, et nad võisid muretult oma loomingule püheneda · kõik seni loetletud asjad tõid kaas a Rooma kultuuri seniolematu õitsengu · Augustuse aega tuntakse ka kuldse ajastu nime all Vergilius · augustuse aja üks silmapaistvamaid poeete · oli võitnud Maecenase soosingu · pühenes kirjutamisele · hindas kõrgelt Augustuse sõlmitud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus ,
"Saksa asja" enam nii ei naeruvääristata, isegi madam Muru on nagu ümber sündinud. 1904-st a-st saabus draamaloomingu kõrgpunkt esimene selle perioodi näidend 1906 Tuulte pöörises. Hiljem proosas pms följetonistina. Memuaarsed kirjutised. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm). 11 KIRJANDUS: · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk · ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979 · Luule Epner, "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 19061940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002
põllutöökoolis õppimise aeg, tekitas mere puudumine ahastuselamuse, mis jäi kauaks meeltesse. Suur pidi olema ka rängaks kujunenud sõjasõidule südames kaasavõetud armastus kodu, koduste ja kodupaiga vastu, millest on napisõnaline meenutus luuletuses ,,Üks nooruk". Selle armastuseta ei oleks olnud esimest trükkijõudnud luuletust. Smuuli esivanemad olid töökad ja tublid. Tema suguvõsas leidus teisigi andekaid kirjamehi ning töötegijaid. Talu järgi saab Juhan Smuuli eellasi jälgida 18. sajandi algusest. Konkreetse sugupuuna, kus lüli liitub otseselt lülile, on aga sedasama võimalik teha sama aastasaja keskpaigast peale. Perekonnanimi tuleb kõigepealt ette 19. sajandi alguse hingeloendites (Smuhl, Smul). Kirikukirjadesse jõuab nimi mõnevõrra hiljem, valitsevaks kujuks Muul. Üldse on seda nime kirjutatud erinevalt: Shmuul, Muul- Smuul, Smuul-Muul, Smuul (Muul)
Väsinud ja pettunud Diocletianus loobus keisrivõimust vastavalt enda kehtestatud korrale ja asus elama sünnimaale rajatud paleekindlusse. Seal tegeles ta veel üle 11 aasta oma rõõmuks aiandusega. Ristiusu kujunemine Esialgu suhtusid rikkad ja haritud inimesed ristiusku põlgusega. Rooma kirjanik nimetas ristiusku põlastavalt kingseppade ja kalevivanutajate usuks. Siiski oli ka varakristlaste seas haritud kirjamehi, nn apologeete, kes püüdsid näidata ristiusu eeliseid võrreldes paganliku paljujumalalisusega. Tavaliselt olid nad endised paganad ja tundsid hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde
9) (1977) Mõtterännkuid III 10) (1975) Luulerännakuid 11) (1976) Luulerännakuid II 12) (1978) Mälestused LOOMING 1) ,,Pierrot" 2) ,,Jäljed liival" 3) ,,Maa ja mereveersed rytmid" 4) ,, Hiina kett" 5) ,,Ellinor" ja ,,Sillatalad" 6) ,, Armukadedus" Kasutatud materjal: 1) ,,Eesti kirjanduse ajalugu, V köide" Eesti nõukogude kirjandus 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Semper 3) ,,Johannes Semper" Eesti kirjamehi, Erna Siirak 4) http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?137 5) http://www.kirmus.ee/erni/autor/semp_b.html 6) http://www.eki.ee/ninniku/NINNIKU2/luule/marinetti_semper.html
20 loomingulist arengut. 60-ndate aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja demokraatliku suuna patriootilise võitlusvaimumõjukaim väljaandja eesti luules. Märkimata ei saa jätta ka Lydia Koidula suuri ja tihedaid 12 kirjavahetusi, näiteks Fr. R. Kreutzwaldiga. 3) R. Põldmäe ,,Kirjamehi mitmes mõõdus" lk 42-58 5) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm 21 Koidula ja teater Teatri sünniks oli terve hulk eeltingimusi. Kõigepealt oli vaja head paika, kus ilmale tulla. Selleks sai ,,Vanemuise" selts, mis rajati 1865. aastal. Vanemuise seltsist kasvas välja esimene Eesti laulupeo mõte ja algatus. Koidula kirjutas 11
Vennastekoguduse tegevuse positiivsete joonte hulka kuulub kahtlemata, et see tõstis rahva hulgast esile kirja- ja lugemisoskusega ning esinemisvõimelisi isikuid, kes said koguduse töös kasutada oma organisatoorseid ja juhivõimeid, mis oli esmakordne võimalus talupoegade elus. Vennastekogudusi on hinnatud kui esimest vaimset liikumist talupoegade hulgas, mille kandjaks oli nende eneste usaldusmeeste organisatsioon. Nende tegevus tõi esile kirjamehi, kes tegelesid tõlkimisega ja kirjutasid ka algupäraseid tekste, mis levisid kogudustes käsikirjadena. Vennastekoguduste negatiivseks jooneks on Eesti kultuuriloo seisukohalt peetud liikumises esinenud vaenulikkust nii endise rahvausu (ohvrikohtade hävitamine) kui ka ilmaliku elu vastu üldse, kaasa arvatud rahvakultuuri ilmingud. Põlguse ja keeldude alla sattusid rahvalaulud ja muusika, rääkimata rahvatantsust, otsene
