MÄRGALAD EUROOPAS (0)

MÄRGALAD 
EUROOPAS
ELISABETH  PUMALAINEN 
9.A
MIS ON MÄRGALA?
 Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt 
või  ajutiselt   liigniiske . Märgalade hulka 
kuuluvad  sood , rannaroostikud ja 
kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt 
üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja 
lauged mererannikud.
MÄRGALADE LEVIKU 
ISELOOMUSTUS EUROOPAS
 Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas 
(Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas 
(Venemaal).
 Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas 
ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad 
neid.
MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID
 Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide 
rühmad:
- veesisesed taimed,
-  ujuvad  ja ujulehtedega taimed,
- veepealsete lehtede ja vartega taimed,

selgrootutest loomadest ussid,  limused , koorikloomad, putukad ja 
nende  vastsed ,
selgroogsetest loomadest  kalad ,  kahepaiksed , roomajad,  linnud  ja 
imetajad .
 Märgalad on haprad ökosüsteemid, mis on inimmõju suhtes suure 
tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. 
Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, 
neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. 
Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade 
ökosüsteemidele ja nende üksikutele liikidele. 
MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO?
 Soo teket soodustab kliima. Sood  tekivad 
mineraalmaa soostumisel või järvede 
kinnikasvamisel. 
 Põhja-Euroopas algas  soode  tekkimine pärast liustike 
taandumist,  varajases  Holotseenis. Kõige 
intensiivsem oli soode tekkimine  Holotseeni  esimesel 
poolel 8000–7000 aastat tagasi ja viimase  4500  aasta 
jooksul.
MÄRGALADE OLULISUS
 Märgaladel on looduses väga tähtis roll. Nad on väga 
liigirikkad, olles elupaigaks  mitmetele olulistele 
taime- ja loomaliikidele, sealhulgas  veelindudele , 
kelle elutsemine sõltubki suuresti märgaladest . Nad 
pakuvad kudemispaiku  kaladele , olles samas ka 
heaks kalapüügikohaks. Märgalades sisaldub puhas 
vesi, mida saab kasutada nii  joomiseks  kui 
niisutamiseks. Nad  kaitsevad  maapinda üleujutuste ja 
tormide eest . Kindlasti on oluline märgalade, eriti 
turbaalade roll maapealse süsiniku neelajana ja 
energiaallikana . 
MÄRGALADE HÄVIMINE
 Läbi kogu ajaloo on loodetava materiaalse kasu nimel 
märgalasid hävitatud, peamiselt kuivendamise ja maaparanduse 
abil, et saada põllumaad või parandada kinnisvara väärtust. 
Näiteks Uus- Meremaa  märgaladest on pärast eurooplaste 
saabumist kuivendatud üle 90%, peamiselt karja- ja põllumaa 
saamiseks. Märgalasid on ka üle ujutatud, muutes neid 
järvedeks ja veehoidlateks.
 Märgalasid hävitab ka maavarade kaevandamine. Oluline roll 
märgalade  osakaalu  vähendamisel on ka metsade 
mahavõtmisel.
SADEMETE HULK
 Sademehulk märgalal sõltub suuresti geograafilisest 
asukohast. Lõuna- Aasia  märgaladel on tüüpiline 
sademehulk üle 5000 mm aastas, Eestis umbes 500 
mm aastas. Põhja-Ameerika põhjaosas leidub 
märgalasid, mille aastane sademehulk on 150 mm. 
Sama erinevad on märgala temperatuurid: 
ekvatoriaalses  kliimas on aasta ringi soe, 
lähisarktilises kliimas võib talvel esineda kuni -50°C 
külma. 
HUVITAVAID FAKTE
 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist 
märgalapäeva.
   1971 . aastal  Iraanis  sõlmitud  Ramsari  konventsioon 
reguleerib rahvusvahelist märgalade kaitset.
 Märgalade ökoloogiline tähtsus seisneb järgmises:
- veehoid ja  veevarustus
- toitainete  ringlus
- ökosüsteemide elu
- vee isepuhastus
KASUTATUD ALLIKAD
  https://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1
eesti/margalad.htm
  https://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rgala
 Geograafia töövihik

Document Outline

• Slide 1
• MIS ON MÄRGALA?
• MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS
• MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID
• MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO?
• MÄRGALADE OLULISUS
• MÄRGALADE HÄVIMINE
• SADEMETE HULK
• HUVITAVAID FAKTE
• Slide 10
• KASUTATUD ALLIKAD