Mida teistsugust pakkus Bütsantsi kirik? Ida ja Lääne kirik olid ja on omänäolised paljuski erinevate aspektide poolest. Seda süvendas tugevalt 1054. aastal toimunud kirikulõhe. Ida õigeusklik kirik arvavat esindavat praeguses kristlikus maailmas kõige puhtamal kujul vanima kristluse pärandit. Kirik kasutab enda kohta nimetust "ortodoksne", mis tähendab "õigesti uskuvat" või "Jumalat õigesti ülistavat". Idapoolses kristlaskonnas oli kogu kultuuri aluseks kreekakeelsel haridusel põhinev hellenism, läänes aga juurdus ladina keel. Bütsantsi kirikus oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellis...
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal ...
jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa li...
Kodanikud tohtisid elada ja töötada linnas, tegeleda jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500. Eestlased- Tallinna elanikkonnast ( kalurid, mündrikud, lihttöölised, voorimehed jne). Toimus väljavedu ja sissevedu. Väljavedu nt teravili, lina, laevaehitusmaterjal. Sissevedu nt sool, metallitooted, vürtsid, alkohol jne. Tegeleti väga palju kaubandusega. 5) Religioon ja kirik- luterlus riigiusuna, kirikukorraldus, aadel ja kirik, talurahvas ja kirik Kuni 1620 toimus Eestis kirikuelu allakäik. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, algas vaimulikus elus uus tõusuperiood. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine. Luterlust peeti Rootsis riigikorralduse üheks tähtsamaks tugisambaks. Usk polnud inimese eraasi, vaid riikliku tähtsusega küsimus. Tallinnas ja Riias loodi
kuningatrooni ümber. 1523. aastal tagandati kuningas Kristian II ning tema asemele tuli Frederik I. Ka tema keelas alguses Taanis luterluse propageerimise, kuid 1527. aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus võitjana Kristian III , kes hakkas oma võimu tugevdamiseks läbi viima luterlikku reformatsiooni. 1536. aastal kutsuti kokku Härradepäev, seal võeti vastu uus kirikukorraldus, et kogu võim läks kuninga kätte. Kirikule kuulunud mõisad ja maad läksid riigi omandiks. Kiriklik usupuhastus Taanis lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega. Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt valmis reformatsiooni vastuvõtuks, siiski tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. 1523. aastal konfiskeeriti Taani läänistused Norras, kuid Taani ja Norra ühiskuningas Frederik I hakkas neid maid uuesti aristokraatidele jagama. Norra
Keskaeg pöördepunkt eestlaste elus? Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopas ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Eestlaste ellu sekkusid mitmed aspektid: katolik kirik ja kindlad feodaalsuhted, mille kombeid tõid Eestisse välismaised kolonistid. Arenguruum laienes ning tihedased võõrvõimud tõid endaga kaasa palju probleeme aga ka mõistlikke lahendusi. Võrreldes mitmete teiste Läänemere-ümbruse maadega jõudis ristiusk Eestisse suhteliselt hilja. Piirkonna hiline kristlik hõlvamine tulenes sellest, et maa ei pakkunud majanduslikus mõttes kuigi palju huvi. Oli küll Väina jõgi, mida mööda liikusid kaupmehed Venemaalt Lääne-Euroopasse ning tagurpidi. See oli oluliselt mõistlikum laevatee kui...
Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13. Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15. Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus
ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Peale Rootsi-Poola sõda olid kirikud küllaltki halvas seisus, kuid erandiks jäi Tallinn, millest kujunes luteriusu keskuseks. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kuna kirikuõpetajad oskasid pidada eestikeelseid jutlusi, olid nad tänuväärsed eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kirikukorraldus viidi väga kõrgele tasemele ning sellega kaasnes ka haridusoludede paranemine. Eriti tänulikud saame olla Bengt Gottfried Forseliusele, kelle eestvedamisel asutiti Forseliuse seminar, kus õpetati välja koolmeistrid. Pandi alus kiriklikule rahvakoolide rajamisele, kirjaoskuse levitamisele. 1630. aastal asutati esimene gümnaasium Tartusse ning kaks aastat hiljem juba Tartu ülikool. Suure põntsu pani Rootsi ajale Suur näljahäda 1695. aastal, mis kestis kaks pikka aastat
Suured muudatused toimusid usu valdkonnas. Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis ning Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Eriti tänuväärne oli kirikuõpetajate töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid
Eesti ala valitsejad 14.- 18. Sajandil 14. - 18. Sajandite jooksul kuulus Eesti nii Vene, Poola, Rootsi kui ka Saksa võimu alla. Tänu sellele Eesti killustati ja valitsejad valmistasid siin oma muudatusi ning muutsid kohalike elanike elu täielikult. Arutluses annan ülevaate olukorrast Eestis sajandite kaupa. 14.-15. Sajandil kuulus Eesti sakslastele, ning maa oli täielikult killustatud. 1346. Aastaks sai tugevaimaks ja kõige suuremaks Vana-Liivimaa Saksa ordu Liivimaa haru. Võimu tipus seisis Liivi ordumeister. Paavst pani ametisse piiskopid ja maaisandad. Piiskopkondi oli tollel ajal neli. Nendeks olid: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks, kuhu olid rajatud eramõisad. 14. Sajandil olid väga tähtsal kohal linnad ja läänimehed. Oluline roll oli ka kolmel Liivimaa linnal: Tar...
See tähendas seda, et Guido arust on nad harimatud ja lollid, ning halvemad kui surnud, et surnuaias viibides on nad omas kodus. Püänt oligi see kui tabavalt Guido sellele grupile ütles. Ta ütles nii tabavalt, et tegi nad lolliks, kui grupp ta ütlusest aru ei saanud. Boccaccio novellid on perfektne näide renessansiaja kirjandusest ja sellele iseloomulikkudest joontest. Esile on tõstetud humaansus ja inimväärikus. Tollal suruti inimestele ristiusku peale, kuid kirikukorraldus ja elu olid ebasündsad ka kaootilised. Boccaccio ülistas oma novellides vaimseid rõõme, pilkas asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust. Novellid olid lühikesed, lihtsad, väheste tegelastega ning tabava püantliku lõpuga.
sõda-1524-1526, ülestõus 100000 hukkunut 1555-sõlmiti Augsburgi usurahu. Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas. Presbüterlane-kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenott- kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Anglikaani kirik-reformatsiooni käigus kuningale alluv Inglise kirik, õpetus protestantlik jumalateenistus sarnane katoliku kirikuga; kirikukorraldus Inglismaal. Martin Luther-(1483-1546) reformatsiooni algataja 1517a õpetus lutherdus, usuteaduse doktor, vaimulik,õpedus-inimene õndsaks usu kaudu ja usu tõe allikas piibel. Ulrich Zwingli-palgasõdurite preester 1520a. Soovis et tagasi algkristlikulihtsuse juurde. Võitles ilmalike uuenduste eest. Ei meeldinud kiriku suured maavaldused ja rikkus. 1531- sõda katoliiklaste ja reformatsioonide vahel ja ta sai surma seal. Jean Calvin- prantsusmaalt pärit õpetus kalvinism. Jumalikkust
hilisema muusika harmoonia aluseks. Muusika oli rohkem tekstiga seotud. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum zanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga. Hilisrenessanssi kirikumuusika 1517 a. tekkis protestantism. Martin Luther kinnitas Wittenberi kirikuuksele oma kuulsad 95 teesi. Hakkas muutuma kirikukorraldus. Sellel ajal oli kirikuteenistus saksa keelsetel lauludel. Hakati tegema mitmehäälseid seadeid. Martin Luther lõi ise väga palju laule, muusika võttis enne teda ilmunud nootidest. 16. sajandi lõpuks polnud enam haruldane, et kasutati orelit, aga teda ei tohtinud kasutada üksi. Orel oli koraalilaulude saateks. Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524. aastal. Neid laule, mida ta ise on teinud, on ka tänapäeval tuntud nt ,,Ma tulen taevast ülevalt" ning ,,Üks kindel linn ja varjupaik".
õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena Jesuiit katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. Inkvisitsioon - Trento kirikukogu muudatused läbi teinud kirikukogu. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut.
Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. 4. Millal algas ja millal lõppes keskaeg e. Orduaeg e. Vana-Liivimaa aeg? Keskaeg algas peale muistset vabadusvõitlust aastal 1227 ning kestis 1560nda aastani, kui liivi sõjas Hoomuli e. Härgmäe lahingus purustati Liivi ordu vene vägede poolt. 5. Millisteks väiksemateks üksusteks jagunes orduala? Ordu ala jagunes väiksemateks haldusüksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks. 6. Milline oli kirikukorraldus keskajal? Kõige kõrgem kiriklikvõim kuulus Riia peapiiskopile, kellele allusid Saare-Lääne ja Tartu piiskopid. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oma alal kõrgeim kirikujuht. Viis läbi jumalateenistusi toomkirikus, õnnistas ametisse vaimulikud, pühitses sakraalehitised. Sinod teostas vaimulike elu üle järelvalvet. Toomkapiitel kõrgeim vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12. Toomhärrat e. Kanoonikut.
Mul on hea elu, mul on palju raha. 28. Gildid aitasid kaasa oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitsesid leskede ja orbude eest. 29. Talupoegade õiguslik seisund muutus läbi keskaja halvemaks, kuna nad pidid sõlmima lepingu, kus ei saanud lahkuda kuhugile ilma isanda loata. Mõisnike õiguslik seisnud muutus paremaks, kuna nad said talupoegadega lepingu, mis ei lasknud neil ilma mõisniku loata lahkuda. 30. 16 sajandil kehtestati Luterlik kirikukorraldus 31. Esimene eestikeelne raamat oli luterlik katekismus. 32.Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).
Peale seda Saksa-Rooma sai vihaseks, sai õrna insuldi, hormoonid hakkasid möllu laskma, ning lendasid tagasi Eestile kukile suurema sõjalise koosseisuga kui varem. Talupoegade õiguslik seisund, kohustused, sotsiaalne koosseis. – kohustus alluda aadlikele, pidi makse maksma tööga. Sotsiaalne koosseis sõltus põlvkonna järgsest sündivusest talupoeglusesse, nägid üksteist kui vendasid, ning aadlikke kui venelasi. Vana-Liivimaa poliitiline korraldus, kirikukorraldus, Liivi ordu Linnad ja kaubandus Tsunftide ja gildide roll linnas. Läbi organisatsioonide said mingid eesti vennad suhteid samade organisatsioonidega Teistes maades. Hansa liidu tähtsus Vana-Liivimaa elus. Eesti oli tol ajal mega positsioonis kuna eesti oli kauba ristteel. Olles hansa linnadega, sai eesti mingi palju pappi ja uusi asju ja suhteid and stuff. Isikud piiskop Albert See Saksa piiskop kes lükkas sõjaväed peale kuna Eestlased saatsid Paavsti nhuj.
Veneetsia ja Genovia- rikastusid tänu vahenduskaubandusele Vahemerel. Milano ja Firenze- tähtsaimad siselinnad , kus suur tähtsus oli kaubandusel, käsitööl ja riide tootmisel. pankurisuguvõsa Medici- Keskaja Euroopas kõige rikkaim pankurisuguvõsa, kes laenas raha ka paavstidele ja riigivalitsejatele. Erasmus Roterdam- Saksa kõige kuulsaim humanism, kes uurides piiblit jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetus, vaimulike eluviis ja kirikukorraldus pole kooskõlas pühakirjaga. 1.Põhja-Itaalia linnad olid vabanenud Püha Rooma keisrite ülemvõimu alt ja said iseseisvateks linnriikideks. Neis linnades arenes kaubandus, käsitöö ja rahamajandus(suured rikkad pangad) 2.3 Tähelepanu keskmesse tõusis inimene ise, ei pühendatud enam ennast nii palju jumalale, pandi rõhku rohkem haridusele ja inimese võimete arendamisele. 4. Renessansiks nim. Antiigi taassündi. Nimetatakse renessansiks sp.et renessanss tähendab
Lutheri kantsliga Püha Andrease turukirik, Euroopas ainulaadse kivist Piibliga Püha Anna kirik ja muuseum, mis meenutab Lutheri surma 18. veebruaril 1546. Reformatsioon Eestis · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal · 1524. aastal toimus Tallinnas pildirüüste: purustati vana usu sümboleid (pühapildid, kujud, altarid, reliikviad) · 1533. aastal loodi side Wittenbergiga ja Tallinnas, Riias ja Tartus kehtestati luterlik kirikukorraldus · 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat luterlik katekismus Martin Lutheri mälestusmärk · 1862 aastal püstitati Martin Lutheri mälestusmärk Harjumaal Kumna kirikumõisa lähistel Keila külje alla · Tegemist oli esimese mälestusmärgiga millel eestikeelsed kirjad · Ausammas oli ainus Martin Lutherile pühendatud mälestusmärk kogu tollase Vene tsaaririigi territooriumil · Ka põhjamaades on Martin Lutherile
Keskaeg 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastatavatele jumalatele püstitati kujusid. Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah. Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loeva...
