Wiedemann ja eesti keel (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel

Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel Ferdinand Johann Wiedemann oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija. F.J Wiedemann sündis 1805. Aastal Haapsalus. F.J. Wiedemann õppis algul Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis õigusteadust ja keeli. Alustas ka tööd Tallinna gümnaasiumis õpetajana. Ta uuris komi, mari, udmurdi keelt ja kirjutas nende keelte grammatikad. Sõnaraamatu koostamisel seadsi F.j Wiedemann endale teaduslikult täpsed põhimõtted. Seppärast ei kasutanud a tavalist kirjaviisi, vaid erilist transkriptsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üless märkida. Sõnaraamatu järel alustas ta grammatika koostamist

Eesti keel

1

doc

Eesti keele lugu kokkuvõtlik

F.J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat(1869) ja eesti keele grammatika (1875) on olulised veel tänapäevalgi. Tema sõnaraamat koosneb 50 000 sõnast ja selle koostamisel kasutas Wiedemann transkrptsiooni, grammatika koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli abiks paljudele hilisematele keeleteadlastele. B.G.Forseliuse elutööks sai talurahva hariduse edendamine,selleks õpetas talurahvast lugema ja lõi uue kirjaviisi, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all, see oli esimene Eesti kindel kirjaviis. Lisaks asutas ta Tartu lähedale esimese kooliõpetajate seminari, kus said hariduse 160 tulevast koolmeistrit, seega ei loonud Forselius vaid esimese kirjaviisi, vaid õpetas eestlasi seda ka kasutama.

Eesti keel

5

doc

Lühiülevaade Wiedemannist

jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üldiselt ning soome-ugri keeli põhjalikumalt. Heebrea, kreeka ja ladina keele tundjana selgitas ta tolleaegsele teadlaste ringile ürgkeele seismist kaugel tänapäeva keeltest ning keele arengut sõltuvalt füsioloogilistest ning psüühilistest faktoritest. Soome-ugri keelte uurimisel koostas ta põhjalikke grammatikaid, neist suurima eesti keele grammatika. 1. Ferdinand Johann Wiedemanni elu Ferdinand Johann Wiedemann on sündinud 30. märtsil 1805 Haapsalus. Tal oli kuus õde-venda. Wiedemanni ajal oli nende pere Haapsalu harituimaid Ta isa Johann Gottlieb oli maakohtu- ja raesekretär, mõnda aega ka laevareeder. Peres loeti palju teaduslikku ja ilukirjandust: Wiedemanni isa tellis seda Tallinna laenuraamatukogust. Peale lugemise alustas Wiedemann ka võõrkeelte õppimisega väga varakult: prantsuse

Kunstiajalugu

2

doc

Eesti keele ajalugu

Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi päritolu haritud mees

Eesti keel

14

odt

Eesti kirjakeele ajalugu

• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni

Eesti kirjakeele ajalugu

14

doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi

Eesti keel

16

doc

Nimetu

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl ­ Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" .

Kategoriseerimata

15

doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust · Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks · Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)