neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,54%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Üks Eesti parimaid muldi. Leetjaid ja leostunud muldi on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis. Soomullad Mullad, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Soomuld tekib glei- või leet- gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel. Soomullad jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; madalsoomuld tekib gleimuldadest või rohketoiteliste veekogude põhjast kinnikasvamisel, rabamullad aga leet-gleimuldadest või vähetoiteliste veekogude pinnalt kinnikasvamisel. Siirdesoomuld on lühiaegne vaheaste madalsoomuldade toitelisuse halvenemisest juhtuval rabastumisel. Soomullad jaotatakse turbalasundi tüseduse ja turba lagunemisastme järgi,
Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk . Ämblikulised: hiidämblik, hüpikäblik, ristämblik, huntämblik, kangurlane, sireämblik. Loomad Arenenud põõsarindega soometsades: metsk its, põder, metssiga, valgejänes, mäger, rebane. Pisinärilistest: uruhiir. Metskits Uruhiir Madalsoo teke Ø Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Ø Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Ø Madalsoo on väga liigirikas kuna põhjavesi rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega. Ø Madalsoos on 30 cm turbakiht, kus taimede juured ulatuvad läbi turbakihi ilusti mullani. Ø Madalsoode pindala väheneb seoses nende kuivendamisega võetakse kasutusele üha uusi põlde ja heinamaid. Ø Turbasamblad hävivad ning soode pindala väheneb õhusaaste mõjub tõttu. Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid
Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd Paju Paakspuu Sinine kuslapuu Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk
liigirikkam rühm Hüpikämblik mardikalised Kangurlane Suvel hulgaliselt kärbselisi: Luhasoodes domineerivad viljakärblane, päriskärblane, krabiämblik rohekärblane ja 11 liiki Sireämblik. parme Ristämblik Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Parm Sääriksääsk Madalsood tekivad liigniisketel aladel ning kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood on soo arengu algetapiks Madalsoo võib olla tingitud · Vee voolamisest lohku kokku · Allikast - allikasoo · Üleujutusala lammisoo Õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%)
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja
Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja, pinna või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Mullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku
paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa.
see alles kujuneb ja siirdesooturbal kuni 0,5 m oligotroofne rabaturbakiht Tekkimine Madalsoo tekib madalamatel aladel. Raba on aga ümbrusest kõrgem ala, mis Kujunevad veekogude kujuneb turba kuhjumisel. Rabad ehk kinnikasvamisel või mineraalmaade kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. soostumisel. Madalsoo võib olla tingitud vee kokku voolamisest lohku, allikast, üleujutusalast. Puurinne Enamasti domineerib sookask, Kasvavad hõredalt üksikud harilikud harvem mänd, kuivendusest männid, sookased. Kuuske leidub rabas mõjutatud kohtades ka kuusk; harva
Turvas kui tähtis maavara Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur, asume turba tekkeks soodas kliimas - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi taastuvaks maavaraks. Sood võivad tekkida kas maismaasoostumisel või veekogude kinnikasvamisel. Umbes 2/3 Eesti oodest on kujunenud maismaa soostumisel tulemusel. Turvas jaguneb oma tekkeviisil ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhajveest toitunud hästilagunenud maldasooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästi lagunenud turvas moodustab 85% varude üldhulgast. Sademeteveest toitunud vähelagunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasvatatakse põllumajanduses alusturbana, vähem
putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised: Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Madalsoomullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani,
imetajad. Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO? Soo teket soodustab kliima.Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Põhja-Euroopas algas soode tekkimine pärast liustike taandumist, varajases Holotseenis. Kõige intensiivsem oli soode tekkimine Holotseeni esimesel poolel 80007000 aastat tagasi ja viimase 4500 aasta jooksul. MÄRGALADE OLULISUS Märgaladel on looduses väga tähtis roll. Nad on väga liigirikkad, olles elupaigaks mitmetele olulistele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas veelindudele, kelle elutsemine sõltubki suuresti märgaladest . Nad
taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest .Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalamTurbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveestMadalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5) Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Tegurid ja tingimused koosluse püsima jäämiseks · Kuna madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademetest ka põhjaveest, siis oluliseks teguriks on põhjavee olemasolu, rohkus ja sügavus.
