MÄRGALAD
EUROOPAS
ELISABETH PUMALAINEN
9.A
MIS ON MÄRGALA?
Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt
või
ajutiselt liigniiske . Märgalade hulka
kuuluvad
sood , rannaroostikud ja
kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt
üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja
lauged mererannikud.
MÄRGALADE LEVIKU
ISELOOMUSTUS EUROOPAS
Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas
(Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas
(Venemaal).
Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas
ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad
neid.
MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID
Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide
rühmad:
- veesisesed taimed,
-
ujuvad ja ujulehtedega taimed,
- veepealsete lehtede ja vartega taimed,
selgrootutest loomadest ussid,
limused , koorikloomad, putukad ja
nende
vastsed ,
selgroogsetest loomadest
kalad ,
kahepaiksed , roomajad,
linnud ja
imetajad .
Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure
tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel.
Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada,
neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes.
Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade
ökosüsteemidele ja nende üksikutele liikidele.
MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO?
Soo teket soodustab kliima.
Sood tekivad
mineraalmaa soostumisel või järvede
kinnikasvamisel.
Põhja-Euroopas algas
soode tekkimine pärast liustike
taandumist,
varajases Holotseenis. Kõige
intensiivsem oli soode tekkimine
Holotseeni esimesel
poolel 8000–7000 aastat tagasi ja viimase
4500 aasta
jooksul.
MÄRGALADE OLULISUS
Märgaladel on looduses väga tähtis roll. Nad on väga
liigirikkad, olles
elupaigaks mitmetele olulistele
taime- ja loomaliikidele, sealhulgas
veelindudele ,
kelle elutsemine sõltubki suuresti märgaladest . Nad
pakuvad kudemispaiku
kaladele , olles samas ka
heaks kalapüügikohaks. Märgalades sisaldub puhas
vesi, mida saab kasutada nii
joomiseks kui
niisutamiseks. Nad
kaitsevad maapinda üleujutuste ja
tormide eest . Kindlasti on oluline märgalade, eriti
turbaalade roll maapealse süsiniku neelajana ja
energiaallikana .
MÄRGALADE HÄVIMINE
Läbi kogu ajaloo on loodetava materiaalse kasu nimel
märgalasid hävitatud, peamiselt kuivendamise ja maaparanduse
abil, et saada põllumaad või parandada kinnisvara väärtust.
Näiteks Uus-
Meremaa märgaladest on pärast eurooplaste
saabumist kuivendatud üle 90%, peamiselt karja- ja põllumaa
saamiseks. Märgalasid on ka üle ujutatud, muutes neid
järvedeks ja veehoidlateks.
Märgalasid hävitab ka maavarade kaevandamine. Oluline roll
märgalade
osakaalu vähendamisel on ka metsade
mahavõtmisel.
SADEMETE HULK
Sademehulk märgalal sõltub suuresti geograafilisest
asukohast. Lõuna-
Aasia märgaladel on tüüpiline
sademehulk üle 5000 mm aastas, Eestis umbes 500
mm aastas. Põhja-Ameerika põhjaosas leidub
märgalasid, mille aastane sademehulk on 150 mm.
Sama erinevad on märgala temperatuurid:
ekvatoriaalses kliimas on aasta ringi soe,
lähisarktilises kliimas võib talvel esineda kuni -50°C
külma.
HUVITAVAID FAKTE
2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist
märgalapäeva.
1971 . aastal
Iraanis sõlmitud
Ramsari konventsioon
reguleerib rahvusvahelist märgalade kaitset.
Märgalade ökoloogiline tähtsus seisneb järgmises:
- veehoid ja
veevarustus - toitainete
ringlus - ökosüsteemide elu
- vee isepuhastus
KASUTATUD ALLIKAD
https://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1 eesti/margalad.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rgala Geograafia töövihik
Document Outline
- Slide 1
- MIS ON MÄRGALA?
- MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS
- MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID
- MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO?
- MÄRGALADE OLULISUS
- MÄRGALADE HÄVIMINE
- SADEMETE HULK
- HUVITAVAID FAKTE
- Slide 10
- KASUTATUD ALLIKAD
Kõik kommentaarid