Renesanss (1)

Renessanss
14-16. sajand. Seda perioodi peetakse taassünniajastuks Euroopas- Uues aja tekkimise algus. Euroopa majanduselus hakkasid toimuma muudatused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse . Kasvas raha tähtsus.
Aasias võimutsesid moslemid , Idas valitses islami kultuur, Ameerikas Inkad ja Euroopas hakkas sündima uus maailm. Senised uskumused seati kahtluse alla. Kirik inimese silmil taandus. Vaimulik muusika jääb tahaplaanile ja tekib ilmalik muusika . Renessanss tekkis, sest suurenes inimeste teadlikkus ja tekkisid vabad linnad ning arenes kaubandus.
Muusika
Sõna renessanss tuleb itaalia keelest ja tähendab taassündi või tagasipöördumist- tagasi vanakreeka kultuuri juurde. Sellel perioodil tekib uus muusikaliik . Homofooniline muusika- mitmehäälne muusika, kus esimene hääl on juhtiv ja teised hääled on saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele ja koolihariduse laienemisele, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust.
Tekib ideaal vabalt mõtlevalt inimesest- humanistlik mõtlemine- arutletakse selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas. Inimesele pole ette antud reegleid. Renessanssi aja muusika on seotud madalmaadega. Ideaaliks on laulev, kaunis ja väljendusrikas meloodia .
Ilmalik muusika hilisrenessanssi ajastul
Ilmaliku muusika alla kuuluvad kõik imlalikud laulud. Neid oli kokku 4 alajaotust:

Prantsusmaa sansoon- 16. sajandiks tekib ladina keele kõrvale prantsuse keel. Iseloomu järgi on kahte tüüpi: laulvad ja meloodilised aeglased sansoonid, teised lõbusad ja kiires. Sisult olid armastuslaulud . Kuulsamad sansooni loojad olid Janequin ja Desprez . Viimaselt on säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselguselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus.

Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla , balleto. Madrigal - kõige peenetundelisem ilmaliku laulu vorm, tekkis 14. sajandil. Sisu võis olla armastuslaul , religioosne, filosoofiline ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale . Kirjutajad : Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus.

Saksa ilmalikud laulud tekkisid minnesingerite eeskujul ja üks kuulsamaid autoreid on Sacks.

Inglise ilmalikud laulud tekkisid Itaalia laulude eeskujul. Nad olid varustatud inglise keelsete tekstidega . Kuulsamad heliloojad Weelkes ja Morley .
Vararenessanss
Prantsusmaa
Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avigon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett . Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.
Tekkis uus muusikastiil ars nova. Ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut oli esimese tervikteosena loodud missa autor. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks
Itaalia.
Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal- 2-või 3-häälne laul karjaseidüllist või armastusest.
caccia - 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik.
Kõrgrenessanss
15. sajand oli madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik.
Kujunes välja uus kõlaideaal- tertidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks. Muusika oli rohkem tekstiga seotud. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika , kõige esinduslikum žanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne , enamasti vaimuliku sisuga.
Hilisrenessanssi kirikumuusika
1517 a. tekkis protestantism . Martin Luther kinnitas Wittenberi kirikuuksele oma kuulsad 95 teesi. Hakkas muutuma kirikukorraldus. Sellel ajal oli kirikuteenistus saksa keelsetel lauludel. Hakati tegema mitmehäälseid seadeid. Martin Luther lõi ise väga palju laule, muusika võttis enne teda ilmunud nootidest. 16. sajandi lõpuks polnud enam haruldane , et kasutati orelit , aga teda ei tohtinud kasutada üksi. Orel oli koraalilaulude saateks. Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524 . aastal. Neid laule, mida ta ise on teinud, on ka tänapäeval tuntud nt „Ma tulen taevast ülevalt“ ning „Üks kindel linn ja varjupaik “.
Pillimuusika renessanssis
Väga palju näiteid on säilinud tänapäevani (lautole ja klavessiinile). Keelpillidest olid kasutusel kõik viola tüübid, harf . Klahvpillidest kasutati klavessiini, klavekordi ja orelit. Puhkpillidest flöödid, pommer (tänapäeva oboe ), dulcian (tänapäeva fagott ).
Arenes ansamblimuusika (16. sajandi lõpp), mida kirjutati tantsude näol. Tantsud: galliard , paviaan, saltarello ja Branl. Kuulsamad heliloojad: Sakslane Susato (16. saj.) ja prantslane Frank.