''Riik, see on inimene'' (0)

Riik, see on inimene
Eesti on väike riik, oma keele ja kultuuriga . Igal riigil on oma kultuur. Paljudel riikidel on oma keel, aga on ka suur hulk neid riike, kes kasutavad mõne teise riigi keelt oma emakeelena. Meie keeles on mitmed võõr- ja tsitaatsõnu teistest keeltest, mis tähendab, et me peaksime edendama oma keelt veelgi ja tekitama nende asemele rohkem omasõnu. Kultuur on meil väga mitmekülgne – meil on oma rahvariietus, omad kombed ja tavad, kohalik filmitööstus, oma eepos ja palju muud.
Lennart Meri mõtteil on Eesti püsimajäämise peamine eeldus tugev eesti keel ja kultuur. Kuidas aga mõõta, kas keel ja kultuur on tugevad? Mis neid aspekte meile näitab? Kas keele tugevust määrab kõnelejate arv? Minu arvates mitte. Mina arvan, et piisab sellest, kui keele kõnelejad on ühtsed. Kui eesti keele kõnelejad hoiavad kokku ja annavad seda edasi oma järglastele, siis see teeb keele tugevaks . Hoidudes keele risustamisest erinevate väliskeeltest saadud sõnadega. Kui on kasvõi tuhatkond inimest, kes hoiavad meie keelt ja seda edasi õpetavad noortematele, siis see on see, mis teeb keele tugevaks. Kahjuks aga on inglise keel maailmas võimust võtmas ja paljud noored õpivad pigem seda, kui meie oma keelt. Inimesed peaksid rohkem väärtustama eesti keelt ja sellest rohkem lugu pidama . Samuti seda korrektselt kasutama nii kõne- kui ka kirjakeeles.
Kuidas aga määratleda kultuuri tugevust? Selle kohta on mul endalgi raske oma arvamust välja tuua. Kõige tugevam mõte, mis mul selle kohta tekib on see, kui võimsa elamuse annavad kohalikud kultuurisündmused. Põhiliselt mõtlen ma selle all teatreid . Paljud kohalikud teatrinäitlejad on lihtsalt vapustavad. Nad suudavad oma mängitavasse rolli nii hästi sisse elada ja seda ka pealtvaatajateni edasi anda, et see lummab kõiki, kes sellest osa saavad. Kindlasti on siinkohal ka erandid, kuid niipalju, kui mina teatris käin, ei ole mul eestlaste teatrioskuses tulnud pettuda. Lisaks teatrile, on meil ka suur hulk imepäraseid muusikuid, nii oma- kui ka võõrkeelsete lauludega esitajate hulgas. See, kuidas muusika - ja teatriartist võib saada üheks, on eriti paeluv. Olles abiks enda valla kohaliku harrastusteatritrupi etendustel, olen ma tuttavaks saanud Sulev Võrnoga, kelle laulud on väga südantsoojendavad ja samas suudab ta ka ülihästi näidelda teatris. Sellised inimesed teevad meie kultuuri tugevaks ning pole kahtlust, et neid meil jagub. Kultuur on Eestis tugev.
Kuid kas Eesti püsimajäämise peamine eeldus on tõesti tugev eesti keel ja kultuur? On ju ka teisi asju, mida tuleb rõhutada. Sealhulgas haridust, majandust, eestlaste populatsiooni hoidmist. Eks tegelikult ole haridus seotud keele ja kultuuriga. Kui puudub haridus , siis ju ei osatagi oma keelt. Samuti käib hariduse alla oma kultuuri tundmine , sest iga uue asja õppimine on ju mingil määral hariv ja haridus seda just hõlmabki. Niisiis käib haridus tihedalt koos keele ja kultuuriga. Lisaks ka eestlaste populatsioon. Õige eestlane tunneb oma kultuuri ja keelt, seega on haridus ja eestlased isikuliselt Lennart Meri mõtte sees. Kuidas aga majandusega? See ei käi väga tihedalt koos teiste mainitud teguritega, kuid on samuti väga oluline. Seda seepärast, et kui majandus käib alla, põgenevad eestlased välismaale ja Eesti olemus kaob. Nii et lisaks Lennart Meri mainitud tugevale keelele ja kultuurile on meil ka vaja tugevat majandust, et meie riik püsima jääks.
Meil on väga tugev kultuur, üsna tugev keel. Samas lahkuvad eestlased välismaale parema elu lootuses. See ei aita kaasa riigi püsimajäämisele, vaid pigem laastab seda. Kuigi Lennart Meril on igati õigus, et meie juured on tähtsad, peame me ka rõhku panema oma majandusele, et hoida eestlasi. Kodanikud on need, kes hoiavad riiki. Ilma eestlasteta, ei ole see õige Eesti.