Kanada ja LääneSiber Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast Click to edit Master text styles Second level Madalsood moodustavad Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fifth level Kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoode vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad Jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood Click to edit Master text styles Second level Third level
Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 8. Kuidas liigitatakse sood Eestis? Liigitatakse kolmeks: Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. 9. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes
Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda 8. Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii põhjaveest kui sademetest), 2) Järve kinnikasvamisel 9. Iseloomusta soo arengu etappe (elustiku kasvukohatingimused, mõned karakteersed taimeliigid). Madalsoo: rohketoitelised; vesi nii põhjaveest kui sademetest, liigniiskus, reljeef tasane või nõgus, ubaleht, tarnad, hundinui, pilliroog, sepsikad, käpalised, soo-ohakas Siirdesoo: kesktoitelisus; vesi sademetest, vähem põhjaveest, tasane reljeef tarnad , jõhvikas, sookask ja mänd, osaliselt turbasammal Raba: toitainetevaesed,
Kvaternaari veeladestu-kõrge nitraadi (NO3) sisaldus vees. · Mineraalvesi tekib mineraalaineterikkas pinnases sademete imbumisel läbi kivimite,kivimid annavad kaasa mineraale. (Värska,Kärdla,Häädemeeste) 9. Sood: ökosüsteem,kus pidevalt tekib ja laguneb turvas. · Eestis on palju soid, sest Eestis on niiske kliima,sadmetehulk on suur. · Sood tekivad: 1)maismaasoostumisel; 2)veekogude kinnikasvamisel. · Sood liigitatakse: 1)madalsood; 2)siirdesood; 3)kõrgsood (rabad) · Suuremad soostikud: Puhatu(Ida-V.) , Epu- Kakerdi(Järvam.), Lihula- Lavassaare(Pärnum),Sangla(Tartum). 10. Siseveed: · Jõed (magistraalkraavid,ojad) , veehoidlad (järved,tiigid) , põhjavesiallikas , sood , mandrijää (mandriliustik).
Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m
Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m
pH G01 alla 5,6. Soomullad: (M,R,S) raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks(30-50cm), õhukesteks(50-100) ja sügavateks(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest. Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. S: 9% Eesti soodest. Aladel, kus põhjaveest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega. Tekivad madalsoode rabastumisel. Metsadest padumetsas. 0,1% haritaval maal. Ülesharimiseks sobivad rohusood. R: Atmosfäärse toitumisega. Tekivad siirdesoo edasisel rabastumisel. Osa rabasid järvede kinnikasvamisel. 0,1% haritava maana. 36% Eesti soodest. Ei harita. Turba tootmiseks. Lääne-Eesti. Lammimullad (A): gleistunud, glei-, turvastunud(Gr1; Ag, AG) - Jägede tulvaveega
Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veerežiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. 19. Soode teke veekogude kinnikasvamisel On kaks põhilist soostumisviisi: 1) kas arumaa soostumise või 2) veekogude kinnikasvamise tagajärjel. Viimase puhul võib eristada järvetekkelisi ehk limnogeenseid, soodi- ja laguunitekkelisi soid. Esimesed sood tekkisid valdavalt arumaade soostumise tagajärjel. 20. Kuivendusvõrgu ja –süsteemi mõisted ja koosseis Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit
kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete
meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki ruutmeetri kohta. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse puiskarjamaadeks. Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud puiskarjamaade või -niitudena. Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks. Lääne-Eesti on meie kõige puisniituderikkam ala
SOO. selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapniku vaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see ladestub sobivate akumuleerumistingimuste korral ajapikku soomulla ehk turbana. SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID. Kliima: soodne jahe ja niiske, sademete hulk ületab aurumise. Pinnamood: madala reljeefiga pind,kus pinnavesi ligemal, veeäravool väga väike või puudub. Suur osa soid tekib veekogude kinnikasvamisel nn veekogutekkelised. Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK
Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Piki luu telge kulgevad Haversi kanalid on omvahel ühendatud ristikanalitega. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. Pilt . Luukude KOKKUVÕTE Nahk on kehaga seotud sidekoe abil. Sidekude on organismile kaitseks nakkuslike tegurite eest, ta on ka oluline haavade kinnikasvamisel , mõjutab kuumtöödeldud liha koetist (tekstuuri), maitset; kannab üle energiat lihaste liikumiseks. Sidekude koosneb põhiliselt kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiududest. Kollageenkiud on valdavalt lindikujulised , elastiinkiud aga niidikujulised . Kollageen- ja elastiinkiud moodustavad käsnataolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente on sidekoes vähe. KASUTATUD KIRJANDUS Georg, L. (2007). Inmese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn Meeli, R. (2006)
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed.
