Släng ja kirjakeel Slängil ja kirjkeelel on suur vahe. Släng on see, kus sa kasutad lünendsõnu, mis erinevad tavalistest sõnadest. Kirjakeel on see kus sa ei kasuta slängi. Skängi ja kirjakeelt kasutatakse erinevates kohtades, erinevatel aegadel ja erinevate isikutega. Üks ja sama teksti nüüd kõnekeeles ja kirjakeeles, ning kohe on vahe sees. Släng: Tsau Juku! Mis mässad? Mesasse saad tulla? Kribaks nati. Tegelt mul tuli mõte ja võiks sellest seal nati kribada ja seda nati thinkida. Tegelt olkes etem kui sa tuleksid minu juurde ja siis me saaksime nati lobada ja asi läheks veits kiiremini ja lipamina. Kirjakeel: Tere Juku! Mis teed? MSN-i saad tulla? Kirjtaks seal natuke. Tegelikult mul tuli mõte ja võiks sellest seal natuke kirjutada ja seda nati mõelda. Tegelikult
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
Keeleroll ühiskonnas Viimase kuu jooksul oleme eesti keele tundides vestelnud nii kirjakeelest kui ka kõnekeelest. Tean, et kirjakeelt kasutatakse enamasti ajakirjanduses, seadusandlikes kui ka ametlikes dokomentides, kõnekeelt aga teiste inimestega suheldes näiteks bussis või arstikabineti taga olevas järjekorras. Kirjakeele olemus ning tähtsus peitub õigete grammatiliste vormide kasutamisel kirjakeeles. Keel on küll muutuv ajas, aga ikkagi säilitab konservatiivsuse. Kirjakeel nii plahvatuslikult ei arene kui kõnekeel, kõnekeel on rohkem muutuv, st on mõjutatav nii slängist kui ka laenudest võõrkeeltest. Kirjakeelt vajame informatsiooni edastamisel võimalikult suurele hulgal inimestele, näiteks kui aineõpetaja kirjutab koduseidtöid ekooli, siis ta edastab informatsiooni suurele hulgal inimestele. On teada, et kirjakeeles väljendab
peab kasutama normkirjakeelt. Need on ametlikud tekstid, olgu Riigikogu protokollid või seadused. See on lihtne ja selge. Teise osa aga moodustab suur ja hall ala, mida allkeelte uurimises nimetatakse tavaliselt avalikuks institutsionaalseks suhtluseks. Seal on soovitav kasutada kirjakeelt. Sinna kuulub näiteks ka meedia, avalikud suhted, populaarteadus, teadus jms valdkonnad. Kui Tartu ülikool teeb pressiteate, siis juriidiliselt ei pea see olema korrektses kirjakeeles. Kui ülikooli inimesed saadavad kogu ülikooli töötajaskonnale mõeldud kirju sisepostiga, siis juriidiliselt ei pea need olema korrektses kirjakeeles. Kui ajaleht avaldab uudise, siis juriidiliselt ei pea see olema korrektses kirjakeeles. Ja kui ta avaldab poliitiku või arvamusliidri kirjatüki, siis juriidiliselt ei pea see ammugi olema korrektses kirjakeeles. Seadus seda ette ei näe. Juriidiliselt on kõik
Kus ja kuidas õppida õeks? Eestis on võimalus õppida õeks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis js Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksus on Kohtla-Järvel. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppeprotsess kestab 3,6-4 aastat,Kohtla-Järvel 4,6 aastat. 3,5 aastase kestva õppeaja võiksid valida õppijad, kes valdavad eesti keelt kõrg- või kesktasemel ja keeleoskus võimaldab vabalt suhelda ning selgelt väljenduda kirjakeeles. 4-aastase õppeaja võiksid valida õppijad, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kellel on raskusi eestikeelse väljendusoskusega suuliselt ja kirjalikult. 4,6 aastase õppeaja võiksid valida õppijad, kellel elukoha tõttu on sobiv õppida Ida Virumaal ja kelle emakeel ei ole eesti keel, mis ei võimalda selgelt väljenduda suuliselt ja kirjakeeles. Ka on võimalik kandideerida õe tsükliõpele,tasemeõpele ja erialakoolitusele.
mis hakkas tööle Eesti Kirjanduse Seltsi juures. 30. mail 1908 korraldati Tapal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liikmetele keelekoosolek, et kirjaviisi normi osas kokkuleppele jõuda ning õigekirjutuse ühtlustamise küsimusi arutada. Konverentsil ei võetud esialgu ette suuri muutusi kirjapildi häälduspärasemaks kohandamisega, küll aga otsustati sõnade pää, hää, ja pääl, sääl asemel kirjakeeles kasutusele võtta uus sõnakuju pea, hea ning peal, seal jne. Järgmisel taolisel keelekonverentsil 1909. aastal arutati Tartus sõnaalgulise h kaotamise küsimust ja üksiksõnade õigekirjutust. 1910. aastal otsustati Tallinnas hakata kirjakeeles kasutama sid-lõpulist mitmuse osastavat ning lühikest, ilma käändelõputa sisseütlevat. Samuti vormiti olev kääne tugevaastmeliseks ja lihtmineviku vormides peeti õigemaks sivad-
Eesti kirjakeele algusaeg Laura Tumala Carmen Leet LiisaMargit Paats Renate Prees Reelika Vihvelin Raili Mõisama Sissejuhatus Vanad teksid · annavad teadmisi kirjakeeles kasutusel olnud sõnavara ja grammatika kohta · lubavad teha järeldusi kirja ja keelekultuuri arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil
Tiit Hennoste oma kirjutises ,,Sissejuhatus suulisesesse eesti keelde" on väitnud, et sõnade kasutus eriti argikeeles on muutuv protsess. Esiteks, argisuhtluses kasutatakse palju üldsõnu, partikleid, asesõnu ja määrsõnu. Teiseks, kasutatakse palju keelemängi, millel ei olegi konkreetset tähendust enne ütlemist. Kolmandaks, ka tavalisi nimisõnu või verbe saab kasutada argikeeles laiemas ja teistsuguses tähenduses kui kirjakeeles. Samas on ta ka järeldas, et slängisõnavaral on ühised jooned. Kõigepealt, sõnavaras on eelkõige tegemist vormilise ja semantilise markeeritusega. Teiseks, slängi iseloomustab variatiivsus ehk sama lekseemi või tähenduse kohta paljude häälikuliste või sünonüümsete variantide olemasolu. Lõpuks, osa slängi on üsna kujundlik(metafoor, eufemism võidüsfemism). See tähendab seda, et släng omab tugevat hoiakulisust, hinnangulisust ja irooniat.
maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised
Die Arbeit von dem Vater Mark Marks Arbeit Die Arbeit des Vater Mark der Vater Marks Arbeit Kui isikunimi koosneb mitmest nimest siis on genitivi lõpp -s ainult viimasel nimel. Karl-Robert Jakobsons Buch Kui isikunimi lõpeb -s, -ss, -x, -z, siis kasutatakse kõnekeeles von+Dativ, kirjakeeles kasutatakse isikunime lõpus ülakoma. Die Mutter von Max Max' Mutter Kui isikunimele järgneb mingi 0-artikliga tiitel, kõnetusvorm jne, siis saab ainult isikunimi -s lõpu. Langweilig Marks Test Test langweilig Marks Kui see tiitel on isikunime ees mingi artikliga, siis käänatakse artiklit mitte isikunime.
Neil on välja kujunenud oma keelekasutus. Normikeel ehk kirjakeel Kasutatakse peamiselt kirjas. Ametlikum. Võime kasutada järjekindlalt normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjutajateks on kontaktid töö juures ja ülikoolis. Kõnekeel Kasutatakse suulisel kõnelemisel. Kõnekeelde kuuluvad parasiitsõnad, släng. Vabam keelekasutus kui kirjakeelel. Sõnade tähendus on muutuvam ja ebakindlam kui kirjakeeles. Erinevused noorte ja täiskasvanute keelekasutusest Noored Täiskasanud kõrgharidusega (enamasti kõnekeel) (enamasti kirjakeel) Kasutatakse slängi Slängi kasutatakse väga harva Kõneletakse sõprade moodi On välja kujunenud oma keelekasutus Ei hääldata ,,h" alati välja ,,h" hääldatakse korralikult välja Keelekasutus ei vasta normikeelele: Keelekasutus vastab
H. Tammsaare iga 4,25 sõna kohta ühe eri sõna. Seega selle katse andmetel on kõige vaheldusrikkama sõnavaraga E. Vilde. KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES? 1960. aasta ,,Õigekeelsuse sõnaraamatus" on umbes 100 000 sõna, kusjuures arvatakse, et sõnade hulka selles oleks saadud kerge vaevaga suurendada 200 000-ni. Arvatakse, et seegi arv pole veel piiriks. NSV Liidu Teaduse Akadeemia keeleteaduse instituudi Leningradi osakonnas on kartoteek, kus on registreeritud umbes 500 000 vene kirjakeeles esinevat sõna, Ameeriklaste suurimas Websteri sõnaraamatus on näiteks üle 600 000 sõna. Soome kirjakeele sõnaraamatus ,,Nykysuomen sanakirja" on aga 201 000 sõna, kuid soome kirjakeele sõnavara kartoteegis leidub andmeid umbes 840 000 sõna kohta. 2009. aastal välja antud internetis kasutatav Eesti keele seletav sõnaraamat hõlmab endas 150 000 sõna, kuid mitmed sõnarühmad on sinna sisse võetud piirangutega. Sellest võib järeldada, et eesti kirjakeeles
rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel) · Mulgi murre lõunamurretest kõige põhjaeestilisem. A=E-ga sõna järgsilpides (kirjutame-kirjuteme) · Võru ja Setu murre- lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal- Võru keel/ Võro kiil. Vokaalharmooni- esisilbis on eesvokaal, siis on ka järgnevad vokaalid selles sõnas eesvokaalid (küla-külä, kõnelema-kõnõlõma) Eitussõna
uuritud, kuid on leitud, et 14-l keskmise suurusega tekstileheküljel on E.Vilde kasutanud ''Mäeküla piimamehes'' iga 2,75 sõna kohta ühe eri sõna, Fr. Tuglas novellis ''Inimesesööjad'' 3,25 sõna kohta ühe eri sõna, A.H. Tammsaare 4,25 sõna kohta ühe eri sõna, J. Mändmets novellis ''Meri ja armastus'' iga 3,35 sõna kohta ühe eri sõna. Paljud kuulsad kirjanikudki (J. Racine, Voltaire, Juhan Liiv jt) on üpris sõnavaesed. (Rätsep 2002: 4445) Eesti kirjakeeles kasutusel olevad sõnad 1960. a. ''Õigekeelsuse sõnaraamatus'' on umbes 100 000 sõna ning arvatakse, et nende hulka oleks saanud suurendada 200 000-ni. Arvatavasti ulatub eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk vähemalt 600700 tuhandeni. Liitsõnad aga suurendavad eesti keele sõnade koguarvu ning peaaegu üks kolmandik ÕS-i sõnadest on liitsõnad ning suurem osa on kasutusele võetud viimase saja aasta jooksul. Väga palju sõnu lisandub juurde oskuskeeltest
eki.ee/?Q=win- väljendit on omakeelset väljendit win+solution soovitatud kõigile soodne lahendus. ingliskeelse ahelliitsõna ,,win- win solution" asemel? 3) Mis peitub Suurtähtlühendi MEP taga Keelenõuanne, keelenõuannete suurtähtlühendi peitub väljend Member of kogu MEP taga? Kas European Parliament. https://keeleabi.eki.ee/? seda soovitatakse Kirjakeeles seda kasutada leht=8&id=271 kasutada? ei soovitata. 4) Kas õige on Õige on kirjutada e- Keelenõuanne, ÕSi uued sõnad kirjutada E-resident resident. Suure https://keeleabi.eki.ee/?leht=9 või e-resident? algustähega kirjutatakse see vaid lause alguses. 5) Kumb on õige, Eesti keelele omasem on Keeleküsimuste arhiiv kas institutsiooniline