nõukogude võimu poolt), "Russkij Vestnik" ("Vene Teataja"; ilmus 19341940; likvideeriti nõukogude võimu poolt). Ajakirjadest väärivad nimetamist almanahh "Nov" ("Uudismaa"), mis esialgu ilmus ajalehe formaadis (19281931) ning hiljem ajakirjana (8 numbrit). Vaatamata oma vähesele numbrite arvule oli almanahh "Nov" tuntud kogu vene kogukonna seas. Kõneldes kirjandusest tuleb tõdeda, et Eesti vene kogukonnast ei pärine suuri kirjamehi. Tuntuimaks võib vahest pidada vene emigrandist luuletajat Igor Severjaninit (18871941), kes elas Virumaal Toilas, saavutas kuulsuse kogu revolutsioonieelsel Venemaal ning pälvis isegi 'Poeetide kuninga' tiitli. Samuti võib nimetada ka ajutiselt Tallinnas elanud vene kirjanduskriitikut Pjotr Pilskit (18811941), proosakirjanikke Vladimir Gustsikut (18921947) ja Vassili NikiforovVolginit (19011941), poeete Boriss Nartsissovit (19061982) ja Jüri Ivaskit (18781922).
Paul ja Gala läksid ühel päeval teiste kunstnikega välja ning plaanisid ühe noore Hispaania kunstniku ateljeed külastada. See ateljee kuulus Salvador Dali'le. Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et
Olulist rolli mängis ka keisri enda sügav huvi ja soov kunsti, arhitektuuri ning kirjasõna edenemisele kaasa aidata. Augustuse meelest oli kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis, et see jäädvustuks ka kultuuris. Seetõttu soodustas ta võimekate autorite kultuurisoosijaid, nende seast tähtsaim tema rikas sõber Maecenas. Viimane võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi, kindlustamaks neile majandusliku heaolu, nii et nad võisid muretult loomingule pühenduda. Maecenase nimest tulenebki rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Kõik loetletud asjaolud kokku tõid kaasa rooma kultuuri seniolematu õitsengu. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Vergilius Augustuse aja silmapaistvate poeetide seast tõusis kõige enam esile Vergilius. Vergilius oli
Kanadas elava eesti kirjaniku Arved Viirlaiu (s. 1922) romaan ,,Ristideta hauad" (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis, mille tegevus algab 1944. aasta oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledutest ning meeste siirdumisest metsade rüppe. Teose ajalooline skeem Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal Kahekümnendatel aastatel sündinud Eesti kirjamehi noorusaja olud ei soosinud. Mehekskujunemine jäi okupatsioonide ja sõjaperioodile. Oma saatuse üle otsustamine polnud enese teha. Hulganisti andekaid noori sattus võõrsile ja paljud neist jäid kodus tundmatuks. Ometi on nad oma juurtega kodumullas kõvasti kinni. Viljakamate väliseesti kirjanike hulka kuluvat Arved Viirlaidu peetakse laias maailmas vaieldamatult rahvuskirjanikuks. 40-ndate aastate alguses, kui Arved Viirlaid hakkas kirjutama, olid avaldamisvõimalused kasinad
tagasi Veneetsia kaitse alla. Padova ülikoolile (vaata joonis 1.) oli Veneetsia valgustatud valitsusest kasu, sest see ületas teisi Itaalia riike tolerantsuse poolest. Padovas oli olemas ka ülikoolist eraldi seisev aktiivne intellektuaalne ringkond. Selle keskuseks oli kujunenud G. V. Pinelli kodu. Pinellil oli suur käsikirjade ja raamatute erakogu, ta võttis sageli vastu linna külastavaid aukandjaid ja õpetlasi ning kutsus ka Padova kirjamehi nendega kohtuma. Pinelli esitles seal ka Galileod ja jäi tema lähedaseks sõbraks kuni oma surmani 1601. aastal. Tõenäoliselt just tema majas kohtas Galileo Paolo Sarpit ja kardinal Roberto Bellarminet, kes mängisid Galileo hilisemas teadlaseelus tähtsat rolli (Stillman 2002: 52). 1603. aastal lahendas Galileo terve rea kaldpinnal toimuva liikumise probleeme ja hakkas uurima kiirendust. Juba enne XIV sajandit oli oletatud, et aset leiavad väikesed järjestikused