3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus
Meteoriidikraatrisse tekkinud /tekkinud kosmogeenselt/ - Kaali järv. IV PÕHJAVESI Põhjavesi on maa sees olevate kivimite ja setete poorides ning tühimikes olev vesi. Põhjavesi tekib, kui sademete või lumesulavesi imendub maa sisse läbi vett läbilaskvate kivimite kuni vett pidava kihini. V MÄRGALAD Ala, mille pinnas on liigniiskusega küllastunud (nt sood, madalad veekogud, jõeluhad, üleujutusalad). Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel. Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud). Eesti ja Euroopa majandus Majandussektorid: I PRIMAARNE SEKTOR ehk hankiv majandus (tegeleb hüvede loodusest saamisega) Nt põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus II SEKUNDAARNE SEKTOR ehk tööstus (tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega)
Lumepiir Jää liigub raskusjõu mõjul Glatsiaalsed setted: 3..7 mahuprotsent moreeni liustikus. Materjal transporditakse: jää sees, all ja küljel ning peal Voored vooremaa, türi voorestikud Otsmoreen Künklik moreenalad Oosid setted Mõhnad Viirsavi Sood Soo on liigniiske ala, kus turbakihi Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% rabad. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Pmst ont egu
lavamaal. Põhilised pinnavormid sel alal on moreen- ja sootasandikud. Looduskaitseala lõunapoolses äärealal asub Nohipalu mõhnastik, mille küngastest on ilmekamad Kamarusmägi ja Tuudipalu mäed. Mõhnade keskmiseks kõrguseks on 10 – 15 meetrit. 2. Peamised biotoobid Meenikunno looduskaitseala kolm põhilist biotoopi on raba, mets ja järv. Kõige suurem osa kaitsealast on raba, mille edelaosa tekkis enam kui 8000 aastat pärast jääega veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud raba areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel – rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Sealne turbakihi paksus on kuni 6 meetrit. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud, liivad selle all ainult osaliselt ja raba nii-öelda „ripub“ kuival liivakihil ehk põhjavesi on sügaval ja raba alla jääb kuiv kiht. Umbes 1500 ha pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid esineb
antud aladest soode all, seetõttu dom. soostunud mullad. Metsadest: laane, salu, madalsoo ja palumetsad. 11. Mereliivatasandike ja luiteahelike maastik: Esinevad peamisele rannikul ning küllalt noored maastikud. Tüüpilised on PõhjaEesti rannikumadalik, IklaPärnuTõstamaa rannik, Hiiumaa ja Saaremaa loodeosa. Esineb deflatsioon (taim ja muldkate puudub). Pinnakatte mood. sügavamal moreenid, esineb rannajärvi (laguunide kinnikasvamisel) ning nende kinnikasvamisel soid. Muldadest dom. leet, soo ja soolakulised rannamullad. Metsadest: nõmmemetsad, aga soostunud metsi. Niitudest puis ja rannaniite. 12. Soomaastik: Moodustab 20 % Eesti pindalast. Hõlmad suuremaid soostunud alasid: Endla soostik, Soomaa, Alutaguse. Soomaastike alla kuuluvad ka väiksemad ja eriliigilised sood nagu allikasood Viidumäel jne. Pinnakatte mood. järvesetted ja neil lasuvad soosetted (turba
majandamispiirangutega metsad.2 Põlvamaa metsades asuvaid vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK korraldab iga-aastast metsauuendust, millest enamuse moodustab istutus, aga ka külv. 2010. aastal uuendati metsa 381 hektaril. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.3 Suurimad on Valgesoo ja Meeninkunno raba. 1 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, üldinfo 2 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, loodusväärtused 3 http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/polvamaa-metskond, looduslikud tingimused 5 Meeninkunno raba pindala on 1448 ha. Kesmine turbakihi paksus on 2,6 m ning suurim 5,8 m