levinud velaarne vokaalharmoonia, mille puhul tagavokaalsete sõnade järgsilpides /e/ ja vadja keeles ka /o/ asemel ilmneb õ. Velaarne harmoonia on veelgi iseloomulik vadja ja idapoolse lõunaeesti hääldusele, nt vadja oonõ ’hoone’, punõn ’punun’, võru tulõ ’tule’, hõbõ ’hõbe.’ Tänapäeval ei esine vokaalide ees- ja tagapoolsuse harmooniat enam liivi keeles ega eesti kirjakeeles. Siiski on tegemist üsna hilise järgsilpide vokaalistiku lihtsustumisega, sest vähemal või rohkemal määral ilmneb vokaalharmooniat kogu eesti murdealal (vt Wiik 1988) ja sellest on piiratult näiteid ka salatsiliivi keelest (Pajusalu 2009a). Lõunaeesti tuumalal ja vadja keeles on vokaalharmoonia jäänud elujõuliseks. Vokaalharmoonia kadu eesti ja liivi keeles saab seletada keelte üldisema fonoloogilise ja morfoloogilise tüübi muutumisega
Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti
Ideestik: Romaani idee on maainimese armastus oma maa ja töö vastu, suuremat hoolimata ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste reziimide vahetumisest. 4.Teose iseärasused: *Kirjutamisviis: Traat on kirjutanud romaani viide erinevasse peatükki ehk tantsu ning neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Dialoogid on Traat kirjutanud Tartu kõnemurdes, aga hiljem leidub ka mõne tegelase puhul ka Eesti kirjakeeles fraase (näiteks kohtutäitur Pettai rääkis kirjakeeles). *Kujundid: Romaani keskseks kujundiks on aurukatel, mis kannab vastandlikke tähendusi: viitab igikestvale tööle leiva pärast, kuid Traat on kujutanud masinat kui ka hingetu jõuna, mis võib purustada inimeste elusid. (Kõige selgemini kujutas autor seda teises tantsus, kui Eesneri Eedi oli trumlisse kukkunud ning kaotas oma parema käelaba ning jäi kogu oma ülejäänud eluks sandiks.) *Teoses valitsev meeleolu: Teoses valitsev meeleolu on argipäine. Tegelased ei looda tuleviku
veel paljude spetsialistide ja tudengite mitte-eestikeelne haridustaust. · keelekasutusvõimaluste laienemisest (infotehnoloogia areng, publitseerimise lihtsustumine jne) põhjustatud keeleliselt kontrollimata tekstiloome plahvatuslik kasv ja autorkonna heterogeensus, · liigliberaalsete ja hoolimatute keelehoiakute levik ühiskonnas, eriti mitme valdkonna tekstiloojate põlvkonnavahetuse tõttu, Oma ajaloo vältel on eesti kirjakeeles kasutusel olnud ladina tähestik. Eesti keele kirjaviisi on kujundatud hääldusläheduse põhimõtte järgi, selle hääldus ei ole keeruline. Eesti kirjaviisis järgitakse varem kokkulepitud kirjakuju, hoolimata sellest, et suurem osa kõnelejaid hääldab teisiti. Näitena võib tuua selle, et enamik eestlaseid ei häälda sõna alguses h- häälikut, ,,hoopis hiljuti" hääldatakse tavaliselt ,,oopis iljuti". Esimesed isamaalised tekstid pärinevad 16. Sajandist
______. 4.__________________________________________________________________________ ______. 5.__________________________________________________________________________ ______. 6.Tõmba joon alla olukordadele, kus ei sobi kasutada argikeelt. (3p) Sõpradega vestlemine, ajalootunnis vastamine, intervjuu tegemine kooliajalehte, SMS-i kirjutamine sõbrale, seletuskirja kirjutamine kooli direktorile, Hiiumaal elavate sugulastega kõnelemine. 7.Tee parandusi, et tekst oleks korrektses kirjakeeles (10p) Eesti rahvusliku liikumise kõige vingemaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Juba 1860. Aastate algul õhutas Holstre Pulleritsu külakooli õps Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Selline kool pidi vastama kreiskooli tasemele ja kuna valitsuselt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese papiga rajada ja ülal pidada. Kooli käimapanekuks vajalik nuts tuli kokku kraapida annetuste teel. Selleks loodi komiteed peaaegu kõikides Eesti kihelkondades
keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat jne. Ilukirjandusnormid • Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam
Millist kirjaviisi kasutatakse tänapäeval? Uus kirjaviis võeti kasutusele 19.sajandi teisel poolel ja on kasutusel siiamaani. 23. Kes esitas esimesena uue kirjaviisi põhimõtted? Esimesena esitas uue kirjaviisi põhimõtted Eduard Ahreus. 24. Tänu kellele võeti uus kirjaviis kasutusele? Mida ta tegi uue kirjaviisi edendamiseks? Tänu F.R.Kreutzwaldile võeti kasutusele uus kirjakeel. Ta õpetas ja tutvustas uut kirjakeelt ka teistele ning avaldas omaenese teoseid uues kirjakeeles. 25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele? Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel. 26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul? Keeleuuenduse 20.sajandil algatas NoorEesti liikumine, kuna mõisteti, et Eesti kirjakeel jääb alla suurtele kultuurikeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aaviku uuendusettepanekud on Eesti keelde juurdunud. Ta mõtles välja uusi sõnu (laup, embamine jpt
