Eesti keel 21.sajandil kirjand (7)

Eesti keel 21.sajandil
Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt?
Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus , mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskujud . 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel.
Inglise keele oskus on Eestis kiiresti kasvanud, selle kasutamine on muutunud igapäevaseks. Inglise keelest võetakse üle palju sõnu, ning tihti kohandatakse nende hääldust ja kirjapilti eesti keelele. Näiteks sõnad nagu : "printima", "seivima", "okei", "pauer", "tiim", " sound ", "fiiling", "imidž", "keiss", "feilima", "about", nimekiri on pikk. Neid kasutatakse küll rohkem slängis.
Näib, et eesti keele "vürtsitamine" inglis keelsete sõnade ja väljenditega on haaranud meie ühiskonna kõiki kihte, sealhulgas intellektuaale ja kirjanikkegi, ajakirjanikest rääkimata. Seda võib normaalseks pidada juhtudel, mil meie oma keeles puuduvad vastavad mõisted ja terminid. Keel vajab aegajalt uuendusi , selles pole midagi halba, kuid preaguse suure inglise keele mõju tõttu võib varsti rääkida eesti-inglise keelest. Võib ju öelda, et see on keele loomulik areng, kuid ka nende muutuste vastu võitlemine ja püüd neid suunata on osa keele loomulikust arengust.
Probleem on ka see et, sõnu kasutatakse valedes tähendustes. näiteks sõna "kuskil" polekski justkui enam kohamäärus vaid tähendab mõistet "umbes". samamoodi on ka sõnaga "mingi", näiteks :"Saame kokku mingi kell kaks.". Selliste sõnade nimekiri on lõputu.
Eesti on murrete suhtes rikas, on kaks suurt murrete rühma: põhjaeesti ja lõunaeesti murded . Murded teevad eesti keele mitmekesisemaks. Usutakse, et põhjaeesti murrete alusel ja lõuneesti murrete toel on kujunenud tänapäeva eesti kirjakeel. Kahjuks on murded hakanud järjest rohkem ära kaduma ning inimesed räägivad neid vähem.
Õppigem ja pruukigem keeli, kuid hoidkem need lahus. Pole vaja poetada eestikeelse kõne sisse võõrkeelseid sõnu või väljendeid, kui eestikeeles on olemas sõnad, mis tähendavad neid samu mõisteid. Samuti võiks kirjakeeles säilida normipärasus ja puhtus .
Väidetavasti kuulub eesti keel tänapäeval saja arenenuma keele hulka maailmas. Eesti keel on ilus ning varjundirikas. Olles üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab see siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Milleks seda segada veel teiste keeltega? Eesti keel säilib kindlasti, kuid kui suures ulatuses see muutub, sõltub meist- eesti rahvast.