Taiga on okasmets eelkõige Venemaal. 1. Tumetaiga kuusk, nulg 2. Heletaiga mänd, lehis, seedermänd Igikelts on igikülmunud pinnas mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Kirsmaa on igikeltsa alad maailmas (25% maismaast). Leedemullad kujunevad välja tingimustes, kus sademete hulk ületab aurumise. Toitainetevaesed. Esineb hele väljauhtehorisont. Puis- ja lagesood tekivad jõelammidel ja nõgude soostumisel, ka järvede kinnikasvamisel. Kühmusood ehk palsad on sood igikeltsa aladel. Põhjapolaarjoonel ja seda ümbritsevatel aladel; põhjapoolkeral; Soostunud mullad; keltsmullad; Kultuurtaimed puuduvad; TUNDRA Suur keha; paks karv; paks võimalik kasvatada köögivilju; rasvakiht; Taimed on madalakasvulised; koonduvad lõhedesse; samblad; põhjapõder; lumekakk;
3) suureneb kõrgemakasvuliste liikide osatähtsus 4) esialgu liigirikkus suureneb (metsa ja põõsastike liigid !) 5) puu- ja põõsarinde tihenemisel liigirikkus väheneb 6) tekib männimets Natura 2000 süsteemis: 6280 – põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud 5130 – hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Lookadastikud (Natura kood 5130) tekkinud sekundaarselt loopealsete kinnikasvamisel (vähem mereäärsete klibuvallide kattumisel kadakaga – primaarne teke) areng peale loopealse mahajätmist kiire: 30-40 aastaga kadaka katvus kuni 100 % praeguste kadastike vanus 40-50 aastat niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht liigirikkus drastiliselt vähenenud aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine
vältimiseks on vajalikud järgmised tegevused: maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine. Vaated Karula kõrgustiku kuppelmaastikule, metsadele, niitudele. Sood ja rabad Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust. Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades. Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel. Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine. Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise
nende vastseid. Röövtoidulised on näiteks herilased, kiilid, lepatriinud, jooksikud, ritsikad jt. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest · Kestev veerohkus Madalsoo · 57% · Madalamatel aladel · Toitub mineraaliderikkast veest Isel. Taimestik: Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea
lage- ja puis-mätta, älve- ning laukarabasid. Soode kuivendamise tulemus on inimtekkelised kõdusood, kus turvast enam ei teki ja olemasolev turvas laguneb intensiivselt. Soode paiknemine sõltub pinnamoest, jõgedevõrgust, pinnakatte veeläbilaskvusest. Soode paiknemist on mõjutanud ka Läänemere areng pärastjääajal ning neotektoonika (maakerge). Sood kujunevad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel e mültumisel. 2/3 on tekkinud maismaa soostumisel. Soostumine algas 8500 aastat tagasi, järvede kinnikasvamine 6500 aastat tagasi. Läänemere saartel ja rannikul on ülekaalus väikesed, rannikujärvede ja laguunide kinnikasvamisel kujunenud õhukese turbalasundiga madalsood. Lääne-Eestis valdavad suured madalsood ja rabad. Balti jääpaisjärve ja Limneamere kaldavallide vahel.
S 3,7% siirdesoo R 5,7% rabasoo Madalsoo · alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast · mineraalainete sisaldus <50% · soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega · teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel) 2) veekogude kinnikasvamisel (laugjad madalaveelised veekogud põhjast, sügavad veekogud R) Jaotus: 1) väga õhuke, õhuke, sügav M' < 0,5m, M'' - 0,5-1m, M''' >1m, M1 halvasti lagunenud, M2 - keskmiselt lagunenud jne. Põllumajanduslikult omavad tähtsust G1 edasisel soostumisel või toitainete rikka veekogu põhjast kinnikasvamisel tekkinud sood M (hästi lagunenud) Dm vähemalt 0,20-0,30, tuhasus 10-20%, pH 5,5-6,5, N-rikkad, mikroelementide ja P ning K vaesed.
sisaldavad mineraalse mulla vahekihte; A AM' 2 AM" 2 AM"' 2 toitaineterikkad -- -- -- t2 lahesoppide kinnikasvamisel tekkinud -- -- -- hästi lagunenud, lagunemise % > Turba lagunemise
Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22 %. (Valk, 1988: 7-8) Soode tüübid On olemas kolme tüüpi soid: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega (soomets). Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest.
Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline. Sootasandikud (Alutaguse, Lääne-Eesti, Kõrvemaa, Võrtsjärve ja Peipsi nõod) on liigniisked alad, mille pinnakate on turvas (30 cm). Tekkinud mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis 20...24% sood. Sood jagatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks. Madalsood on looduslikud rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti
· soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt - soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega · teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel) 2) veekogude kinnikasvamisel (laugjad madalaveelised veekogud -põhjast, sügavad veekogud - R) Jaotus: 1) väga õhuke, õhuke, sügav - M? < 0,5m, M?? - 0,5- 1m, M??? >1m, M1 - halvasti lagunenud, M2 - keskmiselt lagunenud jne
Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus - aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon- sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine. ( Eesti muldadest põllumehele. Lk 20-21) M- Madalsoomuld. .Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M ́ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M ́ ́ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M ́ ́ ́ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena
raba ökösüsteemi, Nohipalu Valg- ja Mustjärve, Nohipalu mõhnastikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 5 Joonis 2. Meenikunno raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba ning kujunemisjärgus on laukaraba. Raba edelaosa on tekkinud pärast jääeaga, enam kui 8000 aastat tagasi kujunenud veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud rabaosa areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel- rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Meenikunno raba turbalasundid on veega küllastunud. Liivad selle all on ainult osaliselt ja seetõttu raba n.ö “ ripub õhus“.See tähendab, et põhjavesi on raba “põhjast“ 1-2 m sügavamal ja raba alla jääb kuiv kiht. (10 Põhjust Põlvamaad külastada 2008: 8) Umbes 1500 hektarilise pindalaga mitmekesises rabamassiivis levib peamiselt puisraba, kuid
jaotunud üle kogu kivimi. Purskekivimid on aga poorse tekstuuriga. Nt pimss Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. NT lubjakivi, liivakivi Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Madalsoos kasvab nii madalsoole (mätaste vahel) kui rabale (mätastel) iseloomulikke taimi. Kõrgsoo ehk raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu
vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis. Soostumus erinevates riikides 1.Soome 31% 2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) 3.Iirimaa 17% 4.Rootsi 16% 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused. 1) Järvede kinnikasvamisel - ~1/3 Eesti soodest -põhjast -pealt -põhjast ja pealt üheaegselt 2) Maismaa soostumine - ~2/3 Eesti soodest -kestev veerohkus 2. Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik. Soode tüüpide iseloomustused. Madalsoode liigitus ja taimestik. Madal- ja siirdesoode loomastik: putukad, ämblikud, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad. Siirdesoo taimestik. Rabade liigitused. Ida- ja Lääne-Eesti rabade erinevused
1.3.1. kuiva pärisarurohumaa kkt.- tekkinud salumetsadest. Levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. Muld enamasti kuiv või parasniiske. 1.3.2. niiske pärisarurohumaa kkt.- levinud madalates nõgudes või laugete nõlvade jalamitel. Sügavamates mullahorisontides ilmneb gleistumise tunnuseid. 1.4. Nõmmerohumaade tüübirühm- tekkinud nõmmemännikutest raie või metsatulekahju tagajärjel, samuti lahtiste luidete kinnikasvamisel. Tavalisemateks eluvormideks on puhmad, levinud ka samblikud ja samblad. Tüüpiliseks on eriti kserofüütsed kõrrelised (liivtarn, haguheinad, jäneskastik, liiv-vareskaer). 1.4.1. kuiva nõmmerohumaa kkt.- rannikuluidetel, mere- või järvetasandikel. Põhjavesi sügaval, sademetevaesel perioodil kuivavad mulla ülemised horisondid läbi. Rohustu on hõre ja tallamisõrn. 1.4.2. niiske nõmmerohumaa kkt
Tavaliselt on selleks jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad saared ja poolsaared. Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad maa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Eestis eristatakse sood soostunud alast, kui turba paksus on vähemalt 0,3 meetrit. Soode tüübid ehk soode arenguastmed madalsoo siirdesoo kõrgsoo ehk raba Järvede kinnikasvamine Tõenäoliselt on kuni kolmandik meie soodest järvelise päritoluga. Järv võib hakata kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel. Viimane variant on vähelevinud ja saab toimuda vaid tuulte eest varjatud väikeste järvede kallastel
(lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M´ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M´´ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena
(lagunemise) astet ja määratakse välitöödel turbast väljapigistatava vee värvuse, selle eraldumise raskuse, käe määrdumise järgi pigistamisel ning turbas eristatavate taimejäänuste märgatavuse alusel. Lisaks sellele võidakse turbahorisondi täpsemal uurimisel eristada turvast kujundanud taimejäänuste botaanilise koosseisu alusel. 1. Madalsoomullad M. Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M´ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M´´ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: (T2)-T3-G. c) M´´´ sügav madalsoomuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T2-T3. Kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaadena
kilomeetrit lai. Idas piirab Kikepera raba Halliste jõgi ja läänes voolab Kurina jõgi (Laasioja). Ka selles rabas on palju laukaid, älveid ja rabalehtreid. Siin levivad villpea, puis-puhmaraba ning älveraba kooslused. Keset raba sügavas orus voolab Jõhve oja, mille kaldal on metsasalud sanglepa ja sookasega ning põtrade ja metskitsede sissetallatud rajad. 4900-hektarine Öördi raba on kujunenud suurema sügavveelise järve kinnikasvamisel. Seda tunnistab jäänukjärvena säilinud 4,4 hektari suurune ja 3-4 meetri sügavune samanimeline järv. Siit saab alguse veerikas rabaoja. Öördi järves elavad tõmmu varjundiga haugid, särjed, ja ahvenad. Rabal puuduvad kõrged rinnakud, aga silmapaistvalt palju on pilliroostikke ja lodusid. Kaitsealal paiknevast neljast rabast on kõige väiksem Valgeraba (2800 ha), mis asub Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Raba on kujunenud kahe lahusoleva vesise nõo soostumisel
annaabi.ee 