rõhu- või kõnerütmisüsteemi, mille omakorda võis esile kutsuda Skandinaavias kõneldud muinaspõhja keele mõju. 6. Kuidas on tekkinud eesti keelde laadivaheldus? Laadivahelduse sünnitas sulghäälikute nõrkade vastete kadu või muutumine mõneks muuks konsonandiks pearõhulise silbi järel. Muutus arvatakse toimunud olevat 14.-15. sajandil. 7. Kuidas kadus vokaalharmoonia eesti keelest? Kadus enne 1800 AD. Kuigi tänapäeva eesti kirjakeeles ühtki vokaalharmoonia juhtudest ei esine, leidub vokaalharmooniat eesti murdeis, kõige järjekindlamalt võru murdealal. Sellepärast on põhjust arvata, et vokaalharmoonia on eesti keeles vana nähtus. Seda aitavad kinnitada ka kirjakeele vanimad mälestusmärgid. Nii näib 13. saj kohanimede põhjal olevat kindel, et sel ajal esines Põhja-Eesti aladel veel vokaalharmoonia. 8. Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon?
Murded teevad eesti keele mitmekesisemaks. Usutakse, et põhjaeesti murrete alusel ja lõuneesti murrete toel on kujunenud tänapäeva eesti kirjakeel. Kahjuks on murded hakanud järjest rohkem ära kaduma ning inimesed räägivad neid vähem. Õppigem ja pruukigem keeli, kuid hoidkem need lahus. Pole vaja poetada eestikeelse kõne sisse võõrkeelseid sõnu või väljendeid, kui eestikeeles on olemas sõnad, mis tähendavad neid samu mõisteid. Samuti võiks kirjakeeles säilida normipärasus ja puhtus. Väidetavasti kuulub eesti keel tänapäeval saja arenenuma keele hulka maailmas. Eesti keel on ilus ning varjundirikas. Olles üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab see siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Milleks seda segada veel teiste keeltega? Eesti keel säilib kindlasti, kuid kui suures ulatuses see muutub, sõltub meist- eesti rahvast.
Tverikarjalastele loodi oma, ladina tähetikul põhinev kirjakeel, milles aastail 1931-1937 anti välja kokku 104 raamatut, peamiselt õpikud. 1937 keelati aga Karjala ANSV-s poliitilistel põhjustel soome keel. Selle asemele loodi nõukogude keeleteadlase Dmitri Bubrichi juhtimisel kiiruga erinevaid murdeid sünteesides ning rohkesti vene laensõnu lisades kirillitsal põhinev ühtne karjala kirjakeel, mille pidid kasutusele võtma ka tverikarjalased. 1937-1940 avaldati uues kirjakeeles terve rida õpikuid ja muud kirjandust, kokku 222 raamatut, ent uus kirjakeel ei jõudnud juurduda. Talvesõja lõppedes tunnustati soome keelt Karjalas taas ametliku kirjakeelena. Tverikarjalased jäid nende manöövrite käigus oma kirjakeelest ilma. 1991. aastal välja kuulutatud Karjala Vabariigi ainsaks riigikeeleks on vene keel. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast
OMISTUSLIITED • ( MINUN ) AUTONI • ( SINUN ) AUTOSI • HÄNEN AUTONSA • ( MEIDÄN ) AUTOMME • ( TEIDÄN ) AUTONNE • HEIDÄN AUTONSA Millal kasutatakse? • KIRJAKEELES koos isikulise asesõnaga, mis on omastavas käändes (kenen?) minun, sinun, hänen... • Minun, sinun, meidän, teidän võivad lauses olla vaid mõtteliselt, sest lõppude -ni, -si, -mme, -nne puhul on omistaja selge • Asesõnu hänen ja heidän aga ära ei jäeta, sest neil on sama liide -nsa / -nsä Sano suomeksi! • Minu sõber • Sinu sõber • Tema sõber • Meie amet • Teie amet • Nende amet • Meie hotell
...................................... 4 Solvamine........................................................................................................... 6 Kokkuvõte........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................ 8 Sissejuhatus Internetis uudisteportaalides postitusi kommenteerivad inimesed sageli ei kirjuta õiges kirjakeeles ning kasutavad isiklikke solvanguid. Töö eesmärgiks on uurida, millises 2 uudisteportaalis kasutavad inimesed kõige enam õigekirja ning solvanguid, et anda hinnang selle kohta, kui palju nähakse vaeva kommentaari kirjutamisega ning kui palju esineb solvamist kommentaariumides. Õigekiri Uurisime kolmes uudisteportaalis olevate artiklite kommentaare. Delfi uudisteportaali ning Õhtulehe ja Eesti Päevalehe veebiväljaandeid
Lisaks kõnekeelele hävitatakse julmalt ka kirjakeelt. Ei saa olla tolerante selle suhtes, kui eesti keelde hakatakse "ks"i asemel "x" panema ning et "i" asendatakse "y". Tekste, milles tähti väärkoheldakse, on kurb lugeda. Eesti keele mitte õppimine ja teadlik reostamine näitab ka inimeste rumalust. Ei ole meeldiv suhelda lolli inimesega. Lisaks teeb kogu kõnekeelde "mitte eesti keelsete" väljendite toomine ning kirjakeeles "mingi veidra interneti kood-kirja" kasutamine pikas perspektiivis kahju meie keele säilimisele. Minu jaoks, eestlasena, on meie keele säilitamine ja edasi kandmine tähtsaim ülesanne. Minu jaoks ei kõla ükski keel paremini, kui minu emakeel. Seega leian ma, et mina peaksin parandama enda väljendust eesti keeles ja tahan siinkohal üles kutsuda kõiki enda keelt parandama ja kontrollima, et meie keel, mida kõnelevad nii vähesed