Talupoegadel lasus teokohustus, neid oli 3 liiki: rakmetegu (mõisa põllu hariminie) ja jalategu (heinatöö; vilja külvamine, lõikamine, koristamine) leidsid aset kindlaks määratud päeval, abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis sunnismaisus ehk talupoeg ei tohtinud mõisa maalt lahkuda mõisniku loata, vaid oli kohustatud seal elama ja töötama. Adrakohtunikud valvasid talupoegade üle ning otsisid pagenud talupoegi. 10. Kirikukorraldus Vana-Liivimaal. (mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · ta...
lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool Katolik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega Riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused Karm kirikukorraldus Henry VIII panus reformatsiooni Pidi katolikust kirikust lahku lööma, et saada abikaasalt Katariinalt lahutust, kuna abielu ei andnud meessoost järglasi 1534. kinnitas parlament kuninga kirikupeaks Inglismaal suleti kõik kloostrid Inglismaal kujunes välja anglikaani kirik Ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega Vastureformatsioon Võitlemaks reformatiooniga Võib eristada kahte suunda: katoliku kiriku otsene vastutegevus ja katoliku kiriku sisene uuendusliikumine
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold
9. Kuidas mõjutas Eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitikat? Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Kirikuõpetajad oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. 10. loodususundi säilimine, madal teadmiste tase kristlusest Eestis ei teadnud suurem osa inimestest midagi kümnest käsust ega armulaual käimisest. Kirikud olid olnud aastaid suletud ja talupojad olid oma pühapaikades rituaale korraldanud, mis olid segunenud katoliikluse ja loodususundi joontega.
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu ...
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
Nimeta, dateeri, iseloomusta, kirjelda jmt: Vana-Liivimaa väikeriigid: 14. saj? Riia peapiiskopkond e. peapiiskop riik; Kuramaa piiskopkond; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond; Saksa-Ordu riik; Taani hertsogiriik (1346 Taani loovutas oma P-Eesti ala Saksa ordule) 13 saj keskpaigast katoliku kiriku koolid: (13 saj) Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid Tallinnas (Toomkool) ja Käsknas. (1432 Oleviste kool) 13 saj keskpaigast kirikukorraldus Eesti alal: Riia peapiiskopile allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. 15-16 saj Riia kirikukogu poolt katoliku usuelu parandamise abinõud: rõhuti emakeelse jutluse tähtsust, vajadust kooskõlastada igapäevaelu kristlike tavadega. Vaimulikelt nõuti rangemat kristliku eetika järgimist ja ülikooli haridust. Keskaegse Vana-Liivimaa vaimulikud e kloostri ordud: 13-14 saj. Tsistertslaste ordu: Ühiskondlikult
Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan. Tallinnast on täpsemaid teateid osa linnarahva rahulolematusest dominiiklastega nende liigse kasuahnuse pärast, kuidas suhtuti kloostritesse aga mujal Eestis, pole teada. Saksamaalt imporditud reformatsioon jõudis Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, kogu protsess aga kujunes mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima.Üldiselt toetasid aadel ja Ordu katoliiklikke institutsioone, linnad aga luterlikke jutlustajaid, kes hakkasid Tallinnas ja Tartus järjepidevalt tegutsema alates 1523. aastast. Kihutustöö kulmineerus pildirüüstetega 1524. aasta sügisel Tallinnas ja eriti ägedalt 1525. aasta algul Tartus, kus rüüstati lisaks kogudusekirikutele ja kloostritele ka toomhärrade elamuid
1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel Rootsi reformitud kiriku juhtmõtteks Rootsi suurvõimu sajandil oli rahva kasvatamine ja distsiplineerimine luterliku ortodoksia vaimus. Sellelt aluselt lähtudes tegutses Rootsi võim alates 16. sajandi lõpust Eestimaal kirikuelu korraldamisel. See eeldas meetmeid rahvahariduse tõstmiseks, lugemisoskuse levitamiseks ja rahvakeelse kirikukirjanduse avaldamiseks. (Talve 2004, lk. 141) Selleaegne kirikukorraldus pidas eriti vajalikuks jutlustes ühiskonna- ja eetikaprobleemide käsitlemist, samuti koguduse õpetamist kirikuteenistuse ajal. Vaimulike osa lugemisoskuse edendamisel oli neil aegadel suur. Katekismuse õpetamine kirikus põimus palvetamise ja laulmisega. Tollase kirikukorralduse järgi tähendas see katekismuse kooris lugemist ja päheõppimist, jumalateenistuse järel selle ülekontrollimist
