Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madals
ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised: Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja-, pinna- või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Madalsoomullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu
rohekärblane ja 11 liiki Sireämblik. parme Ristämblik Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Parm Sääriksääsk Madalsood tekivad liigniisketel aladel ning kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood on soo arengu algetapiks Madalsoo võib olla tingitud · Vee voolamisest lohku kokku · Allikast - allikasoo · Üleujutusala lammisoo Õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav Võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas
harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo
miks ja kuidas seda tehakse. 3 Mis on soo? Soo on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22 %. (Valk, 1988: 7-8) Soode tüübid On olemas kolme tüüpi soid: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad
Mulla toitainetesisaldus. Kuivendamine ei suurenda otseselt turbamulla toitainetesisaldust. Toitesoolade protsentuaalne sisaldus soomullas jääb kuivendamise järel pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20...35 %, meie oludes ka enam. Pärast kuivendamist toimuvad muutused nii madalsoo, siirdesoo kui rabamullas. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonireziimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreziimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N-ühendite
liikidest: kuldking, maarjasõnajalg, metspipar, karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin, kopsurohi, salu-tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala. Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused
Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal. Umbes 30 karstikoopast pikim (54 m) avastati hiljuti Kata karstialal. Suuri karstiallikaid on Eesti paelavadel sadu; neist arvukamad ja veerikkamad (10 kuni 100 l/s ja enam) asuvad aga taas Pandivere kõrgustiku nõlvadel, andes alguse niisugustele jõgedele nagu Pärnu, Jägala, Valgejõgi, Kunda, Avijõgi, Pedja ja Põltsamaa. 12. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres põhjustab: maakerkimine (tänapäeval kuni 2,8 mm/aastas), setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe, meretaseme ajutised kõikumised 13. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestis lubjavaene, Kesk- ja Põhja-Eestis lubjarikas.
Kõik kommentaarid