inglise keelest. Ühiskond asub globaliseeruvas etapis, inglise keele esiletõusmise on taganud majanduse, teaduse ja infotehnoloogia tormiline areng. Eesti on ajaga kaasas käiv riik, oleme läbi ajaloo vaadanud rohkem lääne poole. Isegi NSV Liitu kuuludes räägiti Eestist kui aknast läände. Ühiskond on pidevas arengus, paratamatult mõjutab Eestit teiste riikide käekäik, poplaarsust koguvad vaated ja ideed. See, et meie kõne- kui ka kirjakeeles esineb slänge, võõrapäraseid keelekonstruktsioone ja väljendeid, ei tähenda seda, et meie emakeel oleks ohus. Sama moodi käituvad ka suurema kõnelejaskonnaga keeled laenatakse teiste keelevara ning mugandatakse vastavalt oma nägemuse järgi. Räägitakse, et selline tegutsemisviis solgib keele, kuid minu arvates on sellel vastupidine, rikastav, toime. Riigitegelase Yana Toomi sõnad eesti keele ja rahvuse väljasuremisest tekitasid meie seas vastakaid tundeid
mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat ka ungarlaste endanimetus magyar. Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid (sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15. 17. sajandi kroonikates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja hantide juurde 18431844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega. 1930. aastatel töötati välja mansi kirjakeel. Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates 1938. aastast aga vene tähestikku. HANDI KEEL Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime
võõrsõnadele, sihitise kasutamisele, mitmuse omastavale vormile ja üksiksõnade koostamisele. Veski töötas mitmetes ajalehtedes: Eesti Kirjandus, Rahva Lõbuleht, Teataja ja Päevaleht. Toimetaja ja toimetuse liikmena oli tal võimalik eestlaste jaoks eesti keelt rohkem ühtlustada ja korrektsemaks muuta. Professor Veski on kokku loonud kuni 150 000 sõna, suurem osa Veski loodud sõnadest on kasutatavad erinevates teadusvaldkondades ja kirjakeeles ning üldkeelde on jõudnud umbes 200 sõna. (Trikkel 1960). Veski püüdis vältida tuletiste mitmetähenduslikkust, kuid tõi keelde mitmeid sarnandsõnu, milledeks olid näiteks käsitlema, käsitama, käsitsema. Johannes Voldemar Veski taaselustas vähekasutatud liiteid: -mu (elamu, valamu), -ur (haldur, võnkur), -el (tundel, hoidel) (Hallop 2013) Tänu Johannes Voldemar Veski suurele tööle on loodud oskussõnaraamatuid ja
5 valdkonda, mida on vaja eesti keele jätkusuutlikuse püsimise arendamiseks: keeletehnoloogia, masinatõlge, kultuuripärandi vahendamine, keelekasutuse reguleerimine, keele õpetamine. Sõnaus- presidendi poolt välja kuulutatud uute sõnade võistlus. Taristu- infrastruktuur-piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Kirjaliku suhtluse keele ja normitud kirjakeele erinevused: Eesti kirjakeele allkeeled. Kirjakeeles kirjutatakse ametlikke ja avalikke asju. Õpetatakse koolis. Suhtuskeelt kasutatakse suhtusvõrgustikes. Viisakuskokkulepped. Lühikesed.
2000). Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused "Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). Professor Arnold Kask oli keskendunud kirjakeele ajaloo uurimisele, mõtestas seda laias perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele ajaloost" I--II, "Eesti murded ja kirjakeel" (1984). Vanalt uuele kirjaviisile üleminek (1946). Doktoriväitekiri ilmunud raamatuna "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles" (1958)
Sellegipoolest on üle mõistuse veider näha taolist anarhiat sõnakasutuses. Loomulikult on vanemate tekstide puhul silmatorkav ka võõrsõnade kirjapilt, nagu ka veel 20. sajandi alguse tekstides, ilmnevad needki ebakindlal ja eesti keele kõlale ja (praegusele) grammatikale mitte vastavas vormis, nt olivipuud, advokat, prohvessor, politika (aga kõne all olevas teoses ka: "poliitika"). Siinkirjutaja üks lemmikuid on kirjapilt: sõnad mul, sul, tal on vanas kirjakeeles mull, sull, tall. Huvitav, millal võetigi vastu keeleseadus, mis kirjakeeles talle ja tema, mulli ja minu, eristas. Võrreldes tänapäevasega on 19. sajandi tekst siiram, ausam, puhtam, naiivsem ja lapselikum. Enamus praegusaegseid eestlasi kõneleb kirjakeelt (ja samas - interneti kasutusest tulenevalt on jällegi märgatav kõnekeele mõju kirjakeelele). Tolleaegne kirjutatud keel juhindus mitte niivõrd ettekirjutatud reeglitest, kui keeletajust ning -tundest.
Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused: · sõnad (vastavalt hääldusele) · lausungipiirid ja lausungisisesed intonatsioonipiirid . , ? · pausid (.) (...) · poolelijäänud sõnad - · pealerääkimised [ ] · ebaselged kohad {-} {---} {tekst} · litereerija kommentaarid (( )) Soovitav: · venitused : · kokkuhääldused = · rõhud ` Ei pea jälgima tempo, hääletooni, hääletugevuse muutusi. Sõnad · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ka vastab kirjakeele tüüphääldusele/normidele, kirjutatakse üles vastavalt kirjakeele ortograafiale; · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ei vasta kirjakeele hääldusviisile ja sõnad, millel kanooniline ortograafia puudub, kirjutatakse üles vastavalt hääldusele: sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa, müia jms; · võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult
koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURDESÕNAVARA. SLÄNGISÕNAVARA. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. (ööbik-üübik, öövik, ööpik, sisask, sisa, siska). Dialektism murdeline element kirjakeeles. Sotsiaalmurded. idiolekt sotsiolekt ühe inimese keele kasutus ühiskonna keelekasutus · släng (professionalismid, eripärase värvingu sõnad) · argoo · zargoon
Lõuna- ja Kesk-Eestis. See oli suurim näljahäda, mis eestlasi senimaani tabanud, kuid nüüd hakati kasvatama kartulit. 15 oktoober 1632 avati Tartu Ülikool. 4 teaduskonda: 1) õigus 2) usk 3) arest 4) filosoofia õpetati ladina keeles, õpetati ainult mehi. Eesti kirjakeele arendamine- 1686- esimene piiblikonverents 1687 teine piibli konverents, pilistveres. Arutati Eesti keele küsimusi. Millise kirjakeele alusel tõlkida piiblit. Tõlgiti Põhja-Eesti kirjakeeles. Eesti sai kirjakeele. Kolm argumenti, et Rootsi aega saab nimetada kuldseks ajaks, kolm vastuargumenti Poolt: 1632 rajati Tartusse Ülikool Eesti sai kirjakeele rajati hulgaliselt uusi manufaktuure Vastu: kehtestati sundorjus suurim näljahäda, mis eestlasi siiani painanud väga palju talupoegi oli pärit mujalt
järglastele, siis see teeb keele tugevaks. Hoidudes keele risustamisest erinevate väliskeeltest saadud sõnadega. Kui on kasvõi tuhatkond inimest, kes hoiavad meie keelt ja seda edasi õpetavad noortematele, siis see on see, mis teeb keele tugevaks. Kahjuks aga on inglise keel maailmas võimust võtmas ja paljud noored õpivad pigem seda, kui meie oma keelt. Inimesed peaksid rohkem väärtustama eesti keelt ja sellest rohkem lugu pidama. Samuti seda korrektselt kasutama nii kõne- kui ka kirjakeeles. Kuidas aga määratleda kultuuri tugevust? Selle kohta on mul endalgi raske oma arvamust välja tuua. Kõige tugevam mõte, mis mul selle kohta tekib on see, kui võimsa elamuse annavad kohalikud kultuurisündmused. Põhiliselt mõtlen ma selle all teatreid. Paljud kohalikud teatrinäitlejad on lihtsalt vapustavad. Nad suudavad oma mängitavasse rolli nii hästi sisse elada ja seda ka pealtvaatajateni edasi anda, et see lummab kõiki, kes sellest osa saavad
‘jõulu’, luhkun ‘lõhkunud’, luhki ‘lõhki’ jne. Täishäälikute ja kaashäälikute muutusi Täishäälikud o ja e, ä muutuvad h ees vastavalt u-ks või i-ks, nt kuhad ‘kohad’, mihe ‘mehe’, tiha ‘teha’, piha ‘pähe’. ae-häälikuühend esineb sõnuti keeleajalooliselt vanemal kujul, nt aed > aid (sõna käändub järgmiselt: aid : aja : aida); ka kaibama, kaiband ‘kaevanud’. Kirjakeeles o-lõpulistel täishäälikuühenditel on kalduvus esineda u-lõpulistena, nt loojatauline, jaule ~ jäule ‘jaole’, kautasid; tõutand ‘tõotanud’, teu ‘teo’; a-lõpulistel täishäälikuühenditel aga ei madaldu esimene osis, nt rida : rias, pia ‘ma pean’, tuast ‘toast’; e-lõpuline diftong võib muutuda pikaks täishäälikuks, nt öölus ‘õelus, kurivaim’, öölnud ‘öelnud’, jögi : jöö ‘jõe’; nää ‘ma näen’, päävaga ‘päevaga’, süsi : söö
Elava keelena kirikus ja koolis kaugenes ladina keel keskajal nn klassikalisest ideaalist, kujunede rahvaladina e vulgaarladina keeleks. Selle rahvaliku ladina keele kasutamise vastu astusid renessanssajal välja haritlased, kes hakkasid propageerima nn õige ladina keele juurde tagasiminekut, mis tähendas sisuliselt parimate klassikalise aja kirjanike keelekasutuse eeskujuks võtmist. Nii pöörduti tagasi nende keelevormide juurde, mis valitsesid ladina kirjakeeles Cicero ja Vergiliuse ajal. Selline ladina keel kujunes rahvusvahelise suhtlemise, aga ka teaduse ja kultuurikeeleks, säilides sellisena 18. sajandini. Siis hakkas ülikooliharidus üle minema rahvsukeeltele ja ladina keele osa taandus. Vaatamata sellele on ladina keel ka tänapäeva mõningal määral kasutusel.
Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks. Regiviisid olid enamasti ühehäälsed, kuid Lõuna- ning Kagu-Eestis leidus ka mitmehäälseid regiviise (põhjuseks mõjud vene ning läti rahvamuusikast). Regilaulude vormelid: -lahutatud liitsõnatüved(tütarlaps=tütar+laps) -ühendatud samatüvelised verbid ja nimisõnad, jättes välja grammatilised lõpud ja tunnused ning tuletusliited(nt. laul=laulma,laulik); -kaotatud ja/või ühtlustatud murdejoones(v.a. mitmed kirjakeeles mitte-esinevad sõnad);sõnaalguline h on ära jäetud. Analüüsitava materjali hulas on 5260 alliteratsiooni sialdavat värssi. Kokku on 5557 alliteratsiooniühendust, seal hulgas erinevaid 3719. Kokku osaleb allteratsioonis 12 382 sõna, seal hulgas 1 773 sõnatüve. Paralleele moodustavad 9 914 sõna ja liitsõna, seal hulgas 2 149 eri sõnatüve ja liitsõnatüve. Kokku esineb valimis 4 332 paralleelsõnade ühendust, neist erinevaid 3 090. Läts ta edo edesi, Sai toole talole,
Idapoolseid nimetati Salatsi liivlasteks ja läänepoolseid Kuramaa liivlasteks. 19. sajandil hääbus Salatsi liivlaste keel, kuid Kuramaal on see veel alles. Idapoolset keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurra ning seda õpetatakse ka ülikoolides. Liivi keele tähestikus on 45 tähte ning s koosneb nii eesti kui ka läti tähestikust. Samuti on liivi tähestikus tähti, mida pole eesti ega läti kirjakeeles, näiteks Ä (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ). (1) a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, ö Ö, ȫ Ȫ, õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, y Y, ȳ Ȳ, z Z, ž Ž Häälduses on liivi keeles nii, et kui on kriips (ˉ) tähe peal, tähendab see pikka täishäälikut, näiteks Ēstimō (Eestimaa)
Linda Püssa Eesti Maaülikooli keelekeskus 2015 Terminoloogia Aadress ja pealkiri Pöördumine Vorm Kantseliit Asutusenimetuste õigekiri E-kirja lõpetamine Enne kirja ärasaatmist Kust saada keeleabi? Näidiskorrektuur 13.03.2015 Kirjakeeles kasutatakse sõnu meil ja e-kiri. Meil = e-kiri, elektronkiri (ingl e-mail) Kas said mu meili kätte? Ta ei ole mu meilile veel vastanud. Meil = e-post, elektronpost (ingl e-mail) Suhtlesime meili teel. Saatsin elulookirjelduse meiliga = meili teel = meilitsi = e-postiga = elektronpostiga = elektronposti teel. 13.03.2015 Meiliaadress = e-posti aadress = e-aadress Meilima = elektronposti teel kirja saatma (e-mailima, mailima)
· Iidvana taustaga on konstruktsioon, milles käskiv kõneviis keeldkõnes on põhiverbi vormid da-infinitiivi kujulised: ärä minnä "ära mine", ärä süvvä "ära söö", ära nartta "ära naera". Mulgi rahvaluules on nende verbivormide lõpul veel k, mis viitab algsele moodustusviisile. · Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus "olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud kirjakeeles üldtuntuks. · Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid mõnedes sagedastes määrsõnade vormides, nagu kähen "käes", ehen ~ ihen "ees", sehen ~ sihen "sees", mahan "maas", suhun "suus", pähen "peas". · Väga omased on mulgi murdele e-tunnuselised tugevaastmelised mitmuse vormid, nagu jalgel "jalgadel" laudest "laudadest", lehtel "lehtedel". Sõnamoodustus
ettekande aja jooksul laieneb eesti keele oskus terves maailmas rohkem, kui see unustamise ja surmade tõttu väheneb. Eesti keelt seestpoolt vaadates pole põhjust ainult hõisata. See kehtib ka keele kohta. Ma näen suurt eesti keele sfääri, kuhu sisse mahuvad kõik erialakeeled, kõik kohalikud keeled, kõik tutvuskondade keeled kuni igaühe isikliku keeleni välja. Osaliselt need põimuvad. On selge, et kogu selle keelesfääri sõnavara ei valda mitte keegi. Kirjakeeles umbkaudselt 1 miljon + umbes 200 000 murdesõna. Erialaterminid nõuavad eriti täpset kokkulepet. Vaidluste käigus seda täpsustataksegi. Üheks daunitavaks liikumiseks peab autor olukorda kus erialade esindajad oma kitsaid termineid üldkeelele peale suruvad. Praeguseks võib lisaks kantseliidile rääkida ka sotsioliidist ja psühholiidist. Me ei taha jõuda olukorda kus harituks saab pidada väljendit ,,Mul on kohvi joomiseks suur motivatsioon. See tekitab minus positiivseid emotsioone"
järgmisel reedel," meenutab Anne. "Kui õige läheksid seda tähistama?" "Eks näis," puhub Roosa väliselt ükskõikse näoga suitsu välja, tema silmis aga särab tuluke." Teos on kirjutatud huvitavalt läbi Mikaeli silmade ja kuigi autor ise oma arvamust välja ju ei ütle on see kaudselt näha Mikke arvamustes. Seda on näha näiteks siis, kui Mikke oma mõttes Roosa abordi arvamusele vastu vaidleb või haletseb Jarnot, kes endalt elu tahab võtta. Raamat ise on selges kirjakeeles, kuid dialoogides on näidatud teismeliste suhtlust, hetkelisi solvumisi ja ülbust. Teos on tõsine ning toob tõeliselt välja noorte pahupoole. Samas on see kurb ja nii mitmeski kohas tuleb nutuklimp kurku. Vabal ajal ma väga noorteromaane ei loe ning "Kallis Mikael" oma süzee ja tegevuste kulgemise poolest mind ei üllatanud. Raamatu lõpptulemus oli etteaimatav, aga ei saa väita, et see jutt mulle ei meeldinud, tegevus kulges siiski põnevalt ja kiiresti. Vahelduseks oli seda
Keeleajalooliste käsitluste järgi on mulgi keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre. Sellesse rühma kuulub veel võru keel, seto keel ja tartu keel.2012. aasta rahvaloenduse andmetel kõneleb mulgi keelt ligi 10 000 inimest. Põhiliselt räägitakse seda kõnekeelena maapiirkondades, suuremates linnatüüpi asulates kõneldakse seda vähem. Kuna koolides õpitakse kirja- ja õppekeelena eesti keelt, siis lastega räägitakse kodus ikka põhiliselt kirjakeeles. Seetõttu on mulgi keel noorema põlvkonna igapäevasest kõnest tegelikult kadunud. Selleks, et mulgi muredekeelt tutvustada ja õpetada, viiakse lasteaedades läbi keelepesäsid, õpetatakse Mulgimaa õpetajaid mulgi keelt kõnelema ja tegutsevad mulgi murdekeele ringid Tarvastus, Lillis, Karksis, Viljandis ja Tõrvas. Mulgi Kultuuriinstituut teeb kõik, et unikaalset kultuuri säilitada. Loodud on mulgikeelsed raadio- ja telesaated, samuti ilmub neli korda aastas ajaleht Uitsainus Mulgimaa
Soovime head uut aastat! Kauneid jõule! Kirjutage aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Kirjutage Ungari veinid (esimene sõna suure algustähega). Kirjutage noore politseiniku preemia (mitte suurtähtedega). Kirjutage Lübecki linnaõigus (kohanimi suure tähega). Kirjutage Austria suursaadik (esimene sõna on suure tähega). Sõna evangeelium on kirjakeeles väikese tähega. Kirjutage üleameerikaline (väiketäht ja kokku), üle-eestiline Kirjutage Eesti kroon (ühendi esimene sõna on suure tähega). Kirjutage ema Teresa (ühendi esimene sõna väikese algustähega). Kirjutage Pimedate Ööde filmifestival. Kirjutada Pärnu kontserdimaja ja Estonia kontserdisaal. Õige on kirjutada ugri keeled. Õige on kirjutada Eesti kodanikud (ühendi esimene sõna suure algustähega).
seda oli küllaltki raske omandada. Jututubades kasutatakse 1337 speaki rohkem selle kasutajanime naeruvääristamiseks kui vestlemiseks. Näiteks kui muidu korrektse teksti sees on paar lauset 1337speak´is, siis see ainult näitab teksti autori suhtumist selle tõsimeelsesse kasutajasse. Otsesed näited: u sux0rz - sa sakid. Selline kirjapilt pidi olema kasutusel arvutimänguseks. (Oletak, et sellepärast, et seal ei saa õiges kirjakeeles kaasamängijaid solvata, kuna tsnsor on peal. P33r m3 - karda mind N00b uustulnuk" Kokkuvõtteks võiksin öelda nii palju, et minu arvates Internett on mugav koht inimestega suhtlemiseks ning samas ka uute tutvuste saamiseks. Loomulikult on sealt mugav otsida endale vajalikku informatsiooni erinevate valdkondade kohta. Kuid samas tuleks rõhku panna ka õigekirjale Internetis, sest vastaseljuhul võib hakata see ohustama meie emakeelt. Kasutatud kirjandus:
5. vahendi- või abinõukaassõnad: (kaaslaste) abil, (tarkuse) varal 6. suhtumis- või suhtekaassõnad: (minu) meelest, (usinuse) poolest 7. hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad: (mitme) võrra, üle (kümne) Kaassõnade kasutuse laienemine On kaassõnu, mille kasutus on aja jooksul laienenud. Võõrmõju tulemusel on toimunud teatav süntaktiline nihe. Kaassõna tänu, aga ka läbi ja üle, kasutuse laienemist peab Mati Hint väga ilmekaks vene mõju näiteks. Vastavad muutused kirjakeeles on aga keelekorraldajate poolt palju taunimist leidnud. Kaassõnal tänu, mis kuulub põhjuskaassõnade hulka, on olnud algselt positiivne tähendus. Seetõttu pole seda soovitav kasutada negatiivses kontekstis. Kui väljendatakse millegi halba tagajärge, sobiks kasutada sõna tõttu või pärast. Näiteid valest kasutusest: Euroliidu veetrahvi otsus võib tulla tänu Narvale. Kas eestlaste pensioniraha haihtub tänu Eesti kõrgele inflatsioonile
annaabi.ee 