c) Käsitöö · Tsunft käsitöömeistrite kutseühing · Skraa tsunfti põhikiri · Väikegild tsunftide ühendus (Tln oli 2 väikegildi-Kanuti gild koondas peamiselt sakslasi, Oleviste gind koondas eestlastest käsitöölasi) d) Gildide tähtsus · Kaitses liikmete huvisid · Abistas ja toetas häda korral · Korrandas seltsielu ja pidusid (Papagoilaskmine, maikrahvi valimine) Usuelu, haridus ja kultuur keskaja Eestis 1. Kirikukorraldus a) Riia peapiiskop b) piiskopid · Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) · Missad pidulikud jumalateenistused · Liturgia missa sõnalis-muusikaline osa c) Kihelkonnapreestrid usuelu korraldajad maal · 16 saj 97 kihelkonda · Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid a) rajajateks mungaordud Eesti tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud
eesõigusi , korraldas ühisüritusi. Suurgild jõukamata, abielus saksa kaupmeeste ühing Väikegild käsitööliste tsunfti ühing. Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste ja kaubamehe sellide ühing Millised olid linnakodanike kohustused? *vahiteenistus linna müüril ja tornides *linna sõjaline kaitse *osalemine linnale vajalikel töödel *maksude maksmine Vaimuelu keskaegsel Liivimaal (§12) Kirik ja kirikuga seotud mõisted. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Kirik 1) kõiki kristlasi ühendav organisatsioon; 2) kristlaste pühakoda, kus korraldatakse usulisi kombetalitusi Katoliku kirik ristiusu jagunemisel 1054.a. tekkinud kirik, mis valitses Lääne-Euroopas, kirikupeaks paavst Toomkirik piiskopkonna peakirik, katedraal Vaimulik kirikuelu tegelane, kes on pühendanud oma elu jumala teenimisele; usukultuse teostaja Paavst katoliku kiriku pea, kõrgeim vaimulik, selle juht, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks
jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu. Luteri kirik Rootsi ajal:luteri kiriku toetamine - osa riigipoliitikast (peale Liivi sõda kirkud purustatud). Talurahva hulgas tõstis taas pead muinasusund (vastuseis kõigile luterlusest erinevatele usuvooludele). Võitlus "väärusuga": nõiaprotsessid (ohvrid sageli aktiivsemad inimesed). Pühajõe mäss 1642 (talupojad hävitasid vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava vee rüvetamiseks. Kohale tulnud sõjavägi vaigistas nad. Kirikukorraldus: rajaja Joachim Jhering (1580 - 1657 Stockholm): Eestimaa ja Tallinna piiskop(kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine jne). Kiriku juhtivorganid(pärast Rootsi võimu kehtestamist): konsistooriumid (luterlikud kirikuvalitsused) Liivimaal ja Eestimaal, kindralsuperintendendid(1686 Rootsi kirikuseadus). 17. sajandil jäi luteri usk rahvale võõraks ja oli katoliku usuga segunendu muinasusund. Vene ajal: Säilis luteri kiriku roll (raske, õpetajatest ilma)
Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13.Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14.Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15.Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus.
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguse...
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük...
Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitaval...
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reforma...
juhatuse. Linnafoogt maahärra esindaja rae juures. Agul eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek linnast eemal asuv hopidal. Johann von Üxküll Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja, kes oli linnas viibinud juba ,,aasta ja päeva", mis kinkis tol ajal talupojale vabaduse. 1404 valmis Tallinna praegune raekoda. 1422 avati Tallinnas Raeapteek. 1535. aastal hukati Johann von Üxküll. 14. Katoliku kirikukorraldus Eesti alal 13.-16.s. Piiskop oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik.Sinod piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Missa pidulik jumalateenistus
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...
Territoriaalkirikud jagunesid kaheks: Rootsis ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse territoriaalkiriku tüüp – piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium Saksa aladel ja mujal Eesti alal: konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüp – superintendent ja nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest konsistoorium (vaimulik seisus oli ilmaliku võimu all) 1686. aasta kirikuseadus, valitses Karl XI – absolutistlik valitseja. Kirikuseadus kehtetstati kogu Rootsi kuningriigis, sellega ühtlustati kirikukorraldus, moodustati ühtne luterlik kirikuorganisatsioon. Kogu kiriku valitsemine allutati kuninga võimule, esmakordselt sai kuningas kogu võimu kiriku üle. Vene ülemvõimu perioodil kadus riigi toetus luterlusele, Vene keiser esindas vene õigeusku ja vene keskvõimu jaoks ei olnud luterlus oluline. Kapitulatsioonid sätestasid luterluse kohaliku usuna, aga keskvõim ei huvitunud luterluse käekäigust. 1710.a järel kirikuvalitsemine allutati kohalikele ilmalikele seisustele, maal
a. kuulutati Rootsi kuningaks(täielik iseseisvus). Samal ajal hakkasid Rootsis levima Lutheri ideed(Otaus Petri). Reformatsiooni põhjuseks oli vaimulike allakäik ja kiriku rikastumine. 1527. a. võeti Vasteräs vastu riikliku reformatsiooni tunnused: 1. Piiskoppide lossid läksid kuningale. 2. Osa kiriku sissetulekuid läksid riigile. 3. Rooma paavstile keelduti makse maksmast. 4. Vähendati vaimulike kohtupidamisõigusi. - 1536. a. toimus kiriklik usupuhastus ja võeti vastu luterlik kirikukorraldus. Reformatsiooni tulemused: 1. kuningavõimu tugevnemine. 2. tööd väärtustav protestantlik elulaad. 3. alus koolihariduse kirikule. - 1593. a. võeti Rootsis vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähistas reformatsiooni lõplikku võitu. - Taanis astus rahvas katoliku kiriku vastu, et vabaneda kirikumaksudest. 1536. a. võeti vastu uus kirikukorraldus, millega kuningas sai kirikupeaks ja kirikumaad läksid riigile. Norra oli Taani ülemvõimu all ja kirikukorraldus jäi Taaniga seotuks.
kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia karistusest vabastamine andam alamatelt riigi valitsemiseks korrapäraselt võetav maks anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglismaa riigikirik, õpetus on sisult protestantlik, kuid jumalateenistuse kord on väliselt sarnane katoliku kirikule; kirikukorraldus Inglismaal annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades ansluss (sks k ,,liitmine") pärast Esimest maailmasõda ja Austria-Ungari lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. 1930. aastatel tõstatasid liitumise mõtte uuesti natsionaalsotsialistid, ent nüüd juba rahvuslikku ühtsust rõhutades
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islamis amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht amnestia karistusest vabastamine andam alamatelt riigi valitsemiseks korrapäraselt võetav maks anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglismaa riigikirik, õpetus on sisult protestantlik, kuid jumalateenistuse kord on väliselt sarnane katoliku kirikule; kirikukorraldus Inglismaal annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades ansluss (sks k ,,liitmine") pärast Esimest maailmasõda ja Austria-Ungari lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. 1930. aastatel tõstatasid liitumise mõtte uuesti natsionaalsotsialistid, ent nüüd juba rahvuslikku ühtsust rõhutades
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233. aastal Toompeal veresauna paavsti vasallidele, kelle hulgas oli ka eestlasi. Tapeti umbes 100 va...
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...
rüütelkonnalt, Tallinna raad seisis aga konvendi asutamisele vastu ning soovis omalt poolt asutada Püha Anna naiskloostrit linnakodanike tütarde jaoks. Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan. Saksamaalt alguse saanud reformatsiooniideed jõudsid Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, tervikuna kujunes usupuhastus aga mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes toimusid aga aeglaselt. Veel 18. sajandilgi kurtsid luterlikud kirikuõpetajad maal oma koguduseliikmete katoliiklike kommete üle Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama -- raad võttis arvele kiriku varad, sundis kloostreid ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas järk-järgult ümber korraldama hoolekandesüsteemi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