Karolingide kunst Frangi riigi ühtsus ja võimsus taastati Karoingide dünastia ajal (751-905). Franki riigi õitseng on Karl suure valitsemise ajal. Frankide valdustesse kuulusid tänapäeva prantsusmaa, belgia, holland, lääne ja lõuna saksamaa, põhja ja kesk itaalia, kirde hispaania. Aastal 800 krooniti karl suur rooma keisriks. Selleks ajaks oli välja kujunenud feodaalkord. Karl suur, olles küll ise kirjaoskamatu koondas oma residentsi teaduse ja kirjamehi, kes moodustasid niinimetatud akadeemia. Seal tegeldi ladinakeelse luuleloominguga , antiikaja käsikirjade kogumisega ja suur tähtsis oli ka rahvaluulel, saagadel. arhitektuur Frangi riigis kus polnud veel müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi olid peamisteks kiviehitisteks, lossid, kloostrid ja kirikud. Neid kasutati kaa kaitseehitistena. Kirikuehituses sai valitsevaks pasiilia. Kuna kivihoonete ehitamisel puudusid kogemused, ehitati need lamedate lagedega, võlve ja kupleid ei tuntud
vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (prohvet) oli Tallinna Paap. Valgustusaeg. 18.saj oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus masstiraaides hakati välja andma maarahvakalendreid (1. Masstrükis Eestis) August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi - ´´ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus..´´ (I eesti keelse ajaki9rja ´´Lühhike öppetus´´ väljaandja) PÄRISORJUSE KAOTAMINE BALTIKUMIS Paul I (1796-1801) Alustas suuremaid muutusi Venemaal, eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke. (nekrutikohustuse algus) Kokku võetakse ca. 150000 noort Vene armeesse. Aleksander I (1801-1825) Eestlastele kui Vene keiser, kes vabastab talurahva Baltikumis.
sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimesteel, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kahjuks Koidula tütardel järglasi polnud, ent Koidula vennapoegade lapsed elavad veel praegugi (Saksamaal) ning tuletavad meelde Koidulat heade sõnadega nagu meie... Kasutatud kirjandus: Eesti Kirjanduslugu (lk. 83-88) Lydia Koidula ,,Mu isamaa on minu arm'' EESTI KIRJAMEHI-Lydia Koidula Lühimonograafia ,Tallinn 1961 Eesti kirjanduse biograafiline leksikon (lk. 151-153) ENE 4, (lk 635) ,,Eesti muld ja eesti süda''.100 aastat L.Koidula surmast, Tallinn,1986 Väike kirjanike leksikon(lk 45) ,,Lydia Koidula'' Koostanud: E.Aaver, H.Laanekask, S.Olesk, "Ilmamaa'' 1994 Illustreeritud Laste Entsüklopeedia
Suur osa näitemängudest olid komöödiad. Süzeed kajastasid igapäevaelus ette tulenevaid koomilisi olukordi. Tegelaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad jt, kes kõnelesid igapäevast, lopsakat keelt, kus sageli tuli ette ebaviisakaid ütlemisi. Augustuse võimuletulekuga alguse saanud rahuperiood lõid soodsad tingimused kultuuri arenguks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, kui ka võimekaid kirjamehi, et need saabunud suurusaega oma loomingus väärikalt jäädvustaksid. Auguste taotlusi aitas ellu viia tema rikas sõber Maecenas, kes kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid, toetades neid rahaga ja luues kõik vajalikud tingimused loominguks. Kirjanduses tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Paljude toonaste poeetide seast tõuseb kõige enam esile Vergilius. Oma peateose, eepose ,,Aeneis" pühendas Vergilius roomlaste legendaarsete eelkäijatele.
Ta määrati Verona lähedal Sortes olevasse suurtükiväeüksusesse. 16. augustil 1916 kukkus ta ratsaväe õppusel hobuse seljast maha ja trambiti jalge alla. Järgmisel päeval ta suri 33-aastaselt. Umberto "Boccioni "Elastika" (1912) Giacomo Balla "Line of speed" (1913) Dadaism kujunes välja Esimese maailmasõja(1914-18) ajal neutraalses veitsi linnas Zürihis kuhu oli sõja jalust põgenenud mitmeid kunstnikke ja kirjamehi. Vaimuinimesi vapustas sõda sügavalt ja pani kahtema senistes tõekspidamistes. Nende meelest oli just keskmine kodanik oma passiivsusega sõja puhkemises süüdlane. Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. Nii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Dadaistide põhiline eesmärk oli okeerimine. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule
annaabi.ee 
