Küsimused ja vastused Eesti Keskaja kohta (0)

‎1. Nimeta 5 argumenti, miks me võime lüüasaamist muistses vabadusvõitluses pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos?
• Muistse vabadusvõitluse lõppedes pidid kõik eestlased vastu võtma ristiusu ning vanad tavad ja kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist . Kirik ehitati igasse kihelkonda
• Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks .
• Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed .
• Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised , millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile.
2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel?
1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt:
• Põhja-Eesti läks Taanile ;
• Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond ;
• Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond;
• Ülejäänud ala läks Liivi ordule.
3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvallutajate võimu alla?
Leppida tuli paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus.
4. Millal algas ja millal lõppes keskaeg e. Orduaeg e. Vana- Liivimaa aeg?
Keskaeg algas peale muistset vabadusvõitlust aastal 1227 ning kestis 1560nda aastani, kui liivi sõjas Hoomuli e. Härgmäe lahingus purustati Liivi ordu vene vägede poolt.
5. Millisteks väiksemateks üksusteks jagunes orduala?
Ordu ala jagunes väiksemateks haldusüksusteks – komtuurkondadeks ja foogtkondadeks.
6. Milline oli kirikukorraldus keskajal?
Kõige kõrgem kiriklikvõim kuulus Riia peapiiskopile, kellele allusid Saare-Lääne ja Tartu piiskopid. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile.
Piiskop – oma alal kõrgeim kirikujuht. Viis läbi jumalateenistusi toomkirikus, õnnistas ametisse vaimulikud , pühitses sakraalehitised.
Sinod – teostas vaimulike elu üle järelvalvet.
Toomkapiitel – kõrgeim vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12. Toomhärrat e. Kanoonikut. Toomkapiitel valis piiskopi, aga ametisse kinnitas piiskopi paavst .
Missasid viisid läbi toomhärrad, vahel ka piiskop. Missa koosnes liturgiast ja palvetest.
7. Kuidas hindavad ajaloolased Jüriöö ülestõusu?
Ajaloolased loevad Jüriöö ülestõusu muistse vabadusvõitluse jätkuks.
8. Kuidas muutus Eesti jaotus peale Jüriöö ülestõusu?
Peale Jüriöö ülestõusu müüs Taani 1346. Aastal oma alad Liivi ordule.
9. Millised talupoegade grupid olid 14.-16. sajandil?
• Adratalupojad – neid oli kõige rohkem, küllaltki jõukad ja heas olukorras;
• Üksjalad – väikese maaga talupojad;
• Vabatalupojad – nad ei teinud mõisale teotööd, vaid maksid mõisale raharenti;
• Maavabad talupojad – olid täielikult mõisa kohustustest vabastatud. Ainus kohustus oli sõjaväkke minek sõja korral.
10. Loetle keskaja Eesti linnad.
• Tallinn
• Rakvere
• Tartu
• Pärnu
• Viljandi
• Paide
• Haapsalu
• Narva
11. Selgita mõisted: hinnus, kümnis, pärisorjus, sunnismaisus , kodukariõigus, reformatsioon , toomkapiitel, missa, kabel , pildirüüste, skraa .
• Hinnus – kindla suurusega andam ;
• Kümnis – protsentuaalne andam;
• Sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks . Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada;
• Kodukariõigus – mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga;
• Reformatsioon - 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus , kalvinism ning anglikaani kirik . Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517;
• Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust;
• Missa – katoliku usu jumalateenistus. Viidi läbi toomhärrade, vahel ka piiskopide poolt. Koosnes liturgiast (sõnaline osa vaheldus orelimuusika/koorilauluga) ja palvetest;
• Kabel – kirikust väiksem kristliu altariga skaraalhoone;
• Pildirüüste – reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne);
• Skraa – käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides .
12. Millal ja kelle vahel sõlmiti...? Millised olid lepingute tingimused?
a) Jam Zapolski vaherahu - sõlmiti Poola ja Venemaa vahel 15. jaanuaril 1582. Lõpetas Poola ja Venemaa vahel 1561. aastal alanud sõjategevuse, mis oli Liivi sõja üks osa. Venemaa sai tagasi Velikije Luki ning teised Poola valduses olnud alad, kuid pidi Poolale loovutama Liivimaa, Połacki ja Veliži.
b) Plyssa vaherahu - sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudmes . Rootsi endale Liivi sõjas vallutatud alad Eestis, Ingerimaal ja Karjalas, Venemaa aga säilitas Neeva jõe suudmeala .
13. Millal toimusid järgmised sündmused?
a) Stensby leping – 1238. a.
b) Jüriöö ülestõus – 1343 -1345. a.
c) Liivi sõda – 1558 -1583. a.
d) Härgmäe lahing – 2. august 1560 . a.
e) Jam Zapolski vaherahu – 15. jaanuar 1583. a.
f) Plyssa e. Pljussa vaherahu – 10. august 1583. a.