50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SofiaErika
Õppematerjali autor
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele......................................
keeleteadust, et meil oleks ühine metakeel. Mõned kokkulepped Keelte nimed eelistame selle keele pärast nime e etnonüümi (nt mitte *lapi vaid saami keel, mitte *ostjaki vaid handi, mitte *hotentoki vaid khoekhoe jne). · '*' (tärn) tähendab keeleajaloos kontekstis rekonstrueeritud võrmi ja muus kontekstis vastuvõetamatu või vale vorm. · GLOSSid vt kayardildi näidet korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral. · '' ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed) Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead:
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest,
3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5
c) asendusreeglid • Iga moodustatav üksus „liigub“ läbi reeglite tähenduselt häälikute suunas. • Algusetapis on semantilis-ontoloogilised kategooriad, mis teisendatakse semantilisteks rollideks (retsipient, patsient, instrument, lähtepunkt agent, eesmärk jne), millele edaspidi saadakse vastavad käänded. • Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv, passiiv, predikatiivlause ja progressiivlause NB! need on tänapäevased terminid, eesti keeles näiteks vastavalt: Kati keedab suppi. Suppi keedetakse (Kati poolt) Kati on supi keetja. Kati on suppi keetmas • Kiparsky ja Itkonen – Pānini grammatika on parim grammatika vähemalt 1980-teni (ühtki keelt polnud nii palju kirjeldatud) • Pānini järgne keeleteadus Indias– Pānini kommenteerimine. • Itkonen: India keeleteadus näitaks nagu, et teaduse progress ei ole paratamatus
.............................................24 Kokkuvõte.......................................................................................................25 Kasutatud kirjandus/materjal...........................................................................26 2 SISSEJUHATUS Minu uurimustöö eesmärgiks oli tutvuda tuntud Eesti humoristi Contra loominguga, tuua välja postmodernismile omaseid tunnuseid ning seostada neid Contra luulega. Olin kursis sellega, et tegemist on Võrumaalt pärit humoristiga ning olin teda erinevates telesaadetes varem näinud, kuid täpsem info tema elu ja loomingu kohta mul puudus. Kuna tegemist on väga huvitava karakteriga, oli uurimustööd huvitav koostada. 3
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1
